{"id":78,"date":"2024-04-04T05:49:01","date_gmt":"2024-04-04T02:49:01","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/71-anamnees\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:27","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:27","slug":"71-anamnees","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/71-anamnees\/","title":{"rendered":"7.1. Anamnees"},"content":{"rendered":"

\n\tErinevates vanusegruppides esinevad erinevad puusaliigese patoloogiad, sealjuures on teada, et vanusega puusaliigese liikuvus v\u00e4heneb. Imikuea puusaliigese d\u00fcsplaasia esineb valdavalt t\u00fcdrukutel, Legg-Calve-Perthese t\u00f5bi esineb 3-12 aastastel poistel ning osteoporootilist reieluukaela murdu esineb vanemaealistel naistel. <\/span>\n<\/p>\n

\n\tKuna vigastusmehhanismi m\u00e4\u00e4ramine aitab viia diagnoosini, siis on vigastuse korral oluline t\u00e4psustada trauma tekkemehhanism. Kas patsient kukkus vaagna v\u00f5i reie v\u00e4lisk\u00fcljele (reieluu suure p\u00f6\u00f6rla limapaunap\u00f5letik) v\u00f5i l\u00f5i \u00e4ra p\u00f5lveliigese, mis avaldab m\u00f5ju puusaliigesele (nt puusaliigese subluksatsioon, reieluuu p\u00e4hiku ja puusanapa fibroosk\u00f5hrelise struktuuri rebend ((ingl acetabular labral tear<\/i>)). Kas esineb korduvate koormavate liigutustegevustega seotud reieluu stressimurd v\u00f5i osteoporootiline murd? <\/span>\n<\/p>\n

\n\tMilline on valu iseloom, millised s\u00fcmptomid esinevad? Puusavalu, n\u00e4iteks puusanapa fibroosk\u00f5hrelise struktuuri rebendi v\u00f5i puusaliigese eesmise pitsumise (ingl anterior impingement<\/i>) korral, on tuntav peamiselt kubemes, kuid see v\u00f5ib kiirguda ka piki reie ees- v\u00f5i v\u00e4lisk\u00fclge. Valu tuharapiirkonnas on seostatav tagumise puusanapa fibroosk\u00f5hrelise struktuuri rebendi ning l\u00fclisamba nimmeosa patoloogiaga. Valu reie l\u00e4hendajalihastes v\u00f5ib olla seotud vaagna ebastabiilsusest tingitud reie l\u00e4hendajalihaste \u00fclekoormusega. Puusaliigese piirkonna v\u00f5i reie v\u00e4lisk\u00fclje valu v\u00f5ib olla seotud suure tuharalihase k\u00f5\u00f5luse reieluup\u00f6\u00f6rla limapauna p\u00f5letikuga vanemaealistel, samuti L4 n\u00e4rvijuure patoloogiaga, mist\u00f5ttu alaselja funktsionaalsel hindamisel peab arvestama ka patsiendi lateraalseid v\u00f5i posterioorseid s\u00fcmptomeid. Puusavalu v\u00f5ib kiirguda p\u00f5lveliigese piirkonda v\u00f5i alaselga ning see v\u00f5ib m\u00f5jutada k\u00f5ndimist. Patsient kuuleb kl\u00f5psatust (ingl clicking<\/i>) kui esineb puusanapa fibroosk\u00f5hrelise struktuuri rebend, pl\u00f5ksumise (ingl snapping<\/i>) \u00fcks p\u00f5hjus v\u00f5ib olla puusa painutajalihase k\u00f5\u00f5luse libisemine \u00fcle reieluu v\u00e4ikese p\u00f6\u00f6rla luulise serva v\u00f5i puusaliigese eesmise napamoka aga ka iliofemoraalligamendi libisemine \u00fcle reieluupea. <\/span>\n<\/p>\n

\n\tK\u00fcsimus puusaliigesega seotud s\u00fcmptomite ajalise kestvuse kohta v\u00f5imaldab j\u00e4rgnevate testidega kinnitada v\u00f5i v\u00e4listada liigespatoloogia.
\n<\/h6>\n

\n\tK\u00fcsimus s\u00fcmptomite kestvuse kohta v\u00f5imaldab j\u00e4rgnevate testidega kinnitada v\u00f5i v\u00e4listada\u00a0<\/span>puusaliigese osteoartroosi v\u00f5i liigest \u00fcmbritsevate pehmete kudede patoloogia. Kas patsient oskab v\u00e4lja tuua asendid v\u00f5i tegevused, milles valu s\u00fcveneb v\u00f5i leeveneb? N\u00e4iteks v\u00f5ib reieluu suure p\u00f6\u00f6rla limapauna p\u00f5letik tekkida\u00a0 eba\u00f5ige jooksutehnika (suurenenud puusaliigese adduktsioon, mille korral labajalg \u00fcletab keha kesktelje), laia vaagna v\u00f5i genu valgumi<\/i> ehk X-jalgsuse tagaj\u00e4rjel. Anal\u00fc\u00fcsides patsiendi s\u00fcmptomitega seotud igap\u00e4eva tegevustes domineerivaid asendeid v\u00f5i liigutusi, saab hinnata, kas korduvad liigutused v\u00f5i eba\u00f5iged asendid v\u00f5imendavad probleemi. Kui patsient tunnistab alaj\u00e4seme n\u00f5rkust, v\u00f5ib piriformiss\u00fcndroomi korral olla komprimeeritud istmikun\u00e4rv, mille korral pirnlihase toonus suureneb, kuid puusaliigese eemaldajalihaste ning v\u00e4lisrotaatorlihaste j\u00f5ud langeb.<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Erinevates vanusegruppides esinevad erinevad puusaliigese patoloogiad, sealjuures on teada, et vanusega puusaliigese liikuvus v\u00e4heneb. Imikuea puusaliigese d\u00fcsplaasia esineb valdavalt t\u00fcdrukutel, Legg-Calve-Perthese t\u00f5bi esineb 3-12 aastastel poistel ning osteoporootilist reieluukaela murdu esineb vanemaealistel naistel. Kuna vigastusmehhanismi m\u00e4\u00e4ramine aitab viia diagnoosini, siis …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-78","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/78","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=78"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/78\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":535,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/78\/revisions\/535"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=78"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}