{"id":80,"date":"2024-04-04T05:49:01","date_gmt":"2024-04-04T02:49:01","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/73-aktiivsed-liigutused\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:26","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:26","slug":"73-aktiivsed-liigutused","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/73-aktiivsed-liigutused\/","title":{"rendered":"7.3. Aktiivsed liigutused"},"content":{"rendered":"

\n\tPuusaliigese patoloogiaga patsiendi funktsionaalsel hindamisel peab meeles pidama, et valu v\u00f5ib puusaliigesesse kiirguda sakroiliakaalliigesest v\u00f5i l\u00fclisamba nimmeosast aga ka vastupidi. Kui terapeudil on kahtlus patoloogia lokalisatsiooni kohta, siis tuleb teostada SI-liigese ja l\u00fclisamba nimmeosa hindamine koos puusaliigese piirkonna hindamisega, sest nimetatud kolme piirkonna korrektne hindamine v\u00f5imaldab eristada patoloogia lokalisatsiooni. Nii nagu iga kehapiirkonna funktsionaalsel hindamisel, peab ka puusaliigese funktsioone hindama bilateraalselt, et v\u00f5rrelda testitulemusi teise kehapoolega. Vastav v\u00f5rdlus on vajalik tervete inimeste individuaalsete erinevuste t\u00f5ttu.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tPuusaliigese aktiivsete liigutuste hindamised teostatakse nii patsiendi selili- kui k\u00f5huliasendis. Tavaliselt j\u00e4etakse valusaimate liigutussuundade hindamine viimaseks. Aktiivsete liigutuste hindamisel tuleb j\u00e4lgida kompensatoorseid liigutusmustreid. N\u00e4iteks puusaliigese ekstensiooni korral aktiveerub esmalt suur tuharalihas, seej\u00e4rel vastaskehapoole selja sirutajalihas ja hamstringlihased, s\u00f5ltuvalt puusaliigese sirutuse ulatusest. Lihaste d\u00fcsbalansi korral aktiveerub esmalt selja sirutajalihas, mille korral roteerub vaagen anterioorselt ning suureneb l\u00fclisamba nimmen\u00f5gusus. Kui vaagnalihaste funktsioonid on normaalsed, siis puusaliigese aktiivsete liigutuste hindamisel ei liigu vaagen, ASIS ega PSIS.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tPuusaliigese fleksioon
\n<\/h4>\n

\n\tPuusaliigese normaalne fleksioonliikuvus on 110\u00b0-120\u00b0.
\n<\/h6>\n

\n\tPainutatud p\u00f5lveliigesega on puusaliigese normaalne fleksioonliikuvuse ulatus 110\u00b0-120<\/span>\u00b0. Puusaliigese fleksioon hinnatakse tavaliselt patsiendi seliliasendis. K\u00f5ik liigesed on enne liikuvuse m\u00f5\u00f5tmist alg- ehk nullasendis. Puusaliiges on fleksioonliikuvuse m\u00f5\u00f5tmisel algasendis kui \u00fcla- ja alakeha on sirgelt \u00fchel teljel (joonis 2A).<\/span>\n<\/p>\n

\n\tLihtgoniomeetriga puusaliigese fleksiooni m\u00f5\u00f5tmisel asetatakse goniomeetri keskkoht lateraalselt reieluu suurele p\u00f6\u00f6rlale, statsionaarne haar asetatakse piki kehat\u00fcve kesktelge ning liikuv haar piki reieluud suunaga p\u00f5lveliigese keskele. Patsiendil palutakse painutada alaj\u00e4se puusa- ja p\u00f5lveliigesest maksimaalselt kuni valu taluvuseni v\u00f5i kompensatoorsete liigutuste tekkimiseni (joonis 2B).<\/span>\n<\/p>\n

\n\tGravitatsioonigoniomeetriga puusaliigese fleksiooni m\u00f5\u00f5tmisel, asetatakse m\u00f5\u00f5tmisvahend reieluu distaalsele osale antero-lateraalselt (joonis 2C).<\/span>\n<\/p>\n

