{"id":8,"date":"2024-04-04T05:48:54","date_gmt":"2024-04-04T02:48:54","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/15-aktiivsed-liigutused\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:31","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:31","slug":"15-aktiivsed-liigutused","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/15-aktiivsed-liigutused\/","title":{"rendered":"1.5. Aktiivsed liigutused"},"content":{"rendered":"<h6>\n\tAktiivse liikuvuse hindamine v\u00f5imaldab tuvastada funktsionaalse probleemi liigeses, liigest \u00fcmbritsevates pehmetes kudedes, aga ka n\u00e4rvikoes.<br>\n<\/h6>\n<p>\n\tAktiivseks liigutuseks peetakse patsiendi poolt teostatud tahtlikku liigutust, millega hinnatakse liigesliikuvuse ulatust, liigutuse kontrolli, lihase j\u00f5udu ning patsiendi valmisolekut liigutust sooritada. Aktiivne ehk f\u00fcsioloogiline liigutus m\u00f5jutab nii lihaseid, n\u00e4rve, liigest \u00fcmbritsevaid kudesid kui luid. Aktiivse liigutuse l\u00f5ppliikuvust nimetatakse f\u00fcsioloogiliseks barj\u00e4\u00e4riks. Vaatamata sellele, et tavaliselt hinnatakse aktiivsed liigutused esimesena, on seisundeid, kus aktiivseid liigutusi ei hinnata \u00fcldse v\u00f5i tehakse seda suure ettevaatusega (luumurdude paranemisel, pehme koe akuutse rebendi korral). Terapeut peab hindama, millised liigutused p\u00f5hjustavad valu v\u00f5i teisi s\u00fcmptomeid, aga ka valu iseloomu, liigutuse r\u00fctmi ning kompensatoorseid liigutusi. Kompensatoorse liigutuse n\u00e4itena v\u00f5ib tuua deltalihase halvatust, kus terapeut palub patsiendil teostada \u00f5laliigese abduktsiooni ning patsient teostab vastava liigutuse \u00f5laliigese v\u00e4lisrotatsiooni kaudu \u00f5lavarre kakspealihast aktiveerides. Kui seisund on v\u00e4ga \u00e4rritav v\u00f5i akuutne, siis ei ole v\u00f5imalik k\u00f5iki soovitud liigutusi hinnata.\n<\/p>\n<p>\n\tAktiivse liigutuse hindamisel peab terapeut j\u00e4lgima, et liigutus sooritatakse soovitud suunas sujuva ja konstantse liigutusena kogu liigesliikuvuse ulatuses. Tavaliselt palutakse patsiendil sooritada aktiivne liigutus \u00fcks v\u00f5i kaks korda igas soovitud liigutussuunas.\n<\/p>\n<p>\n\tEba\u00f5ige liigutuse peamised p\u00f5hjused on valu, lihasn\u00f5rkus, lihase halvatus v\u00f5i spasm, aga ka lihase \u00fcletoonus, lihasl\u00fchenemine, muutunud lihaspikkuse ja \u2013toonuse suhe, neuromuskulaarsete faktorite h\u00e4ire ning liiges-lihas koost\u00f6\u00f6h\u00e4ire. Kui patsient kurdab, et kindlad korduvad liigutused v\u00f5i teatud staatiline asend tekitab probleeme, siis on vajalik teostada patsiendi s\u00fcmptomeid provotseeriv d\u00fcnaamiline (5-10 kordust) v\u00f5i staatiline test (5-20 sekundit).\n<\/p>\n<p>\n\tIgal liigesel on standardliigutused, mis teostatakse kindlatel liigutustelgedel (\u00fche- ja mitmetasandilised liigutused). Tabelis 3 on toodud keskmised, normaalsed liigesliikuvuse n\u00e4itajad. Kui patsiendil esineb liigese liikuvuse piiratus v\u00f5i liigutus tekitab s\u00fcmptomeid kombineeritud liigutustegevusel (liigutuslik h\u00e4ire erineval teljel ja tasandil), siis on oluline hinnata korduvaid liigutusi, kiirelt v\u00f5i vastupanuga teostatud liigutusi.\u00a0\u00a0\n<\/p>\n<h5>\n\t<br>Tabel 3. Keskmised, normaalsed liigesliikuvuse n\u00e4itajad.<br>\n<\/h5>\n<table class=\"table table-hover\" align=\"center\" cellpadding=\"5\" style=\"width: 80%;border: 1px solid\">\n<tbody>\n<tr>\n<td style=\"width: 40%\">\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>\u00d5LALIIGES<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td style=\"width: 10%\">\n<p>\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td style=\"width: 40%\">\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>P\u00d5LVELIIGES<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td style=\"width: 10%\">\n<p>\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tfleksioon\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t158\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tfleksioon\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t134\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tekstensioon\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t53\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\th\u00fcperekstensioon\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t10\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tabduktsioon\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t170\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>H\u00dcPPELIIGES<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tadduktsioon\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t75\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tdorsaalfleksioon\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t18\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tsiserotatsioon-\u00f5lavars kehat\u00fcve k\u00f5rval\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t68\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tplantaarfleksioon\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t48\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tv\u00e4lisrotatsioon- \u00f5lavars kehat\u00fcve k\u00f5rval\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t68\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tinversioon\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t33\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tSiserotatsoon \u00f5laliiges 90\u00b0 abdutseeritud\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t70\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\teversioon\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t18\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tV\u00e4lisrotatsoon \u00f5laliiges 90\u00b0 