{"id":91,"date":"2024-04-04T05:49:02","date_gmt":"2024-04-04T02:49:02","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/86-funktsionaalsed-testid\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:26","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:26","slug":"86-funktsionaalsed-testid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/86-funktsionaalsed-testid\/","title":{"rendered":"8.6. Funktsionaalsed testid"},"content":{"rendered":"
\n\tK\u00f5ndimine, trepil liikumine, k\u00fckitamine, jooksmine, h\u00fcppamine on\u00a0 tegevused, mida saab s\u00f5ltuvalt patsiendi kaebusest ja seisundist\u00a0 funktsionaalselt hinnata.
\n<\/h6>\n

\n\tLisaks teraapialaual teostatavatele p\u00f5lveliigese ebastabiilsuse testidele, saab ka funktsionaalsete testidega hinnata p\u00f5lveliigese seisundit. Kui p\u00f5lveliigese aktiivsete, passiivsete v\u00f5i vastupanuga teostatud testide ajal ilmnesid probleemid, siis v\u00f5ib teostada j\u00e4rjestikku funktsionaalseid teste, mis provotseerivad valu ja s\u00fcmptomeid. N\u00e4iteks v\u00f5ib sportlaste p\u00f5lveliigese funktsionaalset seisundit hinnata h\u00fcppetestidega v\u00f5i l\u00f5igu jooksmisega, kus patsient kirjeldab v\u00f5imalikke s\u00fcmptomeid nii jooksukiiruse edenedes kui jooksukiirust aeglustades. K\u00f5ik nimetatud tegevused avaldavad p\u00f5lveliigesele suurt koormust, mist\u00f5ttu patsiendi positiivne reaktsioon hindamisele annab aluse uute testide teostamiseks. Tabelis 3 loetletud teste v\u00f5ib sooritada aja, distantsi v\u00f5i n\u00e4iteks h\u00fcppe korral h\u00fcppek\u00f5rguse peale. Tavap\u00e4raselt teostatakse kolm katset, millede keskmine tulemus v\u00f5etakse arvesse. Teste v\u00f5ib kombineerida vastavalt patsiendi funktsionaalsele v\u00f5imekusele, sportlaste puhul aga spordiala spetsiifikale. Vanemaealised ei pea sooritama tabelis 3 toodud viimast viit v\u00f5i kuut\u00a0<\/span>funktsionaalset tegevust, kui nad pole vastavaid tegevusi m\u00f5nda aega teinud. <\/span>\n<\/p>\n

\n\t
Tabel 3. J\u00e4rjestikused funktsionaalsed testid p\u00f5lveliigese hindamiseks.<\/span>
\n<\/h5>\n\n\n\n
\n
    \n
  • \n\t\t\t\t\t\tK\u00f5ndimine<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
  • \n\t\t\t\t\t\tTrepist \u00fcles ja alla liikumine (k\u00f5ndides, joostes)<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
  • \n\t\t\t\t\t\tK\u00fckitamine nii, et m\u00f5lemad alaj\u00e4semed painduvad s\u00fcmmeetriliselt<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
  • \n\t\t\t\t\t\tS\u00fcgavk\u00fcki sooritamine nii, et m\u00f5lemad alaj\u00e4semed painduvad s\u00fcmmeetriliselt<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
  • \n\t\t\t\t\t\tJooksmine otsesuunas<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
  • \n\t\t\t\t\t\tJooksmine otsesuunas ning m\u00e4rguande peale peatumine<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
  • \n\t\t\t\t\t\t\u00dclesh\u00fcpe<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
  • \n\t\t\t\t\t\tVigurjooks nt kaheksakujuliselt v\u00f5i k\u00fclg ees ristsammudega<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
  • \n\t\t\t\t\t\tH\u00fcppe j\u00e4rgselt s\u00fcgavk\u00fcki sooritamine<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
  • \n\t\t\t\t\t\tL\u00f5igu jooksmine, pivot liigutus<\/span>\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