\n\tP\u00f5lveliigese painutamine testi ajal on oluline, et v\u00e4ltida hamstringlihase l\u00fchenemisest tingitud puusaliigese fleksioonliikuvuse piiratust. Kui puusaliigese patoloogia korral hakkab niudeluu puusaliigese painutamisel roteeruma, palub terapeut patsiendil liigutus peatada, et fikseerida m\u00f5\u00f5tmisvahendil t\u00f5eline puusaliigese fleksioonn\u00e4itaja.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tTerav valu kubemes puusaliigese fleksiooni ajal v\u00f5ib viidata reieluukaela antrioorsele pitsumisele vastu puusanapa serva. Kui k\u00f5hulihased on n\u00f5rgad, siis roteerub puusaliigese fleksiooni ajal vaagen anterioorselt, kui puusaliigese painutajalihased on n\u00f5rgad, siis roteerub vaagen posterioorsele.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 2. Puusaliigese fleksioon. A \u2013 algasend; B \u2013 l\u00f5ppasend lihtgoniomeetriga m\u00f5\u00f5tes; C \u2013 l\u00f5ppasend gravitatsioonigoniomeetriga m\u00f5\u00f5tes.<\/span>
\n<\/h5>\n

\n\tPuusaliigese ekstensioon
\n<\/h4>\n

\n\tPuusaliigese normaalne ekstensioonliikuvus on 0\u00b0-15\u00b0.
\n<\/h6>\n

\n\tPuusaliigese normaalne ekstensioonliikuvuse ulatus on 0-15\u00b0. Puusaliigese ekstensioon hinnatakse\u00a0<\/span>tavaliselt patsiendi k\u00f5huliasendis. Puusaliiges on ekstensioonliikuvuse m\u00f5\u00f5tmisel algasendis kui \u00fcla- ja alakeha on sirgelt \u00fchel teljel (joonis 3A). Patsiendi k\u00f5huliasendis puusaliigese ekstensiooni hinnates tuleb eristada puusaliigese ekstensioon l\u00fclisamba ekstensioonist. Kui patsient t\u00f5stab teraapialaualt vaagna, viitab see sellele, et patsient on \u00fcletanud puusaliigese sirutuse l\u00f5ppliikuvuse ning liigutus toimub l\u00fclisamba nimmeosas. Et v\u00e4ltida puusaliigese ekstensiooni m\u00f5\u00f5tmisel vaagna ja l\u00fclisamba liikumist, v\u00f5ib patsiendi vaagna fikseerida niudeluu \u00fclemise osa tasandil spetsiaalse rihmaga.\u00a0 <\/span>\n<\/p>\n

\n\tLihtgoniomeetriga puusaliigese ekstensiooni m\u00f5\u00f5tmisel asetatakse goniomeetri keskkoht lateraalselt reieluu suurele p\u00f6\u00f6rlale, statsionaarne haar asetatakse piki kehat\u00fcve kesktelge ning liikuv haar piki reieluud suunaga p\u00f5lveliigese keskele. Patsiendil palutakse sirutada alaj\u00e4se puusaliigesest maksimaalselt kuni valu taluvuseni v\u00f5i kompensatoorsete liigutuste tekkimiseni (joonis 3B).<\/span>\n<\/p>\n

\n\tGravitatsioonigoniomeetriga puusaliigese ekstensiooni m\u00f5\u00f5tmisel, asetatakse m\u00f5\u00f5tmisvahend reieluu distaalsele osale posterioorselt (joonis 3C).<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 3. Puusaliigese ekstensioon. A-algasend; b-l\u00f5ppasend lihtgoniomeetriga m\u00f5\u00f5tes; c-l\u00f5ppasend gravitatsioonigoniomeetriga m\u00f5\u00f5tes.<\/span>
\n<\/h5>\n

\n\tPuusaliigese abduktsioon
\n<\/h4>\n

\n\tPuusaliigese normaalne abduktsioonliikuvus on 30\u00b0-50\u00b0.
\n<\/h6>\n

\n\tPuusaliigese normaalne abduktsioonliikuvuse ulatus on 30-50\u00b0. Puusaliigese abduktsioon hinnatakse\u00a0<\/span>patsiendi seliliasendis. Puusaliiges on abduktsioonliikuvuse m\u00f5\u00f5tmisel algasendis kui \u00fcla- ja alakeha on sirgelt \u00fchel teljel ning ASISeid l\u00e4biv s\u00fcmmeetriline joon on risti alaj\u00e4semete pikiteljega (joonis 4A).<\/span>\n<\/p>\n

