{"id":67,"date":"2024-04-04T05:49:00","date_gmt":"2024-04-04T02:49:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/57-spetsiifilised-testid\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:27","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:27","slug":"57-spetsiifilised-testid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/57-spetsiifilised-testid\/","title":{"rendered":"5.7. Spetsiifilised testid"},"content":{"rendered":"
\n\tEnim teostatavad testid l\u00fclisamba nimmeosa neuroloogiliste kudede patoloogia tuvastamiseks on Slump test, sirge jala t\u00f5stmise test ja k\u00f5huliasendis p\u00f5lveliigese painutustest.
\n<\/h6>\n

\n\tNeuroloogilised testid hindavad n\u00e4rvikoe mehaanilist liikuvust, selle tundlikkust mehaanilisele survele v\u00f5i kompressioonile. Neuroloogilised testid koos asjakohase patsiