{"id":72,"date":"2024-04-04T05:49:00","date_gmt":"2024-04-04T02:49:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/62-vaatlus\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:27","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:27","slug":"62-vaatlus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/62-vaatlus\/","title":{"rendered":"6.2. Vaatlus"},"content":{"rendered":"

\n\tVaagnapiirkonna patoloogiaga seotud patsiendi vaatlus sisaldab nii r\u00fchi vaatlust kui k\u00f5nnimustri hindamist.\u00a0<\/span>\n<\/p>\n

\n\tR\u00fchi vaatlusel tuvastatakse ristluu nutatsioon (ingl nutation<\/i>, sakraalne lukustumine ehk ristluu anterioorne torsioon), mis viitab niudeluu posterioorsele ja ristluu anterioorsele liikumisele ehk kui niudeluu liigub taha, siis ristluu liigub ette. N\u00e4iteks seliliasendist seisma t\u00f5usmisel, aga ka kere ettepainutusel toimub normaalsel juhul ristluu bilateraalne liikumine, niudeluud liiguvad teineteisele l\u00e4hemale, istmikuluu k\u00f6brud aga liiguvad teineteisest eemale. Unilateraalselt liigub ristluu koos puusaliigese painutusega. Alaj\u00e4seme funktsionaalse l\u00fchenemise korral, kui nutatsioon toimub ainult \u00fchel ristluu poolel ehk unilateraalselt, on sama kehapoole eesmis-\u00fclemine niudeluuoga ehk ASIS (anterior superior iliac spine<\/i>) k\u00f5rgemal ning tagumis-\u00fclemine niudeluuoga (PSIS posterior superior iliac spine<\/i>) madalamal. Ristluu anterioorne torsioon on piiratud eesmise sakroliakaalligamendi, sakrospinosusligamendi ja sakrotuberoosligamendi poolt, see on stabiilsem kui nutatsioon vastupidises suunas. Nutatsioon vastupidises suunas (ingl counternutation<\/i>, sakraalne avanemine ehk ristluu posterioorne torsioon) viitab niudeluu anterioorsele ning ristluu posterioorsele liikumisele ehk kui niudeluu liigub ette, siis ristluu liigub taha. Niudeluud liiguvad sel juhul teineteisest kaugemale ning istmikuluu k\u00f6brud liiguvad teineteisele l\u00e4hemale. Patoloogia korral, kui nutatsioon vastupidises suunas toimub unilateraalselt, nii nagu see tavaliselt toimub sama alaj\u00e4seme sirutuse korral, on alaj\u00e4se siserotatsioonasendis. Patoloogilise v\u00f5i ebanormaalse vastupidises suunas toimuva nutatsiooni korral on sama kehapoole ASIS madalamal ning PSIS k\u00f5rgemal. Nutatsioon vastupidises suunas ilmneb patsiendi liigse nimmen\u00f5gususe ning vaagna anterioorse kalde korral, see on piiratud posterioorse sakroiliakaalligamendi poolt.\n<\/p>\n

\n\tOn teada, et anterioorne ja posterioorne vaagnakalle avaldavad m\u00f5ju l\u00fclisamba nimmeosale, sealjuures on keskmine liikuvusulatus m\u00f5lemas suunas 20\u00b0 (9\u00b0 posterioorsele ja 11\u00b0 anterioorsele). Vaagna neutraalse asendi saavutamine on f\u00fcsioteraapia \u00fcks eesm\u00e4rke. Vaagen on neutraalasendis kui ASIS ja PSIS on k\u00fclgvaates horisontaalselt \u00fchel joonel.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tT\u00fc\u00fcpilised vaagnaga seotud r\u00fchih\u00e4ired on vaagna anterioorne kalle, vaagna posterioorne kalle, vaagna lateraalsuunaline kalle ning vaagna rotatsioon.
\n<\/h6>\n