    \n\tOn leitud, et p\u00f5lveliigese eesmise ristatisideme vigastusega patsientide eristamiseks tervetest on efektiivseim kaheksakujulise jooksu kombineerimine sirge l\u00f5igu jooksmisega. Nii k\u00fckitamine kui k\u00fckk-k\u00f5nd v\u00f5ivad suurendada meniski v\u00f5i ligamentide vigastustega seotud s\u00fcmptomeid. Funktsionaalselt eristatakse nelja aktiivsuse taset, mida patsienti hinnates tuleb arvestada (tabel 4).<\/span>\n<\/p>\n

    \n\t
    Tabel 4. Patsiendi aktiivsuse skaala.<\/span>
    \n<\/h5>\n\n\n\n\n\n\n\n\n
    \n

    \n\t\t\t\t\tFunktsionaalne tase<\/span><\/span><\/span><\/span><\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

    		\n

    \n\t\t\t\t\t\u00a0<\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

    \n

    \n\t\t\t\t\tI tase<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

    		\n

    \n\t\t\t\t\tigap\u00e4evaelu tegevused<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

    \n

    \n\t\t\t\t\tII tase<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

    		\n

    \n\t\t\t\t\totsesuunas jooksmine<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

    \n\t\t\t\t\tsportlikud tegevused, mis ei n\u00f5ua alaj\u00e4semete osavust ametid, mis n\u00f5uavad kergete raskuste t\u00f5stmist<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

    \n

    \n\t\t\t\t\tIII tase<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

    		\n

    \n\t\t\t\t\ttegevused, mis n\u00f5uavad alaj\u00e4semete osavust, kuid mitte h\u00fcppamist, l\u00f5igu kiiret jooksmist, pivot liigutusi<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

    \n

    \n\t\t\t\t\tIV tase<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

    		\n

    \n\t\t\t\t\tl\u00f5igu kiire jooksmine, h\u00fcppamine, pivot liigutused<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

    \n\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

    \n\tAllj\u00e4rgnevalt on toodud kaks n\u00e4idet funktsionaalsetest h\u00fcppetestidest.<\/span>\n<\/p>\n

    \n\t\u00dchel jalal h\u00fcppe test aja peale. Registreeritakse aeg, mis kulub \u00fchel jalal h\u00fcpates 6 meetri l\u00e4bimiseks. Esmalt teostatakse h\u00fcppetest terve alaj\u00e4semega, siis s\u00fcmptomaatilise alaj\u00e4semega.<\/span>\n<\/p>\n

    \n\tKolmikh\u00fcppe test. Patsiendil palutakse h\u00fcpata \u00fchel jalal kolme h\u00fcppega nii kaugele kui v\u00f5imalik. M\u00f5\u00f5detakse l\u00e4bitud vahemaa ning v\u00f5rreldakse tulemusi vigastatud jalal h\u00fcppamise tulemustega.<\/span>\n<\/p>\n

    \n\tP\u00f5lveliigese sidemete stabiilsus
    \n<\/h4>\n

    \n\tNeli testi \u00fchel tasandil ning neli rotatsioonsuunalist testi v\u00f5imaldavad tuvastada p\u00f5lveliigese sidemete ebastabiilsuse.
    \n<\/h6>\n

    \n\tP\u00f5lveliigese stabiilsus s\u00f5ltub k\u00f5ige enam tema liigessidemetest ehk ligamentidest. P\u00f5lveliigese sidemed toimivad peamiste liigese stabilisaatoritena, suunates reie- ja s\u00e4\u00e4reluude korrektset liikumist teineteise suhtes. Kui anamneesi, trauma tekkemehhanismi ning teiste hindamiste p\u00f5hjal on kahtlus liigesidemete patoloogiale, siis on vaja tuvastada p\u00f5lveliigese v\u00f5imalik ebastabiilsus. Kuna eksisteerib mitmeid p\u00f5lveliigese ebastabiilsust hindavaid teste, siis peab terapeut teadma liigessidemete anatoomiat ning orienteeruma testides, mis hindavad p\u00f5lveliigese \u00fchetasandilist ja rotatsioonsuunalist ebastabiilsust. Peamised p\u00f5lveliigese sidemed on mediaalne kollateraalside (ingl medial collateral\u00a0<\/i><\/span>ligament<\/span><\/i>-MCL), lateraalne kollateraalside (ingl lateral collateral ligament<\/i>-LCL), eesmine ristatiside (ingl anterior cruciate ligament<\/i>-ACL) ja tagumine ristatiside (ingl posterior cruciate ligament<\/i>-PCL).<\/span>\n<\/p>\n

    \n\tMCL asub tibiofemoraalliigese tagaosas mediaalselt ning ta koosneb s\u00fcva- ja pindmisest kihist. Sideme s\u00fcvakihi moodustab liigeskapslil olev paksend, mis on seotud mediaalse meniskiga. Sideme pindmine, lai ning kolmnurkne kiht saab alguse reieluu l\u00e4hendajalihase k\u00f6pruselt, kulgedes umbes 6 cm allpool liigespinda s\u00e4\u00e4reluu mediaalsele osale. Sideme pindmine kiht liitub k\u00fcll tagumise liigeskapsliga, kuid on eraldatud liigeskapslist ja mediaalsest meniskist limapaunaga. MCL on kogu p\u00f5lveliigese liikuvuse ajal pinge all. K\u00f5ik sidemekiud on pingul p\u00f5lveliigese l\u00f5ppsirutusel, p\u00f5lveliigese fleksioonil on enam pingul sideme eesmised kiud, liigese keskasendis aga sideme tagumised kiud. <\/span>\n<\/p>\n

    \n\tLCL, \u00fcmara kujuga side paikneb reie kakspealihase k\u00f5\u00f5luse all. LCL algab reieluu lateraalselt epikond\u00fclilt ning kinnitub pindluule. LCL on enim pingul p\u00f5lveliigese sirutuse ajal ning l\u00f5dvestunud p\u00f5lveliigese painutuse, eriti 30\u02da painutuse ajal. LCL ei ole \u00fchenduses p\u00f5lveliigese lateraalse meniskiga, nende vahel on v\u00e4ike rasvpadi. <\/span>\n<\/p>\n

    \n\tACL, kinnitudes s\u00e4\u00e4reluult reieluule, kulgeb p\u00f5lveliigeses \u00fcles, taha ning lateraalsele. ACL-i peamised funktsioonid on ennetada s\u00e4\u00e4reluu etteliikumist reieluu suhtes ning kontrollida s\u00e4\u00e4reluu rotatsiooni p\u00f5lveliigse painutusel. V\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral kontrollib ACL ka p\u00f5lveliigese sirutust ning \u00fclesirutust. Sideme anteromediaalne osa on nii p\u00f5lveliigese painutuse kui sirutuse ajal pingul, posterolateraalne osa on ainult sirutuse ajal pingul. Tervikuna on ACL koormus v\u00e4ikseim p\u00f5lveliigese 30\u02da-60\u02da painutuse ajal.<\/span>\n<\/p>\n

    \n\tPCL, kinnitudes samuti s\u00e4\u00e4reluult reieluule, kulgeb p\u00f5lveliigeses \u00fcles, ette ning mediaalsele. PCL on p\u00f5lveliigese k\u00f5ige tugevam side ning peamine p\u00f5lveliigese stabiliseerija. PCL takistab s\u00e4\u00e4reluu tahaliikumist reieluu suhtes, kontrollib\u00a0 p\u00f5lveliigese sirutust aga ka \u00fclesirutust ning tagab p\u00f5lveliigese stabiilsuse s\u00e4\u00e4reluu rotatsioonil. PCL toimib alaj\u00e4seme rotatsioonliikumistel p\u00f5lveliigese keskteljena. PCL kiud on enim pingul p\u00f5lveliigese 30\u02da painutuse ajal.<\/span>\n<\/p>\n

