{"id":77,"date":"2024-04-04T05:49:01","date_gmt":"2024-04-04T02:49:01","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/7-puusaliigese-piirkonna-funktsionaalne-hindamine\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:27","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:27","slug":"7-puusaliigese-piirkonna-funktsionaalne-hindamine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/7-puusaliigese-piirkonna-funktsionaalne-hindamine\/","title":{"rendered":"7. Puusaliigese piirkonna funktsionaalne hindamine"},"content":{"rendered":"<p style=\"margin-top:12.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:12.0pt;margin-left:0cm\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"388\" height=\"388\" class=\"alignnone wp-image-248\" style=\"width: 130px;height: 130px;margin-left: 10px;margin-right: 10px;float: left\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis7-0.png\" title=\"joonis7-0.png\" alt=\"7-0\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis7-0.png 388w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis7-0-300x300.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis7-0-150x150.png 150w\" sizes=\"auto, (max-width: 388px) 100vw, 388px\">Puusaliiges on keha \u00fcks suurim ning stabiilseim liiges, mille funktsioonih\u00e4ire v\u00e4ljendub vigastuse v\u00f5i patoloogia korral juba k\u00f5ndimise ajal. Kuna puusaliigese piirkonna valu v\u00f5ib kiirguda sakroilikaalliigeste piirkonda v\u00f5i alaselga, on oluline teostada ka nimetatud piirkondade spetsiifilised hindamised.\n<\/p>\n<p>\n\tPuusaliiges on mitmel liigutusteljel toimiv keraliiges, millel on maksimaalne stabiilsus t\u00e4nu reieluupea s\u00fcgavale asetusele puusanapas. Nii nagu \u00f5laliigeses, on ka puusaliigeses liigese napamokk (ingl <i>acetabulum<\/i>), mis tagab nimetatud liigeste s\u00fcgava asetuse ja stabiilsuse. Puusaliigest \u00fcmbritseb v\u00e4ga tugev liigeskapsel ja tugevad lihased, mis kontrollivad liigese funktsioone. Puusanapp, mis moodustub niudeluu, istmikuluu ja h\u00e4bemeluu servadest, avaneb v\u00e4lja, ette ja alla. Kuigi puusaliigese stabiilsuse tagab tema luuline asetus, tagavad puusaliigesele stabiilsuse ka kolm tugevat ligamenti, milledeks on iliofemoraalne ligament, ishiofemoraalne ligament ning pubofemoraalne ligament. Iliofemoraalset ligamenti peetakse inimkeha k\u00f5ige tugevamaks ligamendiks. Tema roll on piirata puusaliigese \u00fclem\u00e4\u00e4rast sirutust ning s\u00e4ilitada seismisel puusaliigesest sirutatud asend. Ishiofemoraalne ligament, nimetatutest n\u00f5rgim, toetab puusaliigest sirutusel ning pubofemoraalligament kaitseb puusaliigest \u00fclem\u00e4\u00e4rase abduktsiooni eest ning piirab puusaliigese sirutust. K\u00f5ik ligamendid piiravad puusaliigese siserotatsiooni.\n<\/p>\n<p>\n\tV\u00e4iksemate koormuste juures on puusaliigese pinnad inkongruentsed (mittekattuvad), suurte koormuste juures aga kongruentsed (kattuvad) nii, et liigespindadel v\u00f5ib olla maksimaalne kontakt. Liigespindade maksimaalne kontakt viib koormuse pinna\u00fchiku kohta taluvuse piirini. S\u00f5ltuvalt kehalisest aktiivsusest, varieeruvad koormused puusaliigesele vastavalt seismisel 0,3 korda, seismisel \u00fchel jalal 2,4-2,6, k\u00f5ndimisel 1,3-5,8, trepist \u00fcles liikumisel 3 ning jooksmisel 4,5 korda keharaskusest.\n<\/p>\n<p>\n\tPuusaliiges on puhkeasendis kui ta on 30\u00b0 painutatud, 30\u00b0 eemaldatud ning v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral v\u00e4lja roteeritud. Puusaliiges on lukkasendis kui ta on sirutatud, eemaldatud ja sisse roteeritud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Puusaliiges on keha \u00fcks suurim ning stabiilseim liiges, mille funktsioonih\u00e4ire v\u00e4ljendub vigastuse v\u00f5i patoloogia korral juba k\u00f5ndimise ajal. Kuna puusaliigese piirkonna valu v\u00f5ib kiirguda sakroilikaalliigeste piirkonda v\u00f5i alaselga, on oluline teostada ka nimetatud piirkondade spetsiifilised hindamised. Puusaliiges on mitmel liigutusteljel &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-77","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/77","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=77"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/77\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":536,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/77\/revisions\/536"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=77"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}