{"id":88,"date":"2024-04-04T05:49:02","date_gmt":"2024-04-04T02:49:02","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/83-aktiivsed-liigutused\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:26","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:26","slug":"83-aktiivsed-liigutused","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/83-aktiivsed-liigutused\/","title":{"rendered":"8.3. Aktiivsed liigutused"},"content":{"rendered":"

\n\tP\u00f5lveliigese aktiivset liikuvust hinnatakse nii selili- kui k\u00f5huliasendis aga ka istudes teraapialaual. P\u00f5lveliigese sirutatud asendit t\u00e4histab 0\u00b0, t\u00e4ielik painutus p\u00f5lveliigeses on 135\u00b0. Kui patsient teostab p\u00f5lveliigese sirutuse ja painutuse, siis j\u00e4lgib terapeut liigutuse kvaliteeti ehk alaj\u00e4seme teljelisust liigutuse ajal, liikuvuse ulatust, aga ka patella liikumist. D\u00fcnaamilisel liigutusel esineb funktsioonih\u00e4ire kui patella liikumisel esineb lateraalsuunaline kalle, anteroposterioorne kalle v\u00f5i rotatsioon. Liigutusaegse valu korral tuleb t\u00e4psustada valu p\u00f5hjus v\u00f5i liigutust takistav tegur. On teada, et p\u00f5lveliigese sirutajalihased arendavad suurimat j\u00f5udu p\u00f5lveliigese 60\u02da nurga all ning p\u00f5lveliigese painutajalihased vahemikus 45\u02da-10\u02da. P\u00f5lveliigese l\u00f5ppsirutuse puudulikus v\u00f5ib tuleneda reie nelipealihase n\u00f5rkusest v\u00f5i atroofiast, traumaj\u00e4rgselt tekkinud kudedevahelistest liidetest v\u00f5i inhibeeritud refleksidest. <\/span>\n<\/p>\n

\n\tP\u00f5lveliigese fleksioon
\n<\/h4>\n

\n\tP\u00f5lveliigese normaalne fleksioonliikuvus on 135\u00b0.
\n<\/h6>\n

\n\tNormaalne p\u00f5lveliigese fleksioonliikuvus on 135\u00b0. P\u00f5lveliiges on fleksioonliikuvuse m\u00f5\u00f5tmisel\u00a0<\/span>algasendis kui alaj\u00e4se on sirgelt \u00fchel teljel (joonis 1A).<\/span>\n<\/p>\n

\n\tPatsiendi k\u00f5huliasendis lihtgoniomeetriga p\u00f5lveliigese fleksiooni m\u00f5\u00f5tmisel asetatakse goniomeetri keskkoht lateraalselt p\u00f5lveliigese keskele ehk reie- ja s\u00e4\u00e4reluu p\u00f5ntade vahele, p\u00f5lveliigese pilule, statsionaarne haar asetatakse piki reie kesktelge suunaga reieluu suurele p\u00f6\u00f6rlale ning liikuv haar piki s\u00e4\u00e4reluu kesktelge suunaga s\u00e4\u00e4reluu lateraalsele malleolusele. Patsiendil palutakse painutada p\u00f5lveliiges maksimaalselt kuni valu taluvuseni v\u00f5i kompensatoorsete liigutuste tekkimiseni (joonis 1B).<\/span>\n<\/p>\n

\n\tGravitatsioonigoniomeetriga p\u00f5lveliigese fleksiooni m\u00f5\u00f5tmisel, asetatakse m\u00f5\u00f5tmisvahend s\u00e4\u00e4reluu distaalsele osale postero-lateraalselt (joonis 1C).<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joon\n<\/p>\n

\n\tJoonis 1. P\u00f5lveliigese fleksioon. A \u2013 algasend; B \u2013 l\u00f5ppasend lihtgoniomeetriga m\u00f5\u00f5tes; C \u2013 l\u00f5ppasend gravitatsioonigoniomeetriga m\u00f5\u00f5tes. <\/span>
\n<\/h5>\n

\n\tP\u00f5lveliigese ekstensioon
\n<\/h4>\n

\n\tP\u00f5lveliigese normaalne ekstensioon on 0\u00b0, kuid \u00fclesirutust v\u00f5ib p\u00f5lveliigeses esineda kuni 15\u00b0 ulatuses.
\n<\/h6>\n

\n\tNormaalne p\u00f5lveliigese sirutus on 0\u00b0, kuid p\u00f5lveliigese \u00fclesirutust v\u00f5ib esineda kuni 15\u00b0 ulatuses\u00a0<\/span>spetsiifiliselt h\u00fcpermobiilsuse s\u00fcndroomiga naistel. P\u00f5lveliigese passiivse sirutuse, aga ka \u00fclesirutuse m\u00f5\u00f5tmisel on patsient k\u00f5huliasendis nii, et alaj\u00e4se on reieluu distaalsest osast \u00fcle teraapialaua \u00e4\u00e4re. Lihtgoniomeetriga p\u00f5lveliigese ekstensiooni m\u00f5\u00f5tmisel asetatakse goniomeetri keskkoht lateraalselt p\u00f5lveliigese keskele ehk reie- ja s\u00e4\u00e4reluu p\u00f5ntade vahele, p\u00f5lveliigese pilule, statsionaarne haar asetatakse piki reie kesktelge suunaga reieluu suurele p\u00f6\u00f6rlale ning liikuv haar piki s\u00e4\u00e4reluu kesktelge suunaga s\u00e4\u00e4reluu lateraalsele malleolusele. P\u00f5lveliigese sirutuse nullasend kohandatakse goniomeetri nullasendiga. Patsiendil palutakse sirutada p\u00f5lveliiges maksimaalselt (joonis 2A).<\/span>\n<\/p>\n

\n\tGravitatsioonigoniomeetriga p\u00f5lveliigese ekstensiooni m\u00f5\u00f5tmisel, asetatakse m\u00f5\u00f5tmisvahend s\u00e4\u00e4reluu distaalsele osale posterioorselt (joonis 2B).<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 2. P\u00f5lveliigese ekstensioon. A \u2013 l\u00f5ppasend lihtgoniomeetriga m\u00f5\u00f5tes; B \u2013 l\u00f5ppasend gravitatsioonigoniomeetriga m\u00f5\u00f5tes. <\/span>
\n<\/h5>\n

\n\tS\u00e4\u00e4reluu rotatsioon reieluu suhtes
\n<\/h4>\n

\n\tS\u00e4\u00e4reluu normaalne siserotatsioonliikuvus reieluu suhtes on 20-30\u02da ning v\u00e4lisrotatsioonliikuvus 30-40\u02da.
\n<\/h6>\n

\n\tMitte-keharaskuse kandmise tingimustes istudes, kui p\u00f5lveliiges on painutatud 90\u00b0, on normaalne\u00a0<\/font><\/span>s\u00e4\u00e4reluu siserotatsiooni ulatus reieluu suhtes 20-30\u02da, s\u00e4\u00e4reluu v\u00e4lisrotatsiooni ulatus reieluu suhtes 30-40\u02da. S\u00e4\u00e4reluu rotatsiooni on funktsionaalselt keeruline m\u00f5\u00f5ta, sest liigutusel osaleva labajala ja h\u00fcppeliigese liigutust on s\u00e4\u00e4reluu rotatsioonist v\u00f5imatu elimineerida.<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

P\u00f5lveliigese aktiivset liikuvust hinnatakse nii selili- kui k\u00f5huliasendis aga ka istudes teraapialaual. P\u00f5lveliigese sirutatud asendit t\u00e4histab 0\u00b0, t\u00e4ielik painutus p\u00f5lveliigeses on 135\u00b0. Kui patsient teostab p\u00f5lveliigese sirutuse ja painutuse, siis j\u00e4lgib terapeut liigutuse kvaliteeti ehk alaj\u00e4seme teljelisust liigutuse ajal, liikuvuse …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-88","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/88","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=88"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/88\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":525,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/88\/revisions\/525"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=88"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}