    \n\tS\u00e4\u00e4reluu v\u00e4lisrotatsiooni ajal on pingul m\u00f5lemad kollateraalligamendid, ristatisidemed on l\u00f5dvestatud, s\u00e4\u00e4reluu siserotatsioonil on vastupidi, kollateraalligamendid on l\u00f5dvestunud ning ristatisidemed pingul. S\u00f5ltuvalt hinnatavast liigutusest, toimib p\u00f5lveliigese side primaarse v\u00f5i sekundaarse liigutuse piirajana. N\u00e4iteks on ACL s\u00e4\u00e4reluu anterioorsel nihkumisel primaarne piiraja ning p\u00f5lveliigese t\u00e4ieliku sirutuse ja s\u00e4\u00e4reluu rotatsiooni ajal varus-valgus<\/i> liigutuse sekundaarne piiraja. <\/span>\n<\/p>\n

    \n\tP\u00f5lveliigese sidemete stabiilsuse hindamisel on vaja meeles pidada j\u00e4rgmisi aspekte:<\/span>\n<\/p>\n

      \n
    1. \n\t\tEt v\u00f5rrelda testi tulemusi ning demonstreerida patsiendile, mida test hindab, hinnatakse as\u00fcmptomaatiline p\u00f5lveliiges esmalt.<\/span>\n\t<\/li>\n
    2. \n\t\tM\u00f5lema alaj\u00e4seme hindamisel peavad testitingimused olema samad \u2012 sama algasend ning sama suur terapeudi poolt rakendatav j\u00f5ud tuvastamaks s\u00e4\u00e4reluu nihe reieluu suhtes.<\/span>\n\t<\/li>\n
    3. \n\t\tTestimise ajal peavad patsiendi alaj\u00e4seme lihased olema l\u00f5dvestatud.<\/span>\n\t<\/li>\n
    4. \n\t\tTerapeut peab liigessideme testimisel rakendama j\u00f5udu ettevaatlikult. J\u00f5udu rakendatakse kuni valu taluvuseni nii, et oleks v\u00f5imalik saavutada maksimaalne liigespiirkonna l\u00f5tvus ilma lihasspasmi tekketa.<\/span>\n\t<\/li>\n
    5. \n\t\tOluline ei ole hinnata mitte liigese ebastabiilsuse ulatust vaid liigese l\u00f5ppliikuvuse kvaliteeti. Parema ja vasaku p\u00f5lveliigese ebastabiilsuse erinevus 3mm ja rohkem klassifitseerub patoloogiliseks.<\/span>\n\t<\/li>\n
    6. \n\t\tKui liigesside on terve, siis testliigutus l\u00f5peb j\u00e4rsku. Ka \u00fcletoonuses liigessideme l\u00f5ppliikuvus on tugev. Pehme v\u00f5i ebaselge l\u00f5ppliigutus viitab liigessideme vigastusele.<\/span>\n\t<\/li>\n
    7. \n\t\tTavaliselt peab teostama mitu liigessideme stabiilsust hindavat testi, sest \u00fcht liigessidet teisest eristada on raske. N\u00e4iteks v\u00f5ib patsient demonstreerida s\u00f5ltuvalt liigessideme vigastuse raskusastmest nii \u00fchetasandilist mediaalset ja \u00fchetasandilist anterioorset aga ka anteriomediaalse ja\/v\u00f5i anterolateraalsuunalise rotatsiooni ebastabiilsust.<\/span>\n\t<\/li>\n
    8. \n\t\tKuna p\u00f5lveliigese sideme vigastuse akuutses etapis esineb nii turse kui lihasspasm, siis on liigessideme ebastabiilsust hindava testi tulemus usaldusv\u00e4\u00e4rsem vigastuse kroonilises etapis.<\/span>\n\t<\/li>\n
    9. \n\t\tRotatsioonsuunalise ebastabiilsuse test on positiivne kui p\u00f5lveliigese sirutuse ajal toimub s\u00e4\u00e4reluu subluksatsioon reieluu suhtes. Positiivset rotatsioontesti ei tohi tihti korrata, sest see v\u00f5ib soodustada liigesk\u00f5hre kahjustuse, hiljem meniski v\u00f5i liigessideme vigastuse teket.<\/span>\n\t<\/li>\n
    10. \n\t\tKuna liigessidemete testid on subjektiivsed, siis terapeudi suuremad praktilised kogemused v\u00f5imaldavad testitulemusi korrektselt t\u00f5lgendada. Oluline on \u00f5ppida igast testigrupist \u00fcks v\u00f5i kaks testi ning sooritada neid h\u00e4sti.<\/span>\n\t<\/li>\n<\/ol>\n
      \n\t
      Tabel 5. P\u00f5lveliigese ligamentide testid.<\/span>
      \n<\/h5>\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n
      \n

