{"id":68,"date":"2024-04-04T05:49:00","date_gmt":"2024-04-04T02:49:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/143-polveliigesega-seotud-struktuuride-palpeerimine\/"},"modified":"2024-04-05T16:14:53","modified_gmt":"2024-04-05T13:14:53","slug":"143-polveliigesega-seotud-struktuuride-palpeerimine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/143-polveliigesega-seotud-struktuuride-palpeerimine\/","title":{"rendered":"14.3. P\u00f5lveliigesega seotud struktuuride palpeerimine"},"content":{"rendered":"

P\u00f5lvekeder<\/h4>\n

P\u00f5lvekedra ehk patella palpeerimisel on oluline hinnata kogu p\u00f5lvekedra ulatuses nii turset kui tundlikkush\u00e4iret. Lisaks p\u00f5lvekedra luulistele m\u00e4rkpunktidele, tuleb hinnata ka p\u00f5lvekedra liikuvust selle k\u00f5ikides suundades. Liikuvuse hindamisel, mil patsiendi alaj\u00e4se on p\u00f5lveliigesest sirutatud ning reie nelipealihas l\u00f5dvestatud, hinnatakse ka valu p\u00f5lvekedra piirkonnas ja selle h\u00fcpo- v\u00f5i h\u00fcpermobiilsust.<\/span><\/p>\n

P\u00f5lvekedra luuliste m\u00e4rkpunktide palpeerimisel istub patsient teraapialaua \u00e4\u00e4rel, alaj\u00e4se painutatud p\u00f5lveliigesest 90\u00b0 (joonis 4). Terapeut palpeerib p\u00f5lveketra eesmiselt, reieluu distaalse osa piirkonnas nii, et p\u00f5lvekedra lai luuline \u00fclaserv on esmalt palpeeritav. Palpatsiooni j\u00e4tkudes liiguvad terapeudi nimetiss\u00f5rm ja p\u00f6ial bilateraalselt piki p\u00f5lvekedra keha p\u00f5lvekedra alla nii, et tuntav on selle kitsam luuline alaserv.<\/span><\/p>\n

\"14-4\"<\/p>\n

Joonis 4. P\u00f5lvekedra palpatsioon.<\/span><\/h5>\n

Reieluu mediaalne kond\u00fc\u00fcl<\/h4>\n

Reieluu mediaalse kond\u00fc\u00fcli palpeerimisel istub patsient teraapialaua \u00e4\u00e4rel, alaj\u00e4se painutatud p\u00f5lveliigesest 90\u00b0 (joonis 5). Terapeut palpeerib esmalt p\u00f5lvekedra mediaalse \u00fclemise serva, seej\u00e4rel libisevad nimetiss\u00f5rm ja kolmas s\u00f5rm mediaalselt reieluu distaalsele osale kuni on tunda reieluu suurt luulist struktuuri. <\/span><\/p>\n

\"14-5\"<\/p>\n

Joonis 5. Reieluu mediaalse kond\u00fc\u00fcli palpeerimine.<\/h5>\n

Reieluu lateraalne kond\u00fc\u00fcl<\/h4>\n

Reieluu lateraalse kond\u00fc\u00fcli palpeerimisel istub patsient teraapialaua \u00e4\u00e4rel, alaj\u00e4se painutatud p\u00f5lveliigesest 90\u00b0 (joonis 6). Terapeut palpeerib esmalt p\u00f5lvekedra lateraalse \u00fclemise serva, seej\u00e4rel libisevad nimetiss\u00f5rm ja kolmas s\u00f5rm lateraalselt reieluu distaalsele osale kuni on tunda reieluu suurt luulist struktuuri. <\/span><\/p>\n