abdutseeritud\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t80\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>KAND<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>K\u00dc\u00dcNARLIIGES<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tinversioon\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t5\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tfleksioon\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t146\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\teversioon\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t5\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tpronatsioon\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t71\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>SUUR VARVAS<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tsupinatsioon\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t84\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tfleksioon IP*-liigeses\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t60\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>RANDMELIIGES<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tfleksioon MTP*-liiges\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t37\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tekstensioon (dorsaalfleksioon)\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t71\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>L\u00dcLISAMBA KAELAOSA<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tfleksioon (palmaar\/volaarfleksioon)\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t73\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tfleksioon\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t38\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tulnaardeviatsioon\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t33\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tekstensioon\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t38\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tradiaaldeviatsioon\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t19\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tlateraalfleksioon\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t45\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>S\u00d5RMELIIGESED<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\trotatsioon\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t60\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tfleksioon DIP*-liigeses\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t80\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>L\u00dcLISAMBA NIMMEOSA<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tfleksioon PIP*-liigeses\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t100\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tfleksioon\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t40-60\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tfleksioon MCP*-liiges\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t90\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tekstensioon\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t20-35\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tekstensioon DIP-liigeses\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tlateraalfleksioon\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t15-20\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tekstensioon PIP-liiges\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\trotatsioon\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t3-18\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tekstensioon MCP-liigeses\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t45\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tC7-Th12 (m\u00f5\u00f5dulindiga)\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t2,5 cm\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t<strong>PUUSALIIGES<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tTh12-S1 (m\u00f5\u00f5dulindiga)\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t7,5 cm\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tfleksioon\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t113\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tC7-S1 (m\u00f5\u00f5dulindiga)\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t10 cm\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tekstensioon\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t28\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tabduktsioon\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t48\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tadduktsioon\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t31\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tsiserotatsioon\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t45\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\tv\u00e4lisrotatsioon\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t45\u00b0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p>\n\t\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<hr>\n<p>\n\t*<em>DIP-distaalne interfalangeaalliiges; *PIP-proksimaalne interfalangeaalliiges; *MCP-metakarpofalangeaalliiges; IP*- interfalangeaalliiges; MTP*-metatarsaalliiges.<\/em>\n<\/p>\n<hr>\n<p><strong>N\u00e4ide liigesliikuvuse dokumenteerimisest:<\/strong> vasaku k\u00fc\u00fcnarliigese aktiivne fleksioon 0-146\u00b0, l\u00fchendatult: vas k\u00fc\u00fcnarl akt fleks 0-146\u00b0 v\u00f5i vas k\u00fc\u00fcnarl AROM 0-146\u00b0 (AROM ingl- active range of motion; eesti- aktiivne liigesliikuvuse ulatus; 0 t\u00e4histab k\u00fc\u00fcnarliigese t\u00e4ielikku sirutust ehk liigutust, millest algab k\u00fc\u00fcnarliigese painutus.<\/p>\n<p>\n\t\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Aktiivse liikuvuse hindamine v\u00f5imaldab tuvastada funktsionaalse probleemi liigeses, liigest \u00fcmbritsevates pehmetes kudedes, aga ka n\u00e4rvikoes. Aktiivseks liigutuseks peetakse patsiendi poolt teostatud tahtlikku liigutust, millega hinnatakse liigesliikuvuse ulatust, liigutuse kontrolli, lihase j\u00f5udu ning patsiendi valmisolekut liigutust sooritada. Aktiivne ehk f\u00fcsioloogiline liigutus &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":605,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions\/605"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}