{"id":87,"date":"2024-04-04T05:49:02","date_gmt":"2024-04-04T02:49:02","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/82-vaatlus\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:26","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:26","slug":"82-vaatlus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/82-vaatlus\/","title":{"rendered":"8.2. Vaatlus"},"content":{"rendered":"
\n\tP\u00f5lveliigese piirkonna vaatlusel tuvastatakse X- v\u00f5i O-jalgsus, reie- ja s\u00e4\u00e4reluude torsioon- v\u00f5i deviatsioonasend, p\u00f5lveliigese \u00fclesirutus v\u00f5i painutusasend, aga ka patella ebakorrektne asend.
\n<\/h6>\n

\n\tP\u00f5lveliigeste piirkonna eestvaatlusel t\u00e4psustatakse X- v\u00f5i O-jalgade olemasolu, reie- v\u00f5i s\u00e4\u00e4reluude torsioon- v\u00f5i deviatsioonasendid aga ka patella mediaal- v\u00f5i lateraalsuunaline asend. K\u00fclgvaates ilmneb p\u00f5lveliigese \u00fclesirutus- v\u00f5i painutusasend, aga ka patella k\u00f5rge v\u00f5i madal asend. <\/span>\n<\/p>\n

\n\tX- v\u00f5i O-jalgsuse hindamisel seisab patsient jalalabad koos nii, et s\u00e4\u00e4reluude mediaalsed malleolused ja reieluude distaalsed mediaalsed p\u00f5ndad oleksid v\u00f5imalikult l\u00e4hendatud. Kui kirjeldatud asendis on\u00a0<\/span>p\u00f5lveliigesed koos, kuid s\u00e4\u00e4reluude mediaalsed malleolused mitte, siis esineb X-jalgsus ehk genu valgum<\/i>.\u00a0 S\u00e4\u00e4reluude mediaalsete malleoluste vahelist 9-10 cm distantsi peetakse liiga suureks. Kui aga s\u00e4\u00e4reluude mediaalsed malleolused on koos, kuid reieluude mediaalsete p\u00f5ntade vahele mahub kaks v\u00f5i enam s\u00f5rme, siis esineb O-jalgsus ehk genu varum<\/i>. R\u00f6ntgenoloogiliselt tuvastatud kuni 6\u00b0 nurk tibiofemoraalteljel on normaalne. Kui nimetatud nurk on suurem, v\u00f5i keharaskuse koormus aga ka funktsionaalne koormus on suur, siis esineb risk patellofemoraals\u00fcndroomi, p\u00f5lveliigese ebastabiilsuse, puusa-, p\u00f5lve-, s\u00e4\u00e4revalude, aga ka p\u00f5lveliigese vigastuste tekkeks. <\/span>\n<\/p>\n

\n\tK\u00fclgvaates hinnatakse patsiendi p\u00f5lveliigeste sirutus- v\u00f5i painutusasendit. Normaalsel juhul on p\u00f5lveliigeste sirutus bilateraalselt samav\u00f5rdne. P\u00f5lveliigese sirutuspuudulikkus ehk painutuskontraktuur v\u00f5ib olla tingitud meniski vigastusest v\u00f5i traumaj\u00e4rgsest tursest. P\u00f5lveliigese \u00fclesirutus ehk h\u00fcperekstensioon (genu recurvatum<\/i>) tekitab valu p\u00f5lveliigese tagaosas, p\u00f5lveliigese tagumise ristatisideme venitumist, reie nelipealihase \u00fcletoonuse aga ka l\u00fchenemise ning hamstringlihaste venitumise. Sageli on p\u00f5lveliigese \u00fclesirutuse p\u00f5hjus pehmete kudede h\u00fcpermobiilsuse s\u00fcndroom, \u00fclesirutus v\u00f5ib tekkida ka trauma j\u00e4rgselt lihasd\u00fcsbalansi tingimustes. Keha raskuskeskme s\u00e4ilitamiseks graviatsiooniteljel, on liigse nimmelordoosiga inimestel t\u00e4heldatud p\u00f5lveliigeste \u00fclesirutust.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tPatella hindamisel peab teadma, et normaalsel juhul on k\u00fclgvaates patella alumine serv ja reieluu distaalne p\u00f5nt \u00fchel tasandil. Eestvaates peab patella olema otse. Esinevad j\u00e4rgmised patella asendih\u00e4ired: patella mediaalne asend, patella lateraalne asend, patella madal asend ehk patella baja<\/i> ning patella k\u00f5rge asend ehk patella alta<\/i>. Patella asendit m\u00f5jutavad \u00fcletoonuses lihased, n\u00e4iteks on patella k\u00f5rge asendi korral \u00fcletoonuses reie nelipealihas, patella lateraalse asendi korral on \u00fcletoonuses laisidekirme pingutajalihas. Patella asendih\u00e4ire korral peab vaatlusele j\u00e4rgnema patella liikuvuse passiivne hindamine, mis tuvastab v\u00f5imaliku patella liikuvuse piiratuse kindlas suunas. Patella asendih\u00e4ire on riskifaktor\u00a0 patellofemoraals\u00fcndroomi tekkeks. Ka p\u00f5lveliigese piirkonna kaebusega patsiendi vaatlusel tuleb t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata sellele, kas patsient kannab v\u00f5rdselt keharaskust m\u00f5lemale alaj\u00e4semele v\u00f5i mitte. <\/span>\n<\/p>\n