\"14-6\"<\/p>\n

Joonis 6.<\/h5>\n
Reieluu lateraalse kond\u00fc\u00fcli palpeerimine.<\/h5>\n

S\u00e4\u00e4reluu mediaalne kond\u00fc\u00fcl<\/h4>\n

S\u00e4\u00e4reluu mediaalse kond\u00fc\u00fcli palpeerimisel istub patsient teraapialaua \u00e4\u00e4rel, alaj\u00e4se painutatud p\u00f5lveliigesest 90\u00b0 (joonis 7). Terapeut palpeerib esmalt reieluu mediaalse kond\u00fc\u00fcli, seej\u00e4rel \u00fcletavad nimetiss\u00f5rm ja kolmas s\u00f5rm reie- ja s\u00e4\u00e4reluu vahelise liigespilu kuni mediaalselt s\u00e4\u00e4reluu proksimaalsel osal on tunda luulist struktuuri. <\/span><\/p>\n

\"14-7\"<\/p>\n

Joonis 7. S\u00e4\u00e4reluu mediaalse kond\u00fc\u00fcli palpeerimine.<\/h5>\n

S\u00e4\u00e4reluu lateraalne kond\u00fc\u00fcl<\/h4>\n

S\u00e4\u00e4reluu lateraalse kond\u00fc\u00fcli palpeerimisel istub patsient teraapialaua \u00e4\u00e4rel, alaj\u00e4se painutatud p\u00f5lveliigesest 90\u00b0 (joonis 8). Terapeut palpeerib esmalt reieluu lateraalse kond\u00fc\u00fcli, seej\u00e4rel \u00fcletavad nimetiss\u00f5rm ja kolmas s\u00f5rm reie- ja s\u00e4\u00e4reluu vahelise liigespilu kuni lateraalselt s\u00e4\u00e4reluu proksimaalsel osal on tunda luulist struktuuri. <\/span><\/p>\n

\"14-8\"<\/p>\n

Joonis 8. S\u00e4\u00e4reluu lateraalse kond\u00fc\u00fcli palpeerimine.<\/h5>\n

S\u00e4\u00e4reluuk\u00f6prus<\/h4>\n

S\u00e4\u00e4reluuk\u00f6prusele (lad tuberositas tibiae<\/i>) kinnitub reie nelipealihas p\u00f5lvekedra k\u00f5\u00f5lusena. Tundlikkus s\u00e4\u00e4reluu k\u00f6pruse piirkonnas viitab patella tendinopaatiale. S\u00e4\u00e4reluuk\u00f6pruse palpeerimisel istub patsient teraapialaua \u00e4\u00e4rel, alaj\u00e4se painutatud p\u00f5lveliigesest 90\u00b0 (joonis 9). Terapeut palpeerib nimetiss\u00f5rmega p\u00f5lvekedra alumist serva, misj\u00e4rel liigub s\u00f5rm alumisele, umbes 2,5 cm alla s\u00e4\u00e4reluu suunas, kuni on tunda terav, luuline v\u00e4ljaulatuvus.<\/span><\/p>\n

\"14-9\"<\/p>\n

Joonis 9. S\u00e4\u00e4reluuk\u00f6pruse palpeerimine<\/span>.<\/h5>\n

L\u00e4hendajak\u00f6bruke<\/h4>\n

Suur reie l\u00e4hendajalihase (m adductor magnus<\/i>) k\u00f5\u00f5lus kinnitub reieluu keskmise p\u00f5ndapealise \u00fclaosale (lad tuberculum adductorium<\/i>). Patellofemoraalse valus\u00fcndroomiga patsiendid kogevad sageli l\u00e4hendajak\u00f6brukese piirkonna tundlikkust. L\u00e4hendajak\u00f6brukese palpeerimisel istub patsient teraapialaua \u00e4\u00e4rel, alaj\u00e4se painutatud p\u00f5lveliigesest 90\u00b0 (joonis 10). Terapeut palpeerib reieluu mediaalse kond\u00fc\u00fcli, misj\u00e4rel liiguvad nimetiss\u00f5rm ja kolmas s\u00f5rm \u00fclemisele, umbes 2,5 cm reieluu mediaalse kond\u00fc\u00fcli suunas, kuni on tunda luuline v\u00e4ljaulatuvas.<\/span><\/p>\n

