{"id":79,"date":"2024-04-04T05:49:01","date_gmt":"2024-04-04T02:49:01","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/72-vaatlus\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:27","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:27","slug":"72-vaatlus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/72-vaatlus\/","title":{"rendered":"7.2. Vaatlus"},"content":{"rendered":"
\n\tPuusaliigese patoloogiaga patsiendi\u00a0 vaatlusel v\u00f5ib t\u00e4heldada nii ebav\u00f5rdset keharaskuse jaotumist alaj\u00e4semetele, vaagnav\u00f6\u00f6tme ebas\u00fcmmeetriat kui k\u00f5nnimustrih\u00e4iret.
\n<\/h6>\n

\n\tPatsiendi k\u00f5ndi saab vaadelda juba tema sisenemisel teraapiaruumi. Puusaliigese patoloogia korral v\u00e4hendatakse keharaskust patoloogiast m\u00f5jutatud kehapoolel ning painutatakse v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral p\u00f5lveliiges k\u00f5nni toeperioodi amortisatsioonifaasis. Patoloogiast m\u00f5jutatud kehapoole alaj\u00e4seme sammupikkus on l\u00fchem, sest m\u00f5jutatud alaj\u00e4semelt kantakse keharaskus kiiremini \u00e4ra. Puusaliigese kontraktuuri korral liiguvad kehat\u00fcvi ja m\u00f5jutatud alaj\u00e4se ette koos. Puusaliigese patoloogia korral tekib reie l\u00e4hendajalihaste, m iliopsoase, m piriformise, m tensor fasciae latae, m rectus femorise <\/i>ja hamstringlihaste \u00fcletoonus ning m gluteus maximuse, mediuse ja minimuse<\/i> n\u00f5rkus. N\u00f5rgad reie eemaldajalihased on aluseks Trendelenburgi k\u00f5nnile ehk kehat\u00fcvi kaldub k\u00f5nni toeetapil lateraalsele<\/span>. Bilateraalse puusaliigese painutuskontraktuuri korral suureneb kompensatoorsete mehhanismide t\u00f5ttu l\u00fclisamba nimmelordoos, puusaliigese sirutajalihaste n\u00f5rkuse korral sirutab patsient tasakaalu s\u00e4ilitamiseks oma \u00fclakeha taha. Kui puusaliigese v\u00e4lisrotatsiooni teostavad lihased on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt tugevamad kui siserotatsiooni teostavad lihased, siis esineb \u00fclem\u00e4\u00e4rane varbad v\u00e4lja (ingl toe-out<\/i>) ehk h\u00fcppeliigese eversioonasend, lisaks on tuvastatav p\u00f5lvekedra v\u00e4lisrotatsioonasend. Puusaliigese rotaatorlihaste kontraktuuri korral toimub pivotiseeriv liigutus k\u00f5nni ajal. Kui patsient kasutab k\u00f5ndimisel abivahendina jalutuskeppi v\u00f5i karku, peab see olema patoloogiast m\u00f5jutatud kehapoole suhtes vastask\u00e4es. Karkude kasutamine v\u00e4hendab gravitatsioonij\u00f5udude koormust puusaliigeses kuni 40%. <\/span>\n<\/p>\n

\n\tPuusaliigese patoloogiast tingitud r\u00fchi vaatluseks peab patsient seisma v\u00f5imalikult napis riietuses. Eest-, tagant- ning k\u00fclgvaates hinnatakse v\u00f5imalikku vaagna ebas\u00fcmmeetriat, mille tekkep\u00f5hjusteks v\u00f5ivad olla jalgade pikkuse erinevus, lihaskontraktuurid v\u00f5i l\u00fclisamba skolioos. Puusa painutajalihase \u00fcletoonus ja l\u00fchenemine v\u00f5ib tekitada sama kehapoole deviatsiooni (k\u00f5rvalekalle). Kas patsient saab kanda keharaskust m\u00f5lemale alaj\u00e4semele? Kahe vannitoakaalu kasutamine v\u00f5imaldab kontrollida keharaskuse jaotumist alaj\u00e4semetele. <\/span>\n<\/p>\n

\n\tTasakaalu kontrollimiseks palutakse patsiendil seista algul tervel alaj\u00e4semel, siis patoloogiast haaratud alaj\u00e4semel, esmalt silmad avatud, seej\u00e4rel silmad suletud. Sooritusi v\u00f5rreldakse, kusjuures silmad suletud seismisel ilmnevad selgelt propriotseptiivse kontrolli h\u00e4ired. Toonekure test (ingl stork test<\/i>) (joonis 1) v\u00f5imaldab hinnata nii propriotseptsiooni, sakroiliakaalliigese, p\u00f5lve- ja h\u00fcppeliigese ning labajala stabiilsust. Vaatlusel saab hinnata naha v\u00e4rvust, arme ning patsiendi valmidust liigutada. Puusaliigese piirkonna valu korral demonstreerib patsient antalgilist (ingl antalgic<\/i>) ehk valu v\u00e4ltivat k\u00f5nnimustrit, kus liigutused puusaliigesest tekitavad valu.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 1. Toonekure test.<\/span>
\n<\/h5>\n
\n
\n
\n

\n\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Puusaliigese patoloogiaga patsiendi\u00a0 vaatlusel v\u00f5ib t\u00e4heldada nii ebav\u00f5rdset keharaskuse jaotumist alaj\u00e4semetele, vaagnav\u00f6\u00f6tme ebas\u00fcmmeetriat kui k\u00f5nnimustrih\u00e4iret. Patsiendi k\u00f5ndi saab vaadelda juba tema sisenemisel teraapiaruumi. Puusaliigese patoloogia korral v\u00e4hendatakse keharaskust patoloogiast m\u00f5jutatud kehapoolel ning painutatakse v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral p\u00f5lveliiges k\u00f5nni toeperioodi amortisatsioonifaasis. Patoloogiast …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-79","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/79","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=79"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/79\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":534,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/79\/revisions\/534"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=79"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}