      \n\t\t\t\t\t\u00fchetasandiline mediaalne ebastabiilsus<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

      		\n

      \n\t\t\t\t\tValgus-stress test 0\u00b0 ja 30\u00b0<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

      \n\t\t\t\t\tHughston`i valgus-stress test 0\u00b0 ja 30\u00b0<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

      \n

      \n\t\t\t\t\t\u00fchetasandiline lateraalne ebastabiilsus<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

      		\n

      \n\t\t\t\t\tVarus-stress test 0\u00b0 ja 30\u00b0<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

      \n\t\t\t\t\tHughston`i varus-stress test 0\u00b0 ja 30\u00b0<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

      \n

      \n\t\t\t\t\t\u00fchetasandiline anterioorne ebastabiilsus<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

      		\n

      \n\t\t\t\t\tLachmani test v\u00f5i selle modifikatsioonid<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

      \n\t\t\t\t\tSahtli test<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

      \n\t\t\t\t\tAktiivne sahtli test<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

      \n

      \n\t\t\t\t\t\u00fchetasandiline posterioorne ebastabiilsus<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

      		\n

      \n\t\t\t\t\tTagumisele vajumise test<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

      \n\t\t\t\t\tSahtli test<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

      \n\t\t\t\t\tAktiivne sahtli test<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

      \n\t\t\t\t\tGodfrey test<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

      \n

      \n\t\t\t\t\tanteromediaalne rotatsioonsuunaline ebastabiilsus<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

      		\n

      \n\t\t\t\t\tSlocum test<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

      \n

      \n\t\t\t\t\tanterolateraalne rotatsioonsuunaline ebastabiilsus<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

      		\n

      \n\t\t\t\t\tPivot-nihke test<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

      \n\t\t\t\t\tLosee test<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

      \n\t\t\t\t\tHughston`i n\u00f5ksatus-test<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

      \n\t\t\t\t\tSlocum ARLI test<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

      \n\t\t\t\t\tCrossover test<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

      \n\t\t\t\t\tNoyes`i fleksioon-rotatsioon sahtli test<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

      \n

      \n\t\t\t\t\tposteromediaalne rotatsioonsuunaline ebastabiilsus<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

      		\n

      \n\t\t\t\t\tHughston`i posteromediaalne sahtli test<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

      \n\t\t\t\t\tPosteromediaalne pivot-nihke test<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

      \n

      \n\t\t\t\t\tposterolateraalne rotatsioonsuunaline ebastabiilsus<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

      		\n

      \n\t\t\t\t\tHughston`i posterolateraalne sahtli test<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

      \n\t\t\t\t\tJakob test<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

      \n\t\t\t\t\tV\u00e4lisrotatsiooni \u00fclesirutustest<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

      \n\t\t\t\t\tLoomer`i posterolateraalsuunalise ebastabiilsuse test<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

