{"id":76,"date":"2024-04-04T05:49:01","date_gmt":"2024-04-04T02:49:01","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/66-spetsiifilised-testid\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:27","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:27","slug":"66-spetsiifilised-testid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/66-spetsiifilised-testid\/","title":{"rendered":"6.6. Spetsiifilised testid"},"content":{"rendered":"

\n\tKuna vaagnaliigestes puuduvad isoleeritud aktiivsed liikuvused, siis hinnatakse vaagnaliigeste funktsionaalsust osana l\u00fclisamba nimmeosa v\u00f5i puusaliigese funktsionaalsetest testidest l\u00e4htuvalt sellest, millist piirkonda patoloogia k\u00f5ige enam m\u00f5jutab. Terapeut peab teostama vaid need testid, mis on vajalikud diagnoosi kinnitamiseks. Kui on kahtlus, et patoloogia on tingitud lihasj\u00e4ikusest, siis hinnatakse esmalt lihaspikkus.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tTavaliselt teostatavad spetsiifilised testid vaagnapiirkonna d\u00fcsfunktsiooni hindamiseks on sirge jala t\u00f5stmise test, k\u00f5huliasendis p\u00f5lveliigese painutustest, Gillet test, flamingo test, alaj\u00e4seme pikkuse hindamine, trendelenburgi test, funktsionaalne hamstringlihaste ja torakolumbaalfastsia pikkuse hindamine.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tFlamingo test
\n<\/h4>\n

\n\tFlamingo test hindab SI-liigeste ja s\u00fcmf\u00fc\u00fcsi patoloogiat.
\n<\/h6>\n

\n\tKui patsient seisab \u00fchel jalal (joonis 7), p\u00f5hjustab rindkere raskus ristluu liikumise ette, alla (kaudaalsele) ning tekitab anterioorse torsiooni. Niudeluu liigub vastassuunas. Testi ajal \u00fcles t\u00f5stetud alaj\u00e4seme poolselt toimuvad vaagnaluudes vastupidised liikumised, kuid suurem koormusstress avaldub siiski tugijalapoolsele vaagnaosale. Flamingo test on positiivne kui valu on s\u00fcmf\u00fc\u00fcsi v\u00f5i\u00a0<\/span>SI-liigese piirkonnas, viidates vastava piirkonna patoloogiale. Kui patsiendil palutakse \u00fchel jalal h\u00fcpata, v\u00f5ivad s\u00fcmptomid v\u00f5imenduda veelgi.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 7. Flamingo test.<\/span>
\n<\/h5>\n

\n\tPiedallu test
\n<\/h4>\n

\n\tPiedallu test hindab ristluu m\u00f5ju niudeluule.
\n<\/h6>\n

\n\tPatsiendil palutakse istuda k\u00f5va pinnaga alusel (joonis 8), et elimineerida lihaste (sh hamstringlihaste) m\u00f5ju vaagna painutuse s\u00fcmmeetriale ning suurendada vaagna stabiilsus. Piedallu test hindab rristluu\u00a0<\/span>m\u00f5ju niudeluule. Terapeut palpeerib ning m\u00e4rgistab patsiendi PSISed ja v\u00f5rdleb nende k\u00f5rgused. Tavaliselt on patoloogilise SI-liigese poolne PSIS madalam v\u00f5rreldes teisega. Patsiendil palutakse painutada ette, s\u00e4ilitades istumisasend. Kui algasendis madalam PSIS liigub kere ettepainutusel teisest k\u00f5rgemale, on test positiivne sellel ristluu poolel, kus toimus PSISe nihkumine. Kuna patoloogiast haaratud liiges on h\u00fcpomobiilne, siis liigub PSIS madalamast asendist k\u00f5rgemale, viidates SI-liigese torsioonliikuvuse h\u00e4irele.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 8. Piedallu test. A \u2013 algasend; B \u2013 l\u00f5ppasend.<\/span>
\n<\/h5>\n

\n\tFunktsionaalne hamstringlihase pikkuse hindamine
\n<\/h4>\n

\n\tPatsient istub teraapialaual, jalad p\u00f5lveliigestest painutatud 90\u00b0, labajalad ei ole toetatud p\u00f5randale ning l\u00fclisammas on neutraalsendis. Terapeut istub patsiendi selja taga ning palpeerib \u00fche k\u00e4e p\u00f6idlaga patsiendi PSISe ning teise k\u00e4e p\u00f6idlaga paralleelselt ristluu. Patsiendil palutakse aktiivselt sirutada p\u00f5lveliiges. Normaalsel juhul on v\u00f5imalik p\u00f5lveliigese t\u00e4ielik sirutus ilma vaagna posterioorse rotatsioonita v\u00f5i l\u00fclisamba nimmeosa painutuseta. \u00dcletoonuses hamstringlihased p\u00f5hjustavad vaagna posterioorse rotatsiooni ja\/v\u00f5i selja painutuse.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\tTorakolumbaalfastsia pikkuse hindamine
\n<\/h4>\n

