{"id":85,"date":"2024-04-04T05:49:01","date_gmt":"2024-04-04T02:49:01","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/8-polveliigese-piirkonna-funktsionaalne-hindamine\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:26","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:26","slug":"8-polveliigese-piirkonna-funktsionaalne-hindamine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/8-polveliigese-piirkonna-funktsionaalne-hindamine\/","title":{"rendered":"8. P\u00f5lveliigese piirkonna funktsionaalne hindamine"},"content":{"rendered":"

\"JoonisP\u00f5lveliiges on vastuv\u00f5tlik traumadele, sest ta asetseb kahe pika toruluu \u2012 reie- ja s\u00e4\u00e4reluu vahel. Kuna reie- ja s\u00e4\u00e4reluu otsad ei ole vastastikuses ehk kongruentses paigutuses, siis s\u00f5ltub p\u00f5lveliigese stabiilsus teda \u00fcmbritsevate lihaste ja ligamentide j\u00f5ust. Eel\u00f6eldust l\u00e4htuvalt on v\u00e4ga oluline, et p\u00f5lveliigese funktsionaalne hindamine sisaldaks ka ligamentide hindamist.<\/p>\n

\n\tKuna anatoomilise asendi t\u00f5ttu on p\u00f5lveliigese hindamine komplitseeritud, siis peab terapeut v\u00f5tma aja, et kindlustada k\u00f5ikide p\u00f5lveliigesega seotud struktuuride hindamine. Oluline on teada, et valu v\u00f5ib p\u00f5lveliigesesse kiirguda ka l\u00fclisamba nimmeosast, puusa- v\u00f5i h\u00fcppeliigesest ning vastavate piirkondade hindamine on vajalik, kui esineb kahtlus patoloogiate osas teistes kehapiirkondades. N\u00e4iteks v\u00f5ib reieluupea epif\u00fc\u00fcsi nihkumine puusaliigeses olla kiirguva ning domineeriva valu p\u00f5hjuseks p\u00f5lveliigeses.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tRuum reie- ja s\u00e4\u00e4reluu vahel on osaliselt t\u00e4idetud kahe meniskiga. C-kujuline mediaalne menisk on suure ringi v\u00e4ike osa ning on tagumiselt paksem kui eesmiselt. O-kujuline lateraalne menisk on v\u00e4ikese ringi suur osa ning on v\u00f5rdse paksusega kogu ulatuses. M\u00f5lemad meniskid liiguvad posterioorsele kui p\u00f5lveliigeses teostatakse sirutusasendist painutus, sealjuures lateraalse meniski nihkumine on v\u00f5imalik 10mm ja mediaalse meniski nihkumine 2mm ulatuses. Meniskite k\u00f5hre sisemine osa on kahe kolmandiku ulatuses avaskulaarne, v\u00e4limine osa k\u00f5hrest on \u00fche kolmandiku ulatuses vaskulaarne. Meniskid kinnituvad s\u00e4\u00e4leluule ligamentidega.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tP\u00f5lvekeder ehk patella v\u00e4hendab p\u00f5lveliigese l\u00f5ppsirutusel reie nelipealihase k\u00f5\u00f5luse h\u00f5\u00f5rdumist vastu s\u00e4\u00e4reluu p\u00f5nta, kontrollib p\u00f5lveliigese kapsli pinget ning toimib luulise kilbina reieluu p\u00f5ntade k\u00f5hre kaitseks. K\u00f5ndimisel avaldub p\u00f5lvekedrale 0,3 korda suurem keharaskus, trepist \u00fcles liikudes 2,5, trepist alla liikudes 3,5 ning k\u00fckitades 7 korda suurem keharaskus.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tReie- ja s\u00e4\u00e4reluu kongruentne paigutus v\u00e4ljendub k\u00f5ige enam p\u00f5lveliigese t\u00e4ielikul sirutusel, mil liiges on lukkasendis. P\u00f5lveliigese lukkasendit t\u00e4iendab ka lisaks p\u00f5lveliigese sirutusele s\u00e4\u00e4reluu v\u00e4lisrotatsioon. P\u00f5lveliiges on puhkeasendis, kui ta on painutatud 25\u00b0. Liigese kapsulaarsest vormist l\u00e4htudes, on p\u00f5lveliigese painutus rohkem piiratud kui sirutus.<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

P\u00f5lveliiges on vastuv\u00f5tlik traumadele, sest ta asetseb kahe pika toruluu \u2012 reie- ja s\u00e4\u00e4reluu vahel. Kuna reie- ja s\u00e4\u00e4reluu otsad ei ole vastastikuses ehk kongruentses paigutuses, siis s\u00f5ltub p\u00f5lveliigese stabiilsus teda \u00fcmbritsevate lihaste ja ligamentide j\u00f5ust. Eel\u00f6eldust l\u00e4htuvalt on v\u00e4ga …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-85","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/85","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=85"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/85\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":528,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/85\/revisions\/528"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=85"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}