\"14-10\"<\/p>\n

Joonis 10. L\u00e4hendajak\u00f6brukese palpeerimine<\/span>.<\/h5>\n

Reie sisemine pakslihas<\/h4>\n

Reie nelipealihase aktivatsiooni inhibeerib trauma- v\u00f5i operatsioonij\u00e4rgne p\u00f5lveliigese piirkonna turse, mis tingib puuduliku p\u00f5lveliigese kontrolli kehalise aktiivsuse ajal v\u00f5i p\u00f5lveliigese sirutusj\u00f5u languse. Reie sisemise pakslihase (m vastus medialis<\/i>) palpeerimisel istub patsient teraapialaua \u00e4\u00e4rel, alaj\u00e4se painutatud p\u00f5lveliigesest 90\u00b0 (joonis 11). Terapeut palpeerib kolme kuni nelja s\u00f5rme padjandiga reie sisemise pakslihase kiude kogu reie mediaalsel k\u00fcljel. Et olla veendunud palpatsiooni \u00f5nnestumises, paluda patsiendil teostada aktiivne p\u00f5lveliigese sirutus. <\/span><\/p>\n

\"14-11\"<\/p>\n

Joonis 11. Reie sisemise pakslihase palpeerimine.<\/h5>\n

Reie sirglihas<\/h4>\n

Reie sirglihase (m rectus femoris<\/i>) palpeerimisel istub patsient teraapialaua \u00e4\u00e4rel, alaj\u00e4se painutatud p\u00f5lveliigesest 90\u00b0 (joonis 12). Terapeut palpeerib kahe kuni kolme s\u00f5rme padjandiga eesmis-alumise niudeluuoga ehk AIISe (anterior inferior iliac spine<\/i>) ning j\u00e4rgib lihase kiudusid anterioorselt kuni reie keskosani. Et olla veendunud palpatsiooni \u00f5nnestumises, paluda patsiendil teostada aktiivne p\u00f5lveliigese sirutus. Reie sirglihase alguskinnituskoha palpeerimist AIIS juures v\u00f5imaldab hinnata puusaliigese aktiivne painutamine.<\/span><\/p>\n

\"14-12\"<\/p>\n

Joonis 12. Reie sirglihase palpeerimine.<\/span><\/h5>\n

Reie v\u00e4limine pakslihas<\/h4>\n

Reie v\u00e4limise pakslihase (m vastus lateralis<\/i>) palpeerimisel istub patsient teraapialaua \u00e4\u00e4rel, alaj\u00e4se painutatud p\u00f5lveliigesest 90\u00b0 (joonis 13). Terapeut palpeerib kolme kuni nelja s\u00f5rme padjandiga reieluu suure p\u00f6\u00f6rla \u2013 v\u00e4limise pakslihase alguskinnituskoha ning j\u00e4rgib lihase kiudusid lateraalselt kuni reie keskosani. Et olla veendunud palpatsiooni \u00f5nnestumises, paluda patsiendil teostada aktiivne p\u00f5lveliigese sirutus.<\/span><\/p>\n

\"14-13\"<\/p>\n

Joonis 13. Reie v\u00e4limise pakslihase palpeerimine.<\/span><\/h5>\n

Poolkilelihas<\/h4>\n

Poolkilelihase (m semimembranosus<\/i>) palpeerimisel on patsient k\u00f5huli, s\u00e4\u00e4red distaalselt toetatud teraapiapadjale (joonis 14). Terapeut palpeerib tugeva survega poolkilelihase k\u00f5\u00f5luse ning tunnetab s\u00fcgaval, laiemal poolkilelihase pehmet struktuuri. Et olla veendunud palpatsiooni \u00f5nnestumises, paluda patsiendil teostada aktiivne p\u00f5lveliigese painutus.<\/span><\/p>\n

\"14-14\"<\/p>\n

Joonis 14. Poolkilelihase palpeerimine.<\/span><\/h5>\n
Reie kakspealihas<\/h5>\n

