{"id":84,"date":"2024-04-04T05:49:01","date_gmt":"2024-04-04T02:49:01","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/77-spetsiifilised-testid\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:26","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:26","slug":"77-spetsiifilised-testid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/77-spetsiifilised-testid\/","title":{"rendered":"7.7. Spetsiifilised testid"},"content":{"rendered":"

\n\tTavaliselt teostatavad spetsiifilised testid puusaliigese piirkonna d\u00fcsfunktsiooni hindamiseks on Patrick (Faber) test, fleksioon-adduktsioon test, Trendelenburgi test, alaj\u00e4seme pikkuse m\u00f5\u00f5tmine, Thomas test, reie sirglihase kontraktuuri test, Ober`i test, 90-90 sirge jala t\u00f5stmise test.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tPatrick test
\n<\/h4>\n

\n\tPatrick test tuvastab puusaliigese kontraktuuri, SI-liigese patoloogia v\u00f5i puusaliigese painutajalihaste l\u00fchenemise.
\n<\/h6>\n

\n\tPatrick test, tuntud ka kui Faber test v\u00f5i number 4 test, teostatakse patsiendi seliliasendis. Terapeut painutab ja eemaldab patsiendi alaj\u00e4seme nii, et hinnatava alaj\u00e4seme labajalg toetub vastasjala p\u00f5lveliigesele (joonis 9). Terapeut surub aeglaselt hinnatava alaj\u00e4seme reie teraapialaua suunas. Test on negatiivne kui p\u00f5lveliiges puudutab teraapialauda v\u00f5i on paralleelselt vastasjalaga. Test on\u00a0<\/span>positiivne kui hinnatava alaj\u00e4seme p\u00f5lveliiges j\u00e4\u00e4b mittehinnatava alaj\u00e4seme suhtes \u00fcles. Test viitab puusaliigese v\u00f5i SI-liigese patoloogiale, aga ka puusaliigese painutajalihase l\u00fchenemisele. Faber t\u00e4histab puusaliigese fleksioon-, abduktsioon- ja v\u00e4lisrotatsioonasendit, milles testi l\u00e4biviimine algab. <\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 9. Patrick test.<\/span>
\n<\/h5>\n

\n\tFleksioon-adduktsioon test
\n<\/h4>\n

\n\tFleksioon-adduktsioon test kinnitab patoloogia korral reieluupea, aga ka mitemete reie l\u00e4hendajalihaste kompressiooni.
\n<\/h6>\n

\n\tFleksioon-adduktsioon testi sooritamiseks on patsient on seliliasendis, terapeut painutab patsiendi puusaliigese v\u00e4hemalt 90\u00b0, ka patsiendi p\u00f5lveliiges on painutatud. Seej\u00e4rel teostab terapeut painutatud puusaliigesest adduktsioonliigutuse (joonis 10). Normaalsel juhul \u00fcletab p\u00f5lveliiges vastasjala puusaliigese ilma, et tekiks kompensatoorne liigutus vaagnas. Puusaliigese patoloogia korral on adduktsioonliigutus piiratud valu ja ebamugavustunde t\u00f5ttu. Vastav liigutus komprimeerib reieluupea\u00a0<\/span>vastu puusanappa ning l\u00fchendab pikka l\u00e4hendajalihase, kammlihast, puusaliigese painutajalihast, r\u00e4tsepalihast v\u00f5i lai sidekirmelihast.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 10. Fleksioon-adduktsioon test.<\/span>
\n<\/h5>\n

