{"id":93,"date":"2024-04-04T05:49:02","date_gmt":"2024-04-04T02:49:02","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/9-huppeliigese-ja-labajala-funktsionaalne-hindamine\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:26","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:26","slug":"9-huppeliigese-ja-labajala-funktsionaalne-hindamine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/9-huppeliigese-ja-labajala-funktsionaalne-hindamine\/","title":{"rendered":"9. H\u00fcppeliigese ja labajala funktsionaalne hindamine"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"354\" height=\"354\" class=\"alignnone wp-image-276\" style=\"width: 130px;height: 130px;margin-left: 10px;margin-right: 10px;float: left\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis9-0.png\" title=\"joonis9-0.png\" alt=\"Joonis 9-0\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis9-0.png 354w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis9-0-300x300.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis9-0-150x150.png 150w\" sizes=\"auto, (max-width: 354px) 100vw, 354px\">V\u00e4hemalt 80%-l elanikkonnast esineb labajala probleeme, kuid neid probleeme saab m\u00f5jutada korrektse hindamise ja raviga, aga eelk\u00f5ige labajalgade hooldusega. H\u00fcppeliigese ja labajalgade vigastused m\u00f5jutavad k\u00f5nnimehhanisme ning eba\u00f5iget koormuse jaotust alaj\u00e4seme teistele liigestele, soodustades omakorda patoloogia teket erinevates alaj\u00e4seme aga ka kehat\u00fcve piirkondades.\n<\/p>\n<p>\n\tH\u00fcppeliiges ja labajalg funktsioneerivad koost\u00f6\u00f6s, mitte isoleeritud liigestena. Labajala iga liigese liikuvusulatus on minimaalne, kuid koostoimides on liigestes piisav liikuvusulatus tagamaks h\u00fcppeliigese ja labajala funktsionaalne mobiilsus ning funktsionaalne stabiilsus. Labajala ja h\u00fcppeliigese kombineeritud painduvus ja stabiilsus on v\u00f5imalikud t\u00e4nu paljudele luudele, nende kujule ning luudevahelistele \u00fchendustele. H\u00fcppeliigesel ja labajalal on kaks peamist funktsiooni \u2012 tagada kehale t\u00f5ukej\u00f5ud ning toetus. T\u00f5ukej\u00f5u funktsioonis toimivad h\u00fcppeliiges ja labajalg painduva kangina, toefunktsioonis aga j\u00e4iga struktuurina, mille eesm\u00e4rk on toetada keha. Olles alumise kineetilise ahela l\u00f5pposa, jaotavad h\u00fcppeliiges ja labajalg aluspinna kontakti kaudu kehale m\u00f5juvaid erinevaid j\u00f5udusid, milledeks on kompressioonj\u00f5ud, t\u00f5mbej\u00f5ud, rotatsioonsuunaline j\u00f5ud ning p\u00f5ikisuunaline j\u00f5ud. K\u00f5ige enam avalduvad nimetatud j\u00f5ud k\u00f5ndimisel.\n<\/p>\n<p>\n\tLabajalg, mis toimib tugialusena tagab vajaliku p\u00fcstiasendi stabiilsuse minimaalse lihast\u00f6\u00f6ga. Labajalg tagab s\u00e4\u00e4re- ja pindluu rotatsioonliikumise k\u00f5nni toeperioodil ning ebatasase pinnaga kohandumise elastsuse. Samuti toimib labajalg k\u00f5nni toeperioodil j\u00f5udude absorbeerijana ning kangina toeperioodi \u00e4rat\u00f5uke faasis.\n<\/p>\n<p>\n\tLabajalg jaotatakse kolmeks osaks: labajala tagumine osa (ingl <i>hindfoot<\/i>), keskmine osa (ingl <i>midfoot<\/i>) ja eesmine osa (ingl\u00a0 <i>forefoot<\/i>).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>V\u00e4hemalt 80%-l elanikkonnast esineb labajala probleeme, kuid neid probleeme saab m\u00f5jutada korrektse hindamise ja raviga, aga eelk\u00f5ige labajalgade hooldusega. H\u00fcppeliigese ja labajalgade vigastused m\u00f5jutavad k\u00f5nnimehhanisme ning eba\u00f5iget koormuse jaotust alaj\u00e4seme teistele liigestele, soodustades omakorda patoloogia teket erinevates alaj\u00e4seme aga ka &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-93","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/93","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=93"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/93\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":520,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/93\/revisions\/520"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=93"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}