      \n\t\t\t\t\tS\u00e4\u00e4reluu v\u00e4lisrotatsioontest<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

      \n\tValgus-stress test
      \n<\/h4>\n

      \n\tValgus-stress test hindab p\u00f5lveliigese mediaalset ebastabiilsust.
      \n<\/h6>\n

      \n\tP\u00f5lveliigese mediaalse ebastabiilsuse hindamiseks teostatakse valgus-stress ehk abduktsioontest, kus <\/span>s\u00e4\u00e4reluu liigub mediaalsel k\u00fcljel reieluust eemale (joonis 5). Terapeut avaldab lateraalselt p\u00f5lveliigesele survet, l\u00fckates seda mediaalsele, samal ajal on patsiendi h\u00fcppeliiges fikseeritud ning p\u00f6\u00f6ratud v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral v\u00e4lisrotatsioonasendisse. Testi alguses on p\u00f5lveliiges t\u00e4ielikult sirutatud, seej\u00e4rel painutab terapeut patsiendi p\u00f5lveliigese 20-30\u02da ning teostab s\u00e4\u00e4re abduktsioonsuunalise liigutuse uuesti. Test on positiivne, kui s\u00e4\u00e4reluu liigub reieluu suhtes \u00fclem\u00e4\u00e4ra v\u00e4lja. Positiivse valgus-stress testi korral v\u00f5ivad olla kahjustunud j\u00e4rgmised struktuurid:\u00a0 MCL, tagumine p\u00f5ikiside, posteromediaalne liigeskapsel, ACL, PCL,\u00a0 poolkilelihas, v\u00f5ib olla paksenenud reie nelipealihase mediaalne osa. <\/span>\n<\/p>\n

      \n\t\"Joopnis\n<\/p>\n

      \n\tJoonis 5. Valgus-stress ehk abduktsioon test. <\/span>
      \n<\/h5>\n

      \n\tVarus-stress test
      \n<\/h4>\n

      \n\tVarus-stress test hindab p\u00f5lveliigese lateraalset ebsatabiilsust.
      \n<\/h6>\n

      \n\tP\u00f5lveliigese lateraalse ebastabiilsuse hindamiseks teostatakse varus-stress ehk adduktsioon test, kus <\/span>s\u00e4\u00e4reluu liigub lateraalsel k\u00fcljel reieluust eemale (joonis 6). Terapeut avaldab mediaalselt p\u00f5lveliigesele survet, l\u00fckates seda lateraalsele, samal ajal on patsiendi h\u00fcppeliiges fikseeritud. Testi alguses on p\u00f5lveliiges t\u00e4ielikult sirutatud, seej\u00e4rel painutab terapeut patsiendi p\u00f5lveliigese 20-30\u02da ning teostab s\u00e4\u00e4re adduktsioonsuunalise liigutuse uuesti. Test on positiivne, kui s\u00e4\u00e4reluu liigub reieluu suhtes \u00fclem\u00e4\u00e4ra sisse. Positiivse varus-stress testi korral v\u00f5ivad olla kahjustunud j\u00e4rgmised struktuurid: LCL, posterolateraalne liigeskapsel, reie kakspealihase k\u00f5\u00f5lus, popliteus kompleks, PCL, ACL, s\u00e4\u00e4re kolmpealihase lateraalne osa, laisidekirme pingutajalihas.<\/span>\n<\/p>\n

      \n\t\u00a0<\/span>\"Joonis\n<\/p>\n

      \n\tJoonis 6. Varus-stress ehk adduktsioon test. <\/span>
      \n<\/h5>\n

      \n\tLachman`i test
      \n<\/h4>\n

      \n\tLachman`i test hindab p\u00f5lveliigese antero-posterioorset ebastabiilsust.
      \n<\/h6>\n