\n\tLihtgoniomeetriga puusaliigese abduktsiooni m\u00f5\u00f5tmisel asetatakse goniomeetri keskkoht ASISele, statsionaarne haar asetatakse risti vaagnale teise ASISe suunas ning liikuv haar piki reieluud suunaga p\u00f5lvekedra keskele. Lihtgoniomeetri n\u00e4it on m\u00f5\u00f5tmise alguses 90\u00b0. Patsiendil palutakse teostada puusaliigese abduktsioon (joonis 4B). Kuna goniomeetri n\u00e4it suureneb puusaliigese abduktsioonil, siis puusaliigese abduktsiooni tulemuse saamiseks lahutatakse l\u00f5ppn\u00e4idust algn\u00e4it.\u00a0 <\/span>\n<\/p>\n

\n\tGravitatsioonigoniomeetriga puusaliigese abduktsiooni m\u00f5\u00f5tmisel on patsient k\u00fcliliasendis. M\u00f5\u00f5tmisvahend asetatakse pealmise alaj\u00e4seme reieluu distaalsele osale lateraalselt (joonis 4C).<\/span>\n<\/p>\n

\n\tKui puusaliigese abduktsiooni m\u00f5\u00f5tmisel tuvastatakse kompensatoorne vaagna rotatsioon v\u00f5i puusaliigese painutus, siis palutakse patsiendil m\u00f5\u00f5tmisliigutus peatada.\u00a0 <\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 4. Puusaliigese abduktsioon. A-algasend; b-l\u00f5ppasend lihtgoniomeetriga m\u00f5\u00f5tes; c-l\u00f5ppasend gravitatsioonigoniomeetriga m\u00f5\u00f5tes.<\/span>
\n<\/h5>\n

\n\tPuusaliigese adduktsioon
\n<\/h4>\n

\n\tPuusaliigese normaalne adduktsioonliikuvus on 30\u00b0.
\n<\/h6>\n

\n\tPuusaliigese normaalne adduktsioonliikuvuse ulatus on 30\u00b0. Puusaliigese adduktsioon hinnatakse\u00a0<\/span>patsiendi seliliasendis. Puusaliiges on adduktsioonliikuvuse m\u00f5\u00f5tmisel algasendis kui \u00fcla- ja alakeha on sirgelt \u00fchel teljel ning ASISeid l\u00e4biv s\u00fcmmeetriline joon on risti alaj\u00e4semete pikiteljega. Mittem\u00f5\u00f5detav alaj\u00e4se on p\u00f5lveliigesest painutatud \u00fcle teraapialaua \u00e4\u00e4re (joonis 5A).<\/span>\n<\/p>\n

\n\tLihtgoniomeetriga puusaliigese adduktsiooni m\u00f5\u00f5tmisel asetatakse goniomeetri keskkoht ASISele, statsionaarne haar asetatakse risti vaagnale teise ASISe suunas ning liikuv haar piki reieluud suunaga p\u00f5lvekedra keskele. Lihtgoniomeetri n\u00e4it on m\u00f5\u00f5tmise alguses 90\u00b0. Patsiendil palutakse teostada puusaliigese adduktsioon nii, et hinnatav alaj\u00e4se viiakse keha kesktelje suunas (joonis 5B). Kuna goniomeetri n\u00e4it v\u00e4heneb puusaliigese adduktsioonil, siis puusaliigese adduktsiooni tulemuse saamiseks lahutatakse algn\u00e4it l\u00f5ppn\u00e4idust.\u00a0 <\/span>\n<\/p>\n

\n\tGravitatsioonigoniomeetriga puusaliigese adduktsiooni m\u00f5\u00f5tmisel on patsient k\u00fcliliasendis. M\u00f5\u00f5tmisvahend asetatakse alumise alaj\u00e4seme reieluu distaalsele osale mediaalselt (joonis 5C).<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 5. Puusaliigese adduktsioon. A-algasend; b-l\u00f5ppasend lihtgoniomeetriga m\u00f5\u00f5tes; c-l\u00f5ppasend gravitatsioonigoniomeetriga m\u00f5\u00f5tes.<\/span>
\n<\/h5>\n

\n\tPuusaliigese v\u00e4lisrotatsioon
\n<\/h4>\n

\n\tPuusaliigese normaalne v\u00e4lisrotatsioonliikuvus on 40-60\u00b0.
\n<\/h6>\n