Reie kakspealihase (m biceps femoris<\/i>) palpeerimisel on patsient k\u00f5huli, s\u00e4\u00e4red distaalselt toetatud teraapiapadjale (joonis 15). Terapeut asetab nimetiss\u00f5rme p\u00f5lve\u00f5ndlasse (lad fossa poplitea<\/i>\u2013 p\u00f5lveliigese \u00f5ndlaauk, mille \u00fclemise nurga moodustavad reie-kakspealihas, poolk\u00f5\u00f5lus- ja poolkilelihas, alumise nurga kaksik-s\u00e4\u00e4remarjalihase pead) ning liigub s\u00f5rmega lateraalsele kuni on tunda reie kakspealihase k\u00f5\u00f5lus. Et olla veendunud palpatsiooni \u00f5nnestumises, paluda patsiendil teostada aktiivne p\u00f5lveliigese painutus.<\/span><\/p>\n

\"14-15\"<\/p>\n

Joonis 15. Reie kakspealihase palpeerimine.<\/span><\/h5>\n

Lai sidekirmelihas ja iliotibiaaltrakt<\/h4>\n

Lai sidekirmelihase (m tensor fasciae latae<\/i>) ja iliotibiaaltrakti (ITB) palpeerimisel on patsient selili, teraapiapadi p\u00f5lveliigeste all. Terapeut palpeerib eesmis-\u00fclemise niudeluuoga ASISe (anterior superior iliac spine)<\/i> ja niudeluuharja lateraalselt ning liigub kahe v\u00f5i kolme s\u00f5rme padjandiga ASISest alla, lateraalsele. Et olla veendunud lai sidekirmelihase alguskinnituskoha palpatsiooni \u00f5nnestumises, paluda patsiendil teostada aktiivne puusaliigese abduktsioon. Seej\u00e4rel palpeerib terapeut piki reie v\u00e4lisk\u00fclge ITB distaalse kinnituskoha s\u00e4\u00e4reluu lateraalsel kond\u00fc\u00fclil (joonis 16).<\/span><\/p>\n

V\u00e4ga sageli esineb ITB \u00fcletoonusest tingitud k\u00f5\u00f5luse pl\u00f5ksatust \u00fcle s\u00e4\u00e4reluu lateraalse kond\u00fc\u00fcli, mis v\u00f5ib p\u00f5hjustada korduvate p\u00f5lveliigese painutus- ja sirutusliigutustega seotud p\u00f5letikku ja valu. Kuna m\u00f5nedel isikutel kinnituvad ITB kiud k\u00fclgmisele p\u00f5lvekedra hoidesidemele (lad retinaculum patellae laterale<\/i> \u2013 keskmise pakslihase k\u00f5\u00f5luse osa, mis kulgeb m\u00f6\u00f6da p\u00f5lvekedra keskmist serva ja kinnitub s\u00e4\u00e4reluuk\u00f6prusele), siis t\u00f5mbab ITB \u00fcletoonus patella lateraalsele. <\/span><\/p>\n

\"14-16\"<\/p>\n

Joonis 16. Lai sidekirmelihase ja iliotibiaaltrakti palpeerimine.<\/span><\/h5>\n

Mediaalne kollateraalside<\/h4>\n

P\u00f5lveliigesele m\u00f5juvate valgus<\/i>j\u00f5udude (genu valgum<\/i> \u2013 X-jalgsus) m\u00f5jul on mediaalse kollateraalsideme vigastus tavaline. Avaldades p\u00f5lveliigesele valgus<\/i>suunalist j\u00f5udu, saab palpatsiooniga hinnata liigese mediaalse liini tundlikkust v\u00f5i liigessideme lahknevust selle trauma korral. Mediaalse kollateraalsideme palpeerimisel on patsient selili, alaj\u00e4se painutatud p\u00f5lveliigesest 70-90\u00b0 (joonis 17). Terapeut palpeerib kahe v\u00f5i kolme s\u00f5rme padjandiga reieluu mediaalse kond\u00fc\u00fcli, misj\u00e4rel liigub s\u00f5rmedega piki mediaalset kollateraalsidet s\u00e4\u00e4reluu mediaalse kond\u00fc\u00fclini. P\u00f5lveliigese 30\u00b0 painutusnurga all on efektiivsemalt v\u00f5imalik palpeerida mediaalse kollateraalsideme proksimaalset ja distaalset osa, sest kirjeldatud asendis on side rohkem pinges ning tema tuvastamine lihtsam.<\/span><\/p>\n

\"14-17\"<\/p>\n

Joonis 17. Mediaalse kollateraalsideme palpeerimine.<\/span><\/h5>\n

Lateraalne kollateraalside<\/h4>\n

P\u00f5lveliigesele m\u00f5juvate varus<\/i>j\u00f5udude (genu varum<\/i> \u2013 O-jalgsus) m\u00f5jul on lateraalse kollateraalsideme vigastus tavaline. Avaldades p\u00f5lveliigesele varus<\/i>suunalist j\u00f5udu, saab palpatsiooniga hinnata liigese lateraalse liini tundlikkust v\u00f5i liigessideme lahknevust selle trauma korral. Lateraalse kollateraalsideme palpeerimisel on patsient selili, alaj\u00e4se FABER asendis (puusaliiges painutatud, eemaldatud ning v\u00e4lja roteeritud; p\u00f5lveliiges painutatud 90\u00b0 (joonis 18). Terapeut palpeerib kahe v\u00f5i kolme s\u00f5rme padjandiga reieluu lateraalse kond\u00fc\u00fcli, misj\u00e4rel liigub s\u00f5rmedega piki lateraalset kollateraalsidet pindluupeani. P\u00f5lveliigese 30\u00b0 painutusnurga all on efektiivsemalt v\u00f5imalik palpeerida lateraalse kollateraalsideme proksimaalset ja distaalset osa, sest kirjeldatud asendis on side rohkem pinges ning tema tuvastamine lihtsam.<\/span><\/p>\n

\"14-18\"<\/p>\n

Joonis 18. Lateraalse kollateraalsideme palpeerimine<\/span>.<\/h5>\n

Mediaalne menisk<\/h4>\n

Mediaalse meniski palpeerimisel istub patsient teraapialaua \u00e4\u00e4rel, alaj\u00e4se painutatud p\u00f5lveliigesest 90\u00b0 (joonis 19). Terapeut palpeerib esmalt mediaalselt nii reie- kui s\u00e4\u00e4reluu kond\u00fc\u00fcli, seej\u00e4rel nimetatud luude vahelise liigespilu. P\u00f5lveliigese pilus palpatsioonil osalevate s\u00f5rmede liigutamine anteriooselt posterioorsele v\u00f5imaldab hinnata meniskit mediaalselt tervikuna. Mediaalse liigesjoone palpatoorne tundlikkus v\u00f5ib viidata mediaalse meniski rebendile.<\/span><\/p>\n

\"14-19\"<\/p>\n

Joonis 19. Mediaalse meniski palpeerimine<\/span>.<\/h5>\n

Lateraalne menisk<\/h4>\n

Lateraalse meniski palpeerimisel istub patsient teraapialaua \u00e4\u00e4rel, alaj\u00e4se painutatud p\u00f5lveliigesest 90\u00b0 (joonis 20). Terapeut palpeerib esmalt lateraalselt nii reie- kui s\u00e4\u00e4reluu kond\u00fc\u00fcli, seej\u00e4rel nimetatud luude vahelise liigespilu. P\u00f5lveliigese pilus palpatsioonil osalevate s\u00f5rmede liigutamine anteriooselt posterioorsele v\u00f5imaldab hinnata meniskit lateraalselt tervikuna. Lateraalse liigesjoone palpatoorne tundlikkus v\u00f5ib viidata lateraalse meniski rebendile.<\/span><\/p>\n

\"14-20\"<\/p>\n

Joonis 20. Lateraalse meniski palpeerimine.<\/span><\/h5>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

P\u00f5lvekeder P\u00f5lvekedra ehk patella palpeerimisel on oluline hinnata kogu p\u00f5lvekedra ulatuses nii turset kui tundlikkush\u00e4iret. Lisaks p\u00f5lvekedra luulistele m\u00e4rkpunktidele, tuleb hinnata ka p\u00f5lvekedra liikuvust selle k\u00f5ikides suundades. Liikuvuse hindamisel, mil patsiendi alaj\u00e4se on p\u00f5lveliigesest sirutatud ning reie nelipealihas l\u00f5dvestatud, hinnatakse …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-68","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/68","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=68"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/68\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":673,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/68\/revisions\/673"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=68"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}