\n\tVigastuse korral tuleb t\u00e4psustada vigastuse tekkemehhanism, kusjuures teadma peab, et h\u00fcppeliigese v\u00e4lisk\u00fclje sidemete vigastuse ehk inversioonvigastuse (joonis 1) ajal on h\u00fcppeliiges tavaliselt plantaarfleksioon-, inversioon- ja adduktsioonasendis. H\u00fcppeliigese inversioonvigastus m\u00f5jutab eesmist talofibulaarligamenti, eesmis-v\u00e4limist liigeskapslit ning v\u00f5imalik, et ka distaalset talofibulaarligamenti. Sama traumamehhanism v\u00f5ib tekitada ka s\u00e4\u00e4reluu pekse v\u00f5i kontsluu murru. Vaatamata sellele, et h\u00fcppeliigese inversioonvigastus kahjustab v\u00e4limisi liigessidemeid, v\u00f5ib kompressioonsurve kahjustada ka h\u00fcppeliigese mediaalse osa struktuure, sealjuures v\u00f5ib valu esineda nii mediaalselt kui lateraalselt. Oluline on ka teada, et h\u00fcppeliigese v\u00e4lisk\u00fclje vigastuse korral domineerib mediaalne valu. Kannak\u00f5\u00f5luse tendinopaatia tekib tavaliselt \u00fclekoormuse, suurenenud kehalise aktiivsuse v\u00f5i k\u00f5rge intensiivsusega treeningkoormuste vaheldumiste tingimustes. H\u00fcppeliigese dorsaalfleksioonvigastus, millega kaasneb pl\u00f5ksatus ning kiiresti taanduv valu lateraalsel, viitab pindluumise (lad peroneal<\/i>) hoidesideme (lad retinaculum<\/i>) rebendile. <\/span>\n<\/p>\n \n\t \n\tVastus k\u00fcsimusele, kas s\u00fcmptomid taanduvad, p\u00fcsivad muutumatuna v\u00f5i v\u00f5imenduvad, annavad aluse m\u00e4\u00e4rata vigastuse t\u00fc\u00fcbi (mikro- v\u00f5i makrotrauma) ning kestvuse (akuutne, subakuutne, krooniline vigastusperiood). Kooniliste vigastuste all m\u00f5eldakse sportlaste puhul luu\u00fcmbrise p\u00f5letikku, s\u00e4\u00e4relu<\/span>u mediaalset stressi s\u00fcndroomi, s\u00e4\u00e4reluu stressmurdu, vaskulaarset h\u00e4iret, mis v\u00e4ljendub p\u00f5lve\u00f5ndla arteri kompressioons\u00fcndroomina v\u00f5i vahelduv lonkamisena (lad claudicatio intermittens<\/i>), neuroloogilist h\u00e4iret, mille p\u00f5hjuseks v\u00f5ivad olla n\u00e4rvijuure kompressioon v\u00f5i perifeerse n\u00e4rvi patoloogia, lihase \u00fclekoormust ning k\u00f5\u00f5luse haigestumust.<\/span>\n<\/p>\n \n\tT\u00e4psustada tuleb valu lokalisatsioon ning v\u00f5imalike tundlikkush\u00e4irete piirkond.\u00a0Kas valu esineb kindlal dermatoomi alal, perifeerse n\u00e4rvi piirkonnas v\u00f5i m\u00f5nes teises struktuuris? Kas patsiendil esineb turset v\u00f5i verevalumit? <\/span>\n<\/p>\n \n\tPatsiendi vaba-ajategevuste t\u00e4psustamine v\u00f5imaldab anal\u00fc\u00fcsida koormuse m\u00f5ju h\u00fcppeliigesele v\u00f5i labajalale. Kas patsient tajub kehalise aktiivsusega seotud \u00fclekoormusvalu? N\u00e4iteks v\u00f5ib \u00fclekoormusvigastuse korral valu v\u00f5imenduda p\u00e4rast kehalist aktiivsust, kuid vigastuse kroonilises etapis v\u00f5ib valu esineda juba kehalise tegevuse alguses.<\/span>\n<\/p>\n \n\tKas patsiendi anamneesis on varasemat h\u00fcppeliigese v\u00f5i labajala vigastust, h\u00fcppeliigese v\u00f5i labajalaga seotud kaebusi v\u00f5i operatsiooni?<\/span>\n<\/p>\n \n\tKehaliselt aktiivsetele inimestele, eriti jooksjatele, kellel esineb h\u00fcppeliigese v\u00f5i labajala piirkonna funktsioonih\u00e4ire v\u00f5ib esitada j\u00e4rgmisi k\u00fcsimusi: kui kaua on treeningute v\u00f5i jooksmisega tegeletud, millistel pinnastel treenitakse, milliste koormustega n\u00e4dalas treenitakse, kas ja milliseid soojendus- ja venitusharjutusi patsient sooritab treeningtegevuste jooksul, milliseid treeningjalatseid kannab, kuna oli viimane treening v\u00f5i k\u00e4idi viimati jooksmas, kui kaua sai osaleda viimasel treeningul v\u00f5i kui pika distantsi joosta enne kui kaebus h\u00e4irima hakkas?<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" S\u00e4\u00e4reluu \u00fcmbrise p\u00f5letik, h\u00fcppeliigese k\u00fclgsidemete vigastus, kannak\u00f5\u00f5luse tendinopaatia, perifeerse n\u00e4rvi kahjustus ning alaj\u00e4semetega seotud r\u00fchih\u00e4ired on t\u00fc\u00fcpilised h\u00fcppeliigese ja labajala piirkonna funktsioonih\u00e4ire p\u00f5hjused. H\u00fcppeliigese v\u00f5i labajala probleemidega patsiendi anamneesi v\u00f5tmisel tuleb selgitada, kas patsiendi amet, kehaline aktiivsus v\u00f5i pinnas, millel …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-94","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/94","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=94"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/94\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":519,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/94\/revisions\/519"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=94"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"Joonis](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis9-1.png\" "\\"joonis9-1.png\\"")
\n<\/p>\n\n\tJoonis 1. H\u00fcppeliigese asend inversioonvigastuse ajal.<\/span>
\n<\/h5>\n