\n\tThomas test
\n<\/h4>\n

\n\tThomas test hindab puusaliigese painutajalihaste elastsust.
\n<\/h6>\n

\n\tThomas testi kasutatakse puusaliigese painutuskontraktuuri hindamiseks. Patsient on seliliasendis. Terapeut vaatleb patsiendi nimmepiirkonda, milles l\u00fchenenud puusaliigese painutajalihaste korral on \u00fclem\u00e4\u00e4rane lordoos. Terapeut painutab patsiendi \u00fche alaj\u00e4seme puusaliigesest nii et, p\u00f5lveliiges liigub rinna suunas. Kirjeldatud asendiga v\u00e4heneb l\u00fclisamba nimmelordoos. J\u00e4rgnevalt palutakse patsiendil hoida painutatud alaj\u00e4se vastu rinda. Kui puusaliigese painutuskontraktuuri ei esine, siis kontralateraalne alaj\u00e4se ehk hinnatav alaj\u00e4se j\u00e4\u00e4b teraapialauale, puusaliiges neutraalasendis (joonis 11A). Puusaliigese fleksioonkontraktuuri korral paindub kontralateraalne alaj\u00e4se puusa- ja\u00a0<\/span>p\u00f5lveliigesest ning patsient tunneb puusaliigese painutajalihastes venitust (joonis 11B). Puusaliigese kontraktuurinurka v\u00f5ib m\u00f5\u00f5ta goniomeetriga. Thomas test on positiivne ka siis kui hinnatav alaj\u00e4se sirutatakse passiivselt p\u00f5lveliigesest, kuid l\u00fclisamba nimmelordoos suureneb. Terapeut peab t\u00e4psustama, kas liigutuspiiratus esineb puusaliigese-, vaagna- v\u00f5i nimmepiirkonnas. Kui testi ajal teraapialaual olev sirutatud alaj\u00e4se ei paindu p\u00f5lveliigesest vaid eemaldub keha keskteljelt, siis v\u00f5ib esineda laisidekirme pingutajalihase l\u00fchenemine.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 11. Thomas test. A \u2013 negatiivne test; B \u2013 positiivne test.<\/span>
\n<\/h5>\n

\n\tReie sirglihase kontraktuuri test
\n<\/h4>\n

\n\tReie sirglihase kontraktuuri test hindab reie sirglihase kontraktuuri.
\n<\/h6>\n

\n\tPatsient on seliliasendis, hinnatav alaj\u00e4se on painutatud p\u00f5lveliigesest \u00fcle teraapialaua \u00e4\u00e4re, teine alaj\u00e4se on painutatud puusa- ja p\u00f5lveliigestest rinnale ning toetatud k\u00e4tega. Testitava alaj\u00e4sem<\/span>e p\u00f5lveliigese nurk peab j\u00e4\u00e4ma 90\u00b0 ajal, mil teine alaj\u00e4se on painutatud rinnale (joonis 12). Kui \u00fcle teraapialaua \u00e4\u00e4re oleva alaj\u00e4seme p\u00f5lveliiges sirutub, esineb reie sirglihases kontraktuur (joonis 12B). Terapeut v\u00f5ib passiivselt painutada patsiendi hinnatava alaj\u00e4seme p\u00f5lveliigest, et hinnata, kas p\u00f5lveliigese painutus p\u00fcsib 90\u00b0 patsiendi tahtele alluvalt. Sooritades lihaste kontraktuuriteste, peab eelnevalt palpeerima lihaste toonust. Kui palpatsioonil k\u00f5rget reie sirglihase toonust ei tuvastata, siis v\u00f5ib liigutusamplituuti piirata j\u00e4ik liigeskapsel. Patsiendi tagasiside l\u00f5ppliigutuse aistingule erineb lihase v\u00f5i liigeskapsli j\u00e4ikuse korral. M\u00f5lemaid kehapooli tuleb hinnata ning v\u00f5rrelda. <\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 12. Reie sirglihase kontraktuuri test. A \u2013 negatiivne test; B \u2013 positiivne test.<\/span>
\n<\/h5>\n