\n\tVaagnapiirkonna patoloogia korral esineb k\u00f5nnimustrih\u00e4ire. Kui SI-liigesed on h\u00fcpomobiilsed, siis\u00a0<\/span>v\u00e4heneb k\u00f5nni pikkus (ingl stride length<\/i>) ning v\u00f5ib esineda vaagna ja alaj\u00e4seme vertikaalsuunalist t\u00f5stmisliigutust. Valulikud SI-liigesed v\u00f5ivad p\u00f5hjustada keskmise tuharalihase refleksi inhibitsiooni, p\u00f5hjustades Trendelenburgi k\u00f5nnimustrih\u00e4ire ehk lateraalsuunalise kehat\u00fcve kaldumise.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tPatsiendi eestvaatlusel hinnatakse ASISte s\u00fcmmeetriat. Haaratud poole ASIS on tavaliselt k\u00f5rgemal ning v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral roteeritud ette. Vaagna rotatsioonasendit saab hinnata patsiendi k\u00fclgvaates. Kui \u00fche kehapoole ASIS ja PSIS on k\u00f5rgemal v\u00f5rreldes teise kehapoole ASISe ja PSISega viitab see k\u00f5rgemal oleva vaagnapoole niudeluu \u00fcles nihkumisele, vastaskehapoole l\u00fchemale alaj\u00e4semele v\u00f5i lihasspasmile, mis on\u00a0 tingitud l\u00fclisamba patoloogiast (nt diski prolaps).<\/span>\n<\/p>\n

\n\tSama niudeluu ASISe k\u00f5rgem asend ning PSISe madalam asend viitab ristluu anterioorsele torsioonile, mis v\u00f5ib olla tingitud l\u00fclisamba skolioosist v\u00f5i jalgade pikkuse erinevusest, aga ka m\u00f5lemast. Ristluu posterioorse torsiooni d\u00fcsfunktsiooni p\u00f5hjusteks v\u00f5ivad olla kukkumine istmikuluule, sirgete jalgadega eseme maast t\u00f5stmine, seismine nii, et domineerivalt on keharaskus vaid \u00fchel alaj\u00e4semel.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tVaatlusel tuleb hinnata, kas niudeluud on bilateraalselt s\u00fcmmeetrilisel joonel (joonis 1A)? Kas patsient kannab keharaskust v\u00f5rdselt m\u00f5lemale alaj\u00e4semele v\u00f5i on \u00fchel alaj\u00e4semel keharaskust rohkem? Kui esineb vaagna lateraalsuunalist kallet, siis v\u00f5ib leid viidata patoloogiale SI-liigestes v\u00f5i l\u00fclisambas, aga ka jalgade pikkuse erinevusele.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tKas ASISed on bilateraalselt v\u00f5rdsel kaugusel keha keskteljest? Kas nurk nimmel\u00fclide ja ristluu vahel on normaalne (140\u00b0)? Kas patsiendil esineb n\u00f5gusselgsus v\u00f5i lameselgsus? Kas PSISed on s\u00fcmmeetrilisel joonel (joonis 1B)? Kas tuharalihaste toonus on normaalne? Sageli atrofeerub patoloogiast haaratud suur tuharalihas. Kas selja sirutajalihased on uni- v\u00f5i bilateraalselt k\u00f5rges toonuses?\u00a0 Kas istmikuluu k\u00f6prused (ingl ischial tuberosities<\/i>) (joonis 1C) on \u00fchel k\u00f5rgusel? Kui istmikuluu k\u00f6prus on k\u00f5rgemal, viitab see sama kehapoole niudeluu \u00fcles nihkumisele.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tKas patsiendi labajalad on seistes suunatud ette? Ristluuga seotud patoloogia korral on haaratud kehapoole jalalaba roteeritud mediaalselt. Pirnlihase \u00fcletoonuse korral on jalalaba roteeritud lateraalselt.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 1. Vaagnapiirkonna hindamine posterioorselt. A \u2013 niudeluu tasand; B \u2013 tagumis-\u00fclemise niudeluuoga tasand; C \u2013 tuharavoltide tasand.<\/span>
\n<\/h5>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Vaagnapiirkonna patoloogiaga seotud patsiendi vaatlus sisaldab nii r\u00fchi vaatlust kui k\u00f5nnimustri hindamist.\u00a0 R\u00fchi vaatlusel tuvastatakse ristluu nutatsioon (ingl nutation, sakraalne lukustumine ehk ristluu anterioorne torsioon), mis viitab niudeluu posterioorsele ja ristluu anterioorsele liikumisele ehk kui niudeluu liigub taha, siis ristluu …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-72","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/72","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=72"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/72\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":541,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/72\/revisions\/541"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=72"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}