{"id":95,"date":"2024-04-04T05:49:02","date_gmt":"2024-04-04T02:49:02","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/92-vaatlus\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:25","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:25","slug":"92-vaatlus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/92-vaatlus\/","title":{"rendered":"9.2. Vaatlus"},"content":{"rendered":"
\n\tH\u00fcppeliigese ja labajala piirkonna kaebusega patsiendi vaatlusel peab hindama nii vaagna, reie, s\u00e4\u00e4reluude, kannak\u00f5\u00f5luste, h\u00fcppeliigeste ja labajalgade asendit.
\n<\/h6>\n

\n\tH\u00fcppeliigese v\u00f5i labajala piirkonna kaebusega patsiendi vaatlusel tuleb hinnata h\u00fcppeliigese ja labajala asendit suletud ahelas ehk keharaskuse tingimustes (ingl\u00a0 weight-bearing<\/i>) (joonis 2A) ning avatud ahelas ehk mitte-keharaskuse tingimustes (ingl non-weight-bearing<\/i>) (joonis 2B). Avatud ahela tingimustes on kontsluu fikseeritud, suletud ahela korral toimub kontsluu liikumine eesm\u00e4rgiga v\u00f5imaldada labajalal kohanduda erinevate tasapindadega. Vaatamata sellele, et kandluuu on suletud ahela korral vastu aluspinda, esineb siiski selle liikumist. Suletud ahela tingimustes kompenseerib keha h\u00fcppeliigese ja labajala struktuurih\u00e4ired (h\u00fcppeliigese pronatsioon- v\u00f5i supinatsioonasend), avatud ahela tingimustes ilmnevad nii funktsiooni- kui struktuurih\u00e4ired ilma kompensatsioonimehhanismita. Patsiendi h\u00fcppeliigeste ja labajala piirkondi vaadeldakse nii seistes kui istudes eest-, k\u00fclg- ning tagantvaates. Oluline on m\u00e4rgata nii luulised deviatsioonid kui nende \u00fclekoormusega seotud nahapaksendid.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 2. H\u00fcppeliigese ja labajala asend. A \u2013 suletud ahelas; B \u2013 avatud ahelas. <\/span>
\n<\/h5>\n

\n\tH\u00fcppeliigese ja labajala piirkonna kaebusega patsienti vaadeldes peab hindama ka patsiendi vaagna ning kehat\u00fcve asendit. \u00dclem\u00e4\u00e4rane puusaliigese v\u00e4lisrotatsioon- v\u00f5i vaagna rotatsioonasend p\u00e4rip\u00e4eva\u00a0<\/span>tingivad kontralateraalse alaj\u00e4seme labajala mediaalse pikiv\u00f5lvi k\u00f5rgenemise ning puusaliigese siserotatsioon- ning vaagna rotatsioonasend vastup\u00e4eva tingivad kontralateraalse alaj\u00e4seme labajala mediaalse v\u00f5lvi madaldumise. Puusaliigese ja s\u00e4\u00e4reluu siserotatsioonasendid soodustavad tuvivarvaste teket. Laisidekirme pingutajalihase k\u00f5rge toonus v\u00f5ib soodustada h\u00fcppeliigese eversioon- ning labajala v\u00e4lisrotatsioonasendi teket. Patsiendi kaebustega seoses on oluline hinnata ka s\u00e4\u00e4reluu asendit. Alaj\u00e4semetega seotud r\u00fchih\u00e4ired on s\u00e4\u00e4reluu deviatsioon- aga ka torsioonasend. Normaalsel juhul on s\u00e4\u00e4reluu mediaalne pekse eespool lateraalset pekset. Patsiendi labajalgu eest vaadates peab m\u00e4rkama v\u00f5imalikud ebas\u00fcmmeetriad, teljelisuse h\u00e4ired, \u00fclem\u00e4\u00e4rase h\u00fcppeliigese supinatsioon- v\u00f5i pronatsioonasendi.\u00a0\u00a0 <\/span>\n<\/p>\n

\n\tH\u00fcppeliigese supinatsioon (joonis 3A) p\u00f5hjustab s\u00e4\u00e4reluu proksimaalse osa nihkumise posterioorsele. Vastav nihkumine tingib k\u00f5nnil avalduvate t\u00f5ukej\u00f5udude kaudu suurema labajala j\u00e4ikuse kuid v\u00e4hema lihast\u00f6\u00f6 v\u00f5rreldes pronatsiooniga. H\u00fcppeliigese pronatsioon (joonis 3B) p\u00f5hjustab s\u00e4\u00e4reluu proksimaalse osa nihkumise anterioorsele. Pronatsiooni korral on subtalaarliigese (kontsluualuse liigese) liikuvus ning lihast\u00f6\u00f6 k\u00f5nni toeperioodil keha stabiilsuse tagamisel suurem v\u00f5rreldes supinatsiooniga. Labajalg on pronatsioonasendi t\u00f5ttu mobiilsem.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\u00a0<\/span>\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 3. H\u00fcppeliigese asend suletud ahelas. A \u2013 supinatsioon; B \u2013 pronatsioon.<\/span>
\n<\/h5>\n