      \n\tLachman\u2019i test hindab ACL vigastuse korral p\u00f5lveliigese antero-posterioorset ebastabiilsust.\u00a0<\/span>Patsient on seliliasendis, tema p\u00f5lveliigeses on funktsionaalne painutusnurk vahemikus 0-30\u00b0 ning s\u00e4\u00e4reluu on v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral v\u00e4lisrotatsioonasendis. Terapeut stabiliseerib \u00fche k\u00e4ega patsiendi reieluu ning samal ajal t\u00f5mbab teise k\u00e4ega, otsesuunalise liigutusega, s\u00e4\u00e4reluu ette (joonis 7). Test on positiivne, kui l\u00f5ppliikuvusel on tunda pehmet ning ebastabiilset s\u00e4\u00e4reluu liikumist reieluu suhtes ette ja mediaalsele ning on tuvastatav patella-aluse ligamendi t\u00fchimiku kadumine. Lachman`i testitulemus v\u00f5ib olla valepositiivne kui testi ajal ei stabiliseerita reieluud, kui meniskivigastus blokeerib liikumise v\u00f5i kui s\u00e4\u00e4reluu on roteeritud mediaalsele. Kui Lachmani test on positiivne, v\u00f5ivad vigastatud olla j\u00e4rgmised struktuurid: ACL, eriti selle posterolateraalne osa, tagumine p\u00f5ikiligament, popliteus kompleks. <\/span>\n<\/p>\n

      \n\t\"Joonis\n<\/p>\n

      \n\tJoonis 7. Lachman`i test.<\/span>
      \n<\/h5>\n

      \n\tSahtli test
      \n<\/h4>\n

      \n\tSahtli test hindab p\u00f5lveliigese \u00fchetasandilist anterioorset ning \u00fchetasandilist posterioorset ebastabiilsust.
      \n<\/h6>\n

      \n\tSahtli testi teostatakse \u00fchetasandilise anterioorse ning \u00fchetasandilise posterioorse p\u00f5lveliiges<\/span>e ebastabiilsuse hindamiseks. Kui ACL v\u00f5i PCL on vigastatud, siis on testi alguses raskusi p\u00f5lveliigese neutraalasendi leidmisega. Patsiendi p\u00f5lveliiges on painutatud 90\u00b0 ning puusaliiges 45\u00b0. Kirjeldatud asendis on ACL peaaegu paralleelset s\u00e4\u00e4reluu \u00fclemise pinnaga. Patsiendi labajalg on toetatud teraapialauale, tema h\u00fcppeliiges on neutraalasendis. Terapeut fikseerib oma reiega patsiendi labajala v\u00e4lisserva ning haarab m\u00f5lema k\u00e4ega patsiendi hinnatava alaj\u00e4seme s\u00e4\u00e4re tagant. Kui terapeut on veendunud, et patsiendi hamstringlihased on l\u00f5dvestatud, t\u00f5mbab ta s\u00e4\u00e4re reie suhtes ette. Normaalne s\u00e4\u00e4re ettenihkumise ulatus on ligikaudu 6mm. Positiivse sahtli testi korral, mil s\u00e4\u00e4r nihkub reie suhtes ette rohkem kui 6mm, v\u00f5ivad vigastatud olla j\u00e4rgmised struktuurid: ACL, eriti selle anteromediaalne osa, liigese posterolateraalne ja posteromediaalne kapsel, MCL s\u00fcvakihi kiud, laisidekirme pingutajalihas, tagumine p\u00f5ikiligament ning popliteus kompleks.<\/span>\n<\/p>\n

      \n\tKui ainult ACL on vigastatud, siis on sahtli test negatiivne, sest liigese posterolateraalne ja posteromediaalne kapsel takistavad s\u00e4\u00e4re ettenihkumist. Ka hemartroos, mediaalse meniski tagumise serva rebend v\u00f5i hamstringlihaste spasm v\u00f5ivad anda valenegatiivse testitulemuse. Kui PCL on vigastatud, siis nihkub s\u00e4\u00e4reluu reieluu suhtes m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt taha.<\/span>\n<\/p>\n

      \n\t\"Joonis\n<\/p>\n

      \n\tJoonis 8. Sahtli test.<\/span>
      \n<\/h5>\n

      \n\tSlocum test
      \n<\/h4>\n

      \n\tSlocum test hindab p\u00f5lveliigese nii anterolateraalset kui anteromediaalset rotatsioonsuunalist ebastabiilsust.
      \n<\/h6>\n

      \n\tSlocum test hindab p\u00f5lveliigese nii anterolateraalset kui anteromediaalset rotatsioonsuunalist <\/span>ebastabiilsust. P\u00f5lveliigese anterolateraalse rotatsioonsuunalise ebastabiilsuse hindamiseks on patsiendi p\u00f5lveliiges on painutatud 80-90\u00b0 ning puusaliiges on painutatud 45\u00b0. Kui patsiendi h\u00fcppeliigeses on 30\u00b0 inversioonasend (siserotatsioon), siis toetab terapeut oma reie v\u00e4lisk\u00fcljega patsiendi labajalga ning t\u00f5mbab patsiendi s\u00e4\u00e4re, selle distaalsest osast, reie suhtes ette. Kui test on positiivne, ilmneb nihkumine p\u00f5lveliigese lateraalses osas. Kirjeldatud liikumine on kontralateraalse p\u00f5lveliigese sama liigutusega v\u00f5rreldes \u00fclem\u00e4\u00e4rane ning viitab p\u00f5lveliigese anterolateraalse rotatsioonsuunalisele ebastabiilsusele. Positiivse testi korral v\u00f5ivad vigastatud olla j\u00e4rgmised struktuurid: ACL, PCL, LCL, liigese posterolateraalne kapsel, popliteus kompleks, laisidekirme pingutajalihas.<\/span>\n<\/p>\n

      \n\tP\u00f5lveliigese anteromediaalse rotatsioonsuunalise ebastabiilsuse hindamiseks on patsiendi h\u00fcppeliiges 15\u00b0 eversioonasendis (v\u00e4lisrotatsioon). Taas toetab terapeut oma reiega patsiendi labajala v\u00e4lisserva ning\u00a0 t\u00f5mbab patsiendi s\u00e4\u00e4re reie suhtes ette. Kui test on positiivne, ilmneb nihkumine p\u00f5lveliigese mediaalses osas. Kirjeldatud liikumine on kontralateraalse p\u00f5lveliigese sama liigutusega v\u00f5rreldes \u00fclem\u00e4\u00e4rane ning viitab p\u00f5lveliigese anteromediaalse rotatsioonsuunalisele ebastabiilsusele. Positiivse testi korral v\u00f5ivad vigastatud olla j\u00e4rgmised struktuurid: MCL, ACL, liigese posteromediaalne kapsel, tagumine p\u00f5ikiligament.<\/span>\n<\/p>\n

      \n\tSlocum testi korral on oluline, et patsiendi h\u00fcppeliiges on etten\u00e4htud inversioon- ja eversioonasendis, sest maksimaalse h\u00fcppeliigese algasendi korral on k\u00f5ik \u00fclej\u00e4\u00e4nud struktuurid pinguldatud. <\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

      K\u00f5ndimine, trepil liikumine, k\u00fckitamine, jooksmine, h\u00fcppamine on\u00a0 tegevused, mida saab s\u00f5ltuvalt patsiendi kaebusest ja seisundist\u00a0 funktsionaalselt hinnata. Lisaks teraapialaual teostatavatele p\u00f5lveliigese ebastabiilsuse testidele, saab ka funktsionaalsete testidega hinnata p\u00f5lveliigese seisundit. Kui p\u00f5lveliigese aktiivsete, passiivsete v\u00f5i vastupanuga teostatud testide ajal ilmnesid …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-91","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/91","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=91"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/91\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":522,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/91\/revisions\/522"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=91"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}