{"id":9,"date":"2024-04-04T05:48:54","date_gmt":"2024-04-04T02:48:54","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/16-passiivsed-liigutused\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:31","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:31","slug":"16-passiivsed-liigutused","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/16-passiivsed-liigutused\/","title":{"rendered":"1.6. Passiivsed liigutused"},"content":{"rendered":"<h6>\n\tPassiivse liigutuse hindamisel on patsient passiivne, liigutuse teostab terapeut.\n<\/h6><p>Passiivne liigutus on aktiivsest liigutusest suurem.<br>\n\n<\/p><p dir=\"ltr\">\n\tPassiivne aga ka anatoomiline liigutus on liigutus, mille teostab terapeut ajal, mil patsient on l\u00f5dvestunud v\u00f5i passiivne. Passiivse liigutuse l\u00f5ppliikuvust nimetatakse anatoomiliseks barj\u00e4\u00e4riks. Normaalsel juhul ilmneb liigutuse f\u00fcsioloogiline barj\u00e4\u00e4r (aktiivne liigutus) enne anatoomilist barj\u00e4\u00e4ri (passiivne liigutus), seega on passiivne liigutus aktiivsest alati v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral suurem. Passiivseid liigutusi peab sooritama liigese t\u00e4ielikul liikuvuse ulatusel ning samades liigutussuundades nagu aktiivseid liigutusi. Patsiendi asendist (selililamang, istumine) s\u00f5ltub nii aktiivse kui passiivse liigutuse ulatus. P\u00f5hjused, miks aktiivse ja passiivse liigesliikuvuse ulatus on piiratud, on lihase kontraktsioon, spasm, lihasj\u00f5u langus, neuroloogiline defitsiit, liiges-\/v\u00f5i lihaskontraktuur, valu. Liigeste liikuvusulatust m\u00f5\u00f5detakse goniomeetriga, inklinomeetriga v\u00f5i visuaalselt. Liigeste normaalne liikuvusulatus on suhteline, v\u00f5imlejate liigesed on pigem h\u00fcpermobiilsed, vanemaealiste liigesed pigem h\u00fcpomobiilsed. Oluline on, et patsiendil oleks piisav liigesliikuvuse ulatus teostada tegevusi, mida ta soovib.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\tIga liigutust peab v\u00f5rdlema sama liigutusega vastaskehapoolel (kontralateraalselt) v\u00f5i normn\u00e4itajaga. Passiivsel liigutusel saab hinnata, kas liigutus on piiratud (h\u00fcpomobiilne), \u00fclem\u00e4\u00e4rane (h\u00fcpermobiilne) v\u00f5i valus. H\u00fcpermobiilsed liigesed on vastuv\u00f5tlikud liigessidemete venitusele v\u00f5i rebendile, liigese nikastusele, liigese ebastabiilsusest tingitud k\u00f5\u00f5lusp\u00f5letikule ning varasele osteoartriidile. H\u00fcpomobiilsed liigesed on vastuv\u00f5tlikud lihasrebendile, n\u00e4rvikompressioonile ning \u00fclekoormusest tingitud k\u00f5\u00f5lusp\u00f5letikule.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\tM\u00fcofastsiaalne (la mys lihas; fascia sidekirme) h\u00fcpomobiilsus on tingitud kudede adaptatiivsest l\u00fchenemisest, lihaste \u00fcletoonusest v\u00f5i posttraumaatilisest kudede ahenemisest ning armistumisest. Perikapsulaarne (la peri \u00fcmber) h\u00fcpomobiilsus v\u00e4ljendub liigeskapsli v\u00f5i liigessidemete v\u00e4heses liikuvuses ning see v\u00f5ib olla tingitud pehmete kudede adhesioonist (kokku kasvamine, liitumine), armistumisest, artriidist, artroosist, fibroosist (sidekoestumine, armistumine) v\u00f5i kudede adaptatsioonist (kohanemine teatud koormustega). Liigese liikuvus v\u00f5ib olla piiratud k\u00fcll k\u00f5ikides liikuvuse suundades, kuid mitte samas ulatuses. Patomehhaaniline h\u00fcpomobiilsus tekib liigese trauma (mikro- v\u00f5i makrotrauma) tagaj\u00e4rjel, tekitades liigesliikuvuse piiratust kas \u00fches v\u00f5i mitmes liigutussuunas. H\u00fcpermobiilsus ei ole sama, mis ebastabiilsus \u2012 ebastabiilsus h\u00f5lmab mitmesuguseid patoloogilisi h\u00fcpermobiilsusi. Vaatamata sellele, et eksisteerib mitmeid h\u00fcpermobiilsust hindavaid teste, tuleb neid t\u00f5lgendada ettevaatlikkusega, sest patsientide liigesliikuvuse ulatused erinevate liigeste vahel ning liigesesiseselt varieeruvad. Liigese h\u00fcpo- ja h\u00fcpermobiilsus ei viita alati patoloogiale. Terapeut peab suutma hinnata liigesliikuvuse ulatuse v\u00e4henemise (valu, spasm, adhesioon, kompressioon) ning suurenemise (vigastus, t\u00f6\u00f6alane, geneetiline, haiguslik) p\u00f5hjused.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\tEt hinnata liigese l\u00f5ppliikuvuse kvaliteeti, avaldab terapeut passiivselt survet liigese l\u00f5ppasendis. Liigese l\u00f5ppliikuvust hinnates tuleb j\u00e4lgida s\u00fcmptomite avaldumist. Normaalsel juhul toimub luu vastu luud liikumine k\u00fc\u00fcnarliigese ekstensioonil, pehmete kudede l\u00e4hendamine p\u00f5lveliigese fleksioonil ning kudede venitus h\u00fcppeliigese dorsaalfleksioonil, \u00f5laliigese v\u00f6lisrotatsioonil v\u00f5i MCP liigeste ekstensioonil. Patoloogilised n\u00e4ited liigese l\u00f5ppliikuvusest: varane lihasspasm-vigastusj\u00e4rgselt tekkida v\u00f5iv lihasspasm; hiline lihasspasm-spasm, mis on tekkinud passiivse liigesliikuvuse hindamisel ebastabiilsuse v\u00f5i valu t\u00f5ttu; kudede venitus-pinges lihas; spastilisus-\u00fclemise motoneuroni kahjustus; k\u00f5va liigeskapsel-\u201ek\u00fclmunud \u00f5lg\u201c; pehme liigeskapsel-s\u00fcnoviit (s\u00fcnoviaalkestap\u00f5letik, liigesp\u00f5letik) v\u00f5i pehmekoe turse; luu vastu luud-osteof\u00fc\u00fcdid (luukasvised); elastne blokeering-meniski vigastus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Passiivse liigutuse hindamisel on patsient passiivne, liigutuse teostab terapeut. Passiivne liigutus on aktiivsest liigutusest suurem. Passiivne aga ka anatoomiline liigutus on liigutus, mille teostab terapeut ajal, mil patsient on l\u00f5dvestunud v\u00f5i passiivne. Passiivse liigutuse l\u00f5ppliikuvust nimetatakse anatoomiliseks barj\u00e4\u00e4riks. Normaalsel juhul &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":604,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9\/revisions\/604"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}