\n\tPuusaliigese normaalne v\u00e4lisrotatsioonliikuvuse ulatus on 40-60\u00b0. Puusaliigese rotatsioonliikuvusi\u00a0<\/span>v\u00f5ib m\u00f5\u00f5ta patsiendi selili-, k\u00f5huliasendis v\u00f5i istudes. Puusaliigese v\u00e4lisrotatsioonliikuvuse hindamist kirjeldatakse k\u00e4esolevas e-\u00f5pikus patsiendi istumisasendis. Puusaliiges on v\u00e4lisrotatsioonliikuvuse m\u00f5\u00f5tmisel algasendis kui patsient istub terve reie toetusega teraapialaual, alaj\u00e4se painutatud nii puusa- kui p\u00f5lveliigesest 90\u00b0. Asendi stabiliseerimiseks hoiab patsient m\u00f5lema k\u00e4ega teraapialaua servast (joonis 6A).<\/span>\n<\/p>\n

\n\tLihtgoniomeetriga puusaliigese v\u00e4lisrotatsiooni m\u00f5\u00f5tmisel asetatakse goniomeetri keskkoht p\u00f5lvekedra keskele, nii statsionaarne haar kui liikuv haar on piki s\u00e4\u00e4reluud suunaga h\u00fcppeliigese keskele. Puusaliigese v\u00e4lisrotatsiooni hindamiseks palutakse patsiendil p\u00f6\u00f6rata s\u00e4\u00e4r sisse (joonis 6B). M\u00f5\u00f5tmisliigutus peatatakse, kui vaagnas v\u00f5i reies toimuvad kompensatoorsed liigutused.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tGravitatsioonigoniomeetriga puusaliigese v\u00e4lisrotatsiooni m\u00f5\u00f5tmisel on patsiendi algasend ning liigutussooritus sama, mis lihtgoniomeetriga m\u00f5\u00f5tmisel. M\u00f5\u00f5tmisvahend asetatakse s\u00e4\u00e4reluu distaalsele osale lateraalselt (joonis 6C).<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 6. Puusaliigese v\u00e4lisrotatsioon. A-algasend; b-l\u00f5ppasend lihtgoniomeetriga m\u00f5\u00f5tes; c-l\u00f5ppasend gravitatsioonigoniomeetriga m\u00f5\u00f5tes.<\/span>
\n<\/h5>\n

\n\tPuusaliigese siserotatsioon
\n<\/h4>\n

\n\tPuusaliigese normaalne siserotatsioonliikuvus on 30-40\u00b0.
\n<\/h6>\n

\n\tPuusaliigese normaalne siserotatsioonliikuvuse ulatus on 30-40\u00b0. Patsient on puusaliigese\u00a0<\/span>siserotatsioonliikuvuse m\u00f5\u00f5tmisel samas algasendis, mis v\u00e4lisrotatsioonliikuvuse m\u00f5\u00f5tmisel (joonis 6A).<\/span>\n<\/p>\n

\n\tLihtgoniomeetriga puusaliigese siserotatsiooni m\u00f5\u00f5tmisel on goniomeetri asetus sama, mis v\u00e4lisrotatsiooni m\u00f5\u00f5tmisel. Puusaliigese siserotatsiooni hindamiseks palutakse patsiendil p\u00f6\u00f6rata s\u00e4\u00e4r v\u00e4lja (joonis 7A). M\u00f5\u00f5tmisliigutus peatatakse, kui vaagnas v\u00f5i reies toimuvad kompensatoorsed liigutused.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tGravitatsioonigoniomeetriga puusaliigese v\u00e4lisrotatsiooni m\u00f5\u00f5tmisel on patsiendi algasend ning liigutussooritus sama, mis lihtgoniomeetriga m\u00f5\u00f5tmisel. M\u00f5\u00f5tmisvahend asetatakse s\u00e4\u00e4reluu distaalsele osale lateraalselt (joonis 7B).<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 7. Puusaliigese siserotatsioon. A-l\u00f5ppasend lihtgoniomeetriga m\u00f5\u00f5tes; b-l\u00f5ppasend gravitatsioonigoniomeetriga m\u00f5\u00f5tes.<\/span>
\n<\/h5>\n
\n
\n
\n\t\t\t\u00a0\n\t\t<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Puusaliigese patoloogiaga patsiendi funktsionaalsel hindamisel peab meeles pidama, et valu v\u00f5ib puusaliigesesse kiirguda sakroiliakaalliigesest v\u00f5i l\u00fclisamba nimmeosast aga ka vastupidi. Kui terapeudil on kahtlus patoloogia lokalisatsiooni kohta, siis tuleb teostada SI-liigese ja l\u00fclisamba nimmeosa hindamine koos puusaliigese piirkonna hindamisega, sest …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-80","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/80","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=80"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/80\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":533,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/80\/revisions\/533"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=80"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}