\n\tOber`i test
\n<\/h4>\n

\n\tOber`i test hindab laisidekirme pingutajalihase kontraktuuri.
\n<\/h6>\n

\n\tOber`i test hindab laisidekirme pingutajalihase kontraktuuri. Patsient on k\u00fclililasendis, tema alumine\u00a0<\/span>alaj\u00e4se on painutatud puusa- ja p\u00f5lveliigesest. Terapeut eemaldab pealmise alaj\u00e4seme puusaliigesest ning seej\u00e4rel langetab selle. Laisidekirme pingutajalihase kontraktuuri korral j\u00e4\u00e4b patsiendi alaj\u00e4se abduktsioonasendisse ega lange teraapialauale. Testi ajal on oluline ka pealmise alaj\u00e4seme puusaliigese v\u00e4hene sirutamine, sest laisidekirme pingutajalihas \u00fcletab reieluu suure p\u00f6\u00f6rla. Puusaliigese sirutamise ajal stabiliseerib terapeut teise k\u00e4ega patsiendi vaagna, et takistada vaagna taha vajumist. Vaatamata sellele, et testi ajal v\u00f5ib olla pealmise alaj\u00e4seme p\u00f5lveliiges ka painutatud, on laisidekirme pingutajalihasel suurem venituskoormus kui p\u00f5lveliiges on sirutatud. P\u00f5lveliigese painutatud asend aga tekitab suurema surve femoraaln\u00e4rvile. Kui patsient kinnitab reieluu suure p\u00f6\u00f6rla piirkonna tundlikkust, v\u00f5ib kahtlustada p\u00f6\u00f6rla limapauna p\u00f5letikku.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t90-90 sirge jala t\u00f5stmise test
\n<\/h4>\n

\n\t90-90 sirge jala t\u00f5stmise test hindab hamstringlihaste kontraktuuri.
\n<\/h6>\n

\n\tPatsient on seliliasendis, tema alaj\u00e4semed on painutatud puusa- ja p\u00f5lveliigestest 90\u00b0 (joonis 13A). Patsient sirutab maksimaalselt esmalt \u00fche p\u00f5lveliigese, siis teise p\u00f5lveliigese. Normaalse hamstringlihase elastsuse korral suudab patsient sirutada p\u00f5lveliigese t\u00e4ielikult, t\u00e4ielikust sirutusest v\u00f5ib puudu j\u00e4\u00e4da ka kuni 20\u00b0 (joonis 13B). Nurka reie- ja s\u00e4\u00e4reluu vahel nimetatakse popliteuse nurgaks. S\u00fcnnist teise eluaastani on normaalne popliteuse nurk 180\u00b0, kuni kuuenda eluaastani 155\u00b0, p\u00fcsides edaspidi muutumatuna. Kui popliteuse nurk on v\u00e4iksem kui 125\u00b0, on hamstringlihased \u00fcletoonuses ning liigutuse l\u00f5ppasendis on tunda lihase venitust. Sama testi ajal v\u00f5ivad ilmneda ka istmikun\u00e4rvi patoloogiaga seotud s\u00fcmptomid, sest testiasend on sama, mis slump testi korral istudes. <\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 13. 90-90 sirge jala t\u00f5stmise test. A \u2013 algasend; B \u2013 l\u00f5ppasend.<\/span>
\n<\/h5>\n

\n\tPirnlihase test
\n<\/h4>\n

\n\tPirnlihase test hindab pirnlihase kontraktuuri.
\n<\/h6>\n

\n\tPatsient on k\u00fcliliasendis. Pealmine, hinnatav alaj\u00e4se on painutatud puusaliigesest ligikaudu 60\u00b0. \u00dche\u00a0<\/span>k\u00e4ega stabiliseerib terapeut patsiendi vaagna, teise k\u00e4ega teostab puusaliigese adduktsiooni (joonis 14). Kui pirnlihas on \u00fcletoonuses, esineb testi ajal valu tuharapiirkonnas. Kiirguvat valu tuhara piirkonnas v\u00f5ib esineda ka pirnlihase poolt komprimeeritud istmikun\u00e4rvi patoloogia korral. <\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 14. Pirnlihase test.<\/span>
\n<\/h5>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tavaliselt teostatavad spetsiifilised testid puusaliigese piirkonna d\u00fcsfunktsiooni hindamiseks on Patrick (Faber) test, fleksioon-adduktsioon test, Trendelenburgi test, alaj\u00e4seme pikkuse m\u00f5\u00f5tmine, Thomas test, reie sirglihase kontraktuuri test, Ober`i test, 90-90 sirge jala t\u00f5stmise test. Patrick test Patrick test tuvastab puusaliigese kontraktuuri, SI-liigese …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-84","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/84","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=84"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/84\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":529,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/84\/revisions\/529"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=84"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}