\n\tJuhul kui patsient kinnitab vigastust, sisaldab p\u00f5lveliigese piirkonna kaebusega patsiendi anamnees k\u00fcsimusi vigastuse tekkemehhanismi kohta. Peamiselt tekivad p\u00f5lveliigese vigastused valgus<\/i>j\u00f5udude t\u00f5ttu, aga ka p\u00f5lveliigese \u00fclesirutuse (h\u00fcperekstensioon), painutuse ning varus<\/i>j\u00f5udude t\u00f5ttu. Vigastus v\u00f5ib kahjustada nii p\u00f5lveliigese ligamente, meniskeid kui liigeskapslit. <\/span>\n<\/p>\n \n\tKas vigastus tekkis avatud v\u00f5i suletud kineetilises ahelas ehk kas patsiendi alaj\u00e4se oli aluspinnaga kontaktis v\u00f5i mitte? <\/strong>Avatud kineetilise ahela korral on vigastusrisk v\u00e4iksem, suletud kineetilises ahelas t\u00f6\u00f6tavad k\u00f5ik j\u00e4seme osad koos. J\u00f5ud, mis avaldavad m\u00f5ju \u00fchele kehaosale, absorbeeruvad ahela samas osas aga ka ahela teises osas. Kui j\u00f5ud on liiga suur, tekib kudede vigastus.<\/span>\n<\/p>\n \n\tMilliseid funktsionaalseid tegevusi suudab patsient sooritada, milliseid mitte? Kas esineb kaebus jooksmisel, trepist \u00fcles v\u00f5i alla liikumisel, alaj\u00e4seme v\u00e4\u00e4ndemomendil, k\u00fckitamisel? <\/strong>Positiivne vastus v\u00f5ib viidata ligamendi vigastusest tingitud alaj\u00e4seme ebastabiilsusele, lihaste d\u00fcsfunktsioonile<\/span>liigespa toloogiale v\u00f5i meniski vigastusele.<\/span>\n<\/p>\n \n\tKas vigastus tekkis liigutuskiiruse suurendamisel, v\u00e4hendamisel v\u00f5i konstantse kiirusega liikumisel? <\/strong>Liigutuskiiruse suurendamisel ja alaj\u00e4seme pikiteljel toimunud v\u00e4\u00e4ndeliigutusel tekkinud vigastus v\u00f5ib olla seotud meniski patoloogiaga. Liigutuskiiruse v\u00e4hendamise hetkel tekkinud vigastus viitab ligamentide vigastusele.<\/span>\n<\/p>\n \n\tKas esineb valu, kus valu lokaliseerub, milline on valu iseloom? <\/strong>P\u00f5lveliigese osteoartroosiga seotud valu esineb koos hommikuse liigesj\u00e4ikusega, mis p\u00e4eva edenedes leeveneb. Anterioorne p\u00f5lvevalu v\u00f5ib viidata patellofemoraalliigese probleemile, limapauna p\u00f5letikule, rasvpadja p\u00f5letikule, k\u00f5\u00f5luse haigestumusele v\u00f5i Osgood-Schlatteri t\u00f5vele. Patellofemoraalne valu, sageli spontaanse algusega, on seotud \u00fclekoormusega, samas valu puhkeajal ei ole seotud mehaaniliste teguritega. Valu kehalise aktiivsuse ajal v\u00f5ib olla tingitud alaj\u00e4seme teljelisuse h\u00e4iretest v\u00f5i patella subluksatsioonist.\u00a0 <\/span>\n<\/p>\n \n\tKas esineb kindlaid asendeid v\u00f5i liigutusi, mis v\u00f5imendavad v\u00f5i leevendavad valu? Kui palju saab kehaliselt aktiivne olla enne kui tekib valu? Kas kehalise aktiivsuse j\u00e4rgselt valu leeveneb? <\/strong>Vastused annavad terapeudile m\u00f5tlemisainet patsiendi perspektiivist.<\/span>\n<\/p>\n \n\tKas p\u00f5lveliigeses esineb lukustumist? <\/strong>Lukustumine on tavaliselt seotud meniski vigastusega, mil mehhaaniliselt p\u00f5lveliigese sirutamine on takistatud. Lihase spasmist tingitud lukustumise koos p\u00f5lveliigese sirutuspuudulikkusega, v\u00f5ib p\u00f5hjustada hamstringlihase k\u00f5rge toonus. <\/span>\n<\/p>\n \n\tKrepitatsioon v\u00f5ib olla tingitud p\u00f5lveliigese degeneratiivsest muutustest, pl\u00f5ksatus aga \u00fche anatoomilise struktuuri libisemisest \u00fcle teise. <\/span>\n<\/p>\n \n\tMilline on patsiendi k\u00f5nnimuster? Kas keharaskust kantakse haaratud alaj\u00e4semele v\u00e4hem v\u00f5rreldes mittehaaratud alaj\u00e4semega, kas sammu pikkus on l\u00fchenenud? <\/strong>Ka p\u00f5lveliigese piirkonna probleemiga patsiendi k\u00f5ndi saab vaadelda juba tema teraapiaruumi sisenemisel.<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" P\u00f5lveliigese probleemiga patsiendi anamnees sisaldab k\u00fcsimusi vigastuse, valu, liigutus-, asendi- ja tegevush\u00e4ire kohta. Juhul kui patsient kinnitab vigastust, sisaldab p\u00f5lveliigese piirkonna kaebusega patsiendi anamnees k\u00fcsimusi vigastuse tekkemehhanismi kohta. Peamiselt tekivad p\u00f5lveliigese vigastused valgusj\u00f5udude t\u00f5ttu, aga ka p\u00f5lveliigese \u00fclesirutuse (h\u00fcperekstensioon), painutuse …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-86","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/86","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=86"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/86\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":527,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/86\/revisions\/527"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=86"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}