\n\tH\u00fcppeliigese ja labajala piirkonna kaebusega patsienti hinnates peab vaatlema, kuidas patsient seisab ja k\u00f5nnib. Normaalsel juhul kantakse 50-60% keharaskusest kandadele ning 40-50% metatarsaalluude distaalsele osale. Seistes on labajalad p\u00f6\u00f6ratud v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral v\u00e4lja. Fick nurk, mis n\u00e4itab labajala asendit sagitaaltelje suhtes, on normaalsel juhul 12-18\u00b0 (joonis 4). K\u00f5ndides avaldub labajalgadele 1,2 kordne keharaskuskoormus, jooksmisel kahekordne ning h\u00fcppel, maandudes 60 cm k\u00f5rguselt m\u00f5lemale jalale, viiekordne keharaskuskoormus. <\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 4. Fick nurk.<\/span>
\n<\/h5>\n

\n\tTagantvaates tuleb v\u00f5rrelda s\u00e4\u00e4relihaste massi ning m\u00e4rgata erinevused, mis v\u00f5ivad olla tingitud perifeerse n\u00e4rvi kahjustusest, n\u00e4rvijuure patoloogiast v\u00f5i vigastusj\u00e4rgselt inaktiivsusest tingitud lihasatroofiast. Kannak\u00f5\u00f5lus peab normaalsel juhul olema sirge, kuid selle deviatsioonasend viitab labajala pikiv\u00f5lvi madaldumisele lampjalgsuse (ingl flatfoot<\/i>) korral. Sageli v\u00f5ib jooksjatel m\u00e4rgata kandluu \u00fclekoormusest tingitud kallust ehk k\u00fchmu, mis on tekkinud liigsest survest kannale. <\/span>\n<\/p>\n

\n\tK\u00fclgvaates saab hinnata patsiendi labajala mediaalset ja lateraalselt pikiv\u00f5lvi, mida toetavad peamiselt kolm mehhanismi: metatarsaalluude omavaheline kiildumine, labajala taldmiste ligamentide pinguldumine, labajala sisemiste ja v\u00e4limiste lihaste ning nende k\u00f5\u00f5luste toetus. Koonusekujuliselt kulgevad pikiteljed moodustavad aluspinnaga seoses olevad metatarsaalluude teljed, sealjuures mediaalne v\u00f5lv on k\u00f5rgem kui lateraalne v\u00f5lv.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tLabajala mediaalne pikitelg koosneb kandluu k\u00f6prusest, kontsluust, lodiluust, kolmest talbluust ja esimesest, teisest ning kolmandast metatarsaalluust. Mediaalset telge toetavad m tibialis anterior, m tibialis posterior, m flexor digitorum longus, m flexor hallucis longus, m abductor hallucis, mm flexor digitorum brevis<\/i>, plantaarfastsia ja taldmine calcaneonavicular<\/i> ligament. Plantaarfastsial on suurim t\u00e4htsus k\u00f5nni toeperioodil, eriti \u00e4rat\u00f5ukefaasis, v\u00f5imaldades kannak\u00f5\u00f5luse j\u00f5udude jaotumist labajala eesmise osa metatarsaaluude distaalse osani ning varvasteni.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tLabajala lateraalne pikitelg koosneb kandluust, kuupluust, neljandast ja viiendast metatarsaalluust. Lateraalne pikitelg on stabiilsem ning erinevate j\u00f5ududega paremini kohanduv kui mediaalne pikitelg. Lateraalset pikitelge toetavad m peroneus longus, m peroneus brevis, m peroneus tertius, m abductor minimi, mm flexor digitorum brevis,<\/i> plantaarfastsia, pikk ja l\u00fchike plantaarligament.<\/span>\n<\/p>\n

Labajala transveraaltelge ehk ristitelge toetavad m tibialis posterior, m tibialis anterior, m peroneus longus<\/i> ja plantaarfastsia. Ristitelg koosneb lodiluust, talbluudest, kuupluust ja metatarsaalluudest.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

H\u00fcppeliigese ja labajala piirkonna kaebusega patsiendi vaatlusel peab hindama nii vaagna, reie, s\u00e4\u00e4reluude, kannak\u00f5\u00f5luste, h\u00fcppeliigeste ja labajalgade asendit. H\u00fcppeliigese v\u00f5i labajala piirkonna kaebusega patsiendi vaatlusel tuleb hinnata h\u00fcppeliigese ja labajala asendit suletud ahelas ehk keharaskuse tingimustes (ingl\u00a0 weight-bearing) (joonis 2A) …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-95","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/95","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=95"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/95\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":518,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/95\/revisions\/518"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=95"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}