{"id":71,"date":"2024-04-04T05:49:00","date_gmt":"2024-04-04T02:49:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/61-anamnees\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:27","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:27","slug":"61-anamnees","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/61-anamnees\/","title":{"rendered":"6.1. Anamnees"},"content":{"rendered":"

\n\t1. Kas on esinenud vaagnapiirkonna traumat v\u00f5i vigastust?<\/strong> Kukkumine tuharale, eba\u00f5ige t\u00f5stmisliigutus, vaagna v\u00f5i kehat\u00fcvega seotud v\u00e4\u00e4ndemoment aga ka n\u00e4iteks tasapinnast m\u00f6\u00f6da astumine v\u00f5ivad suurendada sakroiliakaalliigeste (ingl sacroiliac joints, <\/i>edaspidi ka SI-liigesed) patoloogiat.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t2. Valu lokalisatsioon, kas esineb valu kiirgumist? <\/strong>SI-liigeste patoloogia korral esinev s\u00fcgav, tuim, m\u00e4\u00e4ratlemata valu on sageli unilateraalne ning see kiirgub haaratud kehapoole tuharasse v\u00f5i reie tagak\u00fclge. SI-liigeste valu ei laiene p\u00f5lveliigesest allapoole.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t3. Kuna valu esineb? Kas valu hoiab patsiendi \u00e4rkvel? <\/strong>SI-liigeste patoloogiaga seotud valu v\u00f5ib esineda n\u00e4iteks asendist teise keeramisel voodis, voodist t\u00f5usmisel v\u00f5i k\u00f5ndimisel haaratud alaj\u00e4seme toeperioodil. Valu on sageli p\u00fcsiv, tihti puudub seos valu ja kindla kehaasendi vahel. Lokaalne s\u00fcmf\u00fc\u00fcsi valu suureneb puusaliigese l\u00e4hendajalihaste v\u00f5i k\u00f5hu sirglihase aktiveerumisel.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t4. Milline on patsiendi t\u00f6\u00f6viis, domineerivad t\u00f6\u00f6asendid v\u00f5i -liigutused, millised on valuga seotud vabaaja tegevused?<\/span><\/strong>\n<\/p>\n

\n\t5. Kas esineb valu provotseerivaid tegevusi? <\/strong>N\u00e4iteks v\u00f5ib trepist \u00fcles- v\u00f5i allaminek, k\u00f5ndimine, aga ka istumisasendist p\u00fcstit\u00f5usmine avaldada survet SI-liigestele.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t6. Kas esineb alaj\u00e4seme n\u00f5rkust? <\/strong>SI-liigeste patoloogia korral v\u00f5ib esineda ka neuroloogiline defitsiit.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t7. Kas esineb urineerimish\u00e4ireid? <\/strong>SI-liigeste d\u00fcsfunktsioon v\u00f5ib tekitada urineerimish\u00e4ireid.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t8.\u00a0 Rasedus <\/strong>v\u00f5ib hormonaalsete muutuste t\u00f5ttu m\u00f5jutada SI-liigeste ligamentide elastsust. <\/span>\n<\/p>\n

\n\tVaagnapiirkonna patsiendi ps\u00fchhosotsiaalsete probleemide tuvastamine v\u00f5imaldab m\u00f5jutada f\u00fcsioteraapia kulgu.
\n<\/h6>\n

\n\t9. Kui patsiendil on diagnoositud reumatoidartriit, Reiteri s\u00fcndroom v\u00f5i ank\u00fcloseeriv spond\u00fcliit, <\/strong>siis nimetatud haigused v\u00f5ivad m\u00f5jutada SI-liigeste funktsionaalsust.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t10. Kui patsiendil esineb ps\u00fchhosotsiaalseid probleeme<\/span><\/strong>, mis v\u00f5ivad m\u00f5jutada vaagnapiirkonna kaebusega seotud f\u00fcsioteraapiat, siis v\u00f5ib sobiva k\u00fcsimuse v\u00f5i k\u00fcsimustikuga t\u00e4psustada \u00e4revuse v\u00f5i depressiooni olemasolu.<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

1. Kas on esinenud vaagnapiirkonna traumat v\u00f5i vigastust? Kukkumine tuharale, eba\u00f5ige t\u00f5stmisliigutus, vaagna v\u00f5i kehat\u00fcvega seotud v\u00e4\u00e4ndemoment aga ka n\u00e4iteks tasapinnast m\u00f6\u00f6da astumine v\u00f5ivad suurendada sakroiliakaalliigeste (ingl sacroiliac joints, edaspidi ka SI-liigesed) patoloogiat. 2. Valu lokalisatsioon, kas esineb valu kiirgumist? …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-71","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/71","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=71"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/71\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":542,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/71\/revisions\/542"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=71"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}