\n\tVaatamata sellele, et funktsionaalne hindamine on suunatud peamiselt p\u00f5lveliigesele, peab meeles pidama, et p\u00f5lveliigese patoloogia v\u00f5ib olla kineetilise ahela teiste liigeste, sealhulgas l\u00fclisamba nimmeosa, vaagna, puusa-, ja h\u00fcppeliigese ning labajala, biomehaaniliste (teljelisuse h\u00e4ire, ebas\u00fcmmeetria) ja patoloogiliste (h\u00fcpomobiilsus, h\u00fcpermobiilsus, lihasn\u00f5rkus, ebastabiilsus) tegurite tagaj\u00e4rg (tabel 1). <\/span>\n<\/p>\n

\n\tTabel 1. P\u00f5lveliigestega seotud r\u00fchih\u00e4irete korral esinevad kompensatoorsed asendid.<\/span>
\n<\/h5>\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n
\n

\n\t\t\t\t\tTeljelisuse h\u00e4ire<\/span><\/span><\/span><\/span><\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tV\u00f5imalikud kompensatoorsed asendid<\/span><\/span><\/span><\/span><\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tGenu valgum<\/span><\/span><\/span><\/i><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tlampjalgsus<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tsubtalaaarliigese pronatsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\ts\u00e4\u00e4reluu torsioon lateraalsele<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tpatella lateraalne subluksatsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\u00fclem\u00e4\u00e4rane puusaliigese adduktsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\u00fclem\u00e4\u00e4rane puusaliigese siserotatsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tl\u00fclisamba nimmeosa kontralateraalne rotatsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tGenu varum<\/span><\/span><\/span><\/i><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\u00a0<\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\ts\u00e4\u00e4reluu deviatsioon (tibia varum<\/i>)<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\u00fclem\u00e4\u00e4rane puusaliigese v\u00e4lisrotatsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\t\u00fclem\u00e4\u00e4rane puusaliigese abduktsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tGenu recurvatum<\/span><\/span><\/span><\/i><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\th\u00fcppeliigese plantaarfleksioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tvaagna anterioorne kalle<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\ts\u00e4\u00e4reluu torsioon lateraalsele<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tvarbad v\u00e4ljapoole asend (out-toeing<\/i>)<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tsubtalaarliigese supinatsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\ts\u00e4\u00e4reluu torsioon mediaalsele<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tvarbad sissepoole asend (in-toeing<\/i>)<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tmetatarsaalluude adduktsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tsubtalaarliigese pronatsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\ts\u00e4\u00e4reluu deviatsioon lateraalsele<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tAchilleuse k\u00f5\u00f5luse muutunud asend p\u00f5hjustab muutusi alaj\u00e4seme liigeste omavahelises liikumises<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\n\tEel\u00f6eldust l\u00e4htuvalt peab nii patsiendi anamnees kui vaatlus olema laiap\u00f5hjalisem, et v\u00e4listada kineetilise ahela teised patoloogiad. N\u00e4iteks v\u00f5ib olla vajadus hinnata kaht liigest \u00fcletavate lihaste funktsionaalsus, sest liigutus \u00fches liigeses avaldab m\u00f5ju teisele liigesele. Puusa- ja p\u00f5lveliigest \u00fcletavad lihased on reie sirglihas, hamstringlihased, r\u00e4tseplihas ja \u00f5rnlihas, p\u00f5lve- ja h\u00fcppeliigest \u00fcletab kaksik-s\u00e4\u00e4remarjalihas.<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

P\u00f5lveliigese piirkonna vaatlusel tuvastatakse X- v\u00f5i O-jalgsus, reie- ja s\u00e4\u00e4reluude torsioon- v\u00f5i deviatsioonasend, p\u00f5lveliigese \u00fclesirutus v\u00f5i painutusasend, aga ka patella ebakorrektne asend. P\u00f5lveliigeste piirkonna eestvaatlusel t\u00e4psustatakse X- v\u00f5i O-jalgade olemasolu, reie- v\u00f5i s\u00e4\u00e4reluude torsioon- v\u00f5i deviatsioonasendid aga ka patella mediaal- …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-87","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/87","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=87"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/87\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":526,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/87\/revisions\/526"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=87"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}