\n\tPatsient istub teraapialaual, jalad painutatud p\u00f5lveliigestest 90\u00b0, l\u00fclisammas neutraalasendis, \u00fclaj\u00e4semed painutatud \u00f5laliigestest 90\u00b0 ning labak\u00e4ed koos. Terapeut seisab patsiendi selja taga. Patsiendil palutakse roteerida kere paremale ja vasakule (joonis 9). Terapeut v\u00f5rdleb m\u00f5lemate liigutuste ulatusi. Kere rotatsioonliikuvuse piiratus viitab torakolumbaalfastsia ja\/v\u00f5i selja lailihase l\u00fchenemisele. <\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 9. Torakolumbaalfastsia pikkuse hindamine. <\/span>
\n<\/h5>\n

\n\tTrendelenburgi test
\n<\/h4>\n

\n\tTrendelenburgi test v\u00f5imaldab tuvastada keskmise tuharalihase n\u00f5rkuse.
\n<\/h6>\n

\n\tPatsiendil palutakse seista esmalt \u00fchel jalal, seej\u00e4rel teisel jalal (joonis 10). Kui patsient seisab \u00fchel jalal, hindab terapeut patsiendi vaagna liikumist. Kui mitte-tugijalapoolne vaagen t\u00f5useb \u00fcles, on test negatiivne, sest tugijalapoolne m gluteus medius<\/i> t\u00f5stab vastaspoole vaagna \u00fcles. Kui mitte-tugijalapoolne vaagen vajub alla, on Trendelenurgi test positiivne ning\u00a0<\/span><\/span><\/span>viitab tugijala poolse puusa eemaldajalihaste, spetsiifiliselt keskmise tuharalihase n\u00f5rkusele v\u00f5i ebastabiilsusele. Vaatamata sellele, et vaadeldakse mitte-tugijalapoolse vaagna liikumist, hinnatakse tugijalapoolse vaagna funktsionaalsust.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 10. Trendelenburgi test. A-negatiivne test; b-positiivne test.<\/span>
\n<\/h5>\n

\n\tAlaj\u00e4seme pikkuse m\u00f5\u00f5tmine
\n<\/h4>\n

\n\tAlaj\u00e4seme pikkuse m\u00f5\u00f5tmiseks asetatakse m\u00f5\u00f5dulindi \u00fcks ots patsiendi ASISele, teine ots s\u00e4\u00e4reluu sisemisele v\u00f5i v\u00e4limisele peksele.
\n<\/h6>\n

\n\tEsineb kahte t\u00fc\u00fcpi alaj\u00e4semete pikkuse erinevuse p\u00f5hjusi. T\u00f5eline alaj\u00e4semete pikkuse erinevus ehk t\u00f5eline l\u00fchenemine on tingitud alaj\u00e4seme anatoomilisest v\u00f5i strukturaalsest muutusest kaasas\u00fcndinud luulise arenguh\u00e4ire, puusaliigese d\u00fcsplaasia, t\u00e4iskasvanuea coxa vara<\/i>, luu deformatsiooni v\u00f5i luumurru t\u00f5ttu. Alaj\u00e4seme anatoomilise l\u00fchenemisega kaasneb vaagna lateraalsuunaline kalle ning l\u00fclisamba skolioos. Alaj\u00e4semete funktsionaalne pikkuse erinevus ehk funktsionaalne l\u00fchenemine on kompensatsioon muutustele, mis on tingitud pigem r\u00fchih\u00e4iretest kui struktuuri ise\u00e4rasustest. N\u00e4iteks v\u00f5ib alaj\u00e4semete funktsionaalne l\u00fchenemine olla tingitud unilateraalsest labajala pronatsioonist v\u00f5i l\u00fclisamba nimmepiirkonna skolioosist. <\/span>\n<\/p>\n

\n\tKui kahtlustatakse SI-liigeste d\u00fcsfunktsiooni, peab alati m\u00f5\u00f5tma alaj\u00e4semete pikkuse. Alaj\u00e4semete pikkuse m\u00f5\u00f5tmiseks on patsient seliliasendis, tema ASISed s\u00fcmmeetriliselt ning alaj\u00e4semed paralleelselt ASISte ristumisjoonel (joonis 11). M\u00f5\u00f5dulindiga m\u00f5\u00f5detakse sama kehapoole ASISe ja kas sisemise v\u00f5i v\u00e4limise s\u00e4\u00e4reluu pekse vaheline kaugus. M\u00f5\u00f5tmine\u00a0<\/span>teostatakse ka teisel kehapoolel ning tulemused v\u00f5rreldakse. M\u00f5\u00f5tmistulemuste erinevus 1-1,3 cm peetakse normaalseks. Samas peab teadma, et m\u00f5\u00f5tmistulemuste erinevus v\u00e4lja toodud ulatuses v\u00f5ib olla patoloogiline kui tekivad s\u00fcmptomid.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 11. Alaj\u00e4seme pikkuse m\u00f5\u00f5tmine.<\/span>
\n<\/h5>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kuna vaagnaliigestes puuduvad isoleeritud aktiivsed liikuvused, siis hinnatakse vaagnaliigeste funktsionaalsust osana l\u00fclisamba nimmeosa v\u00f5i puusaliigese funktsionaalsetest testidest l\u00e4htuvalt sellest, millist piirkonda patoloogia k\u00f5ige enam m\u00f5jutab. Terapeut peab teostama vaid need testid, mis on vajalikud diagnoosi kinnitamiseks. Kui on kahtlus, et …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-76","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/76","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=76"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/76\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":537,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/76\/revisions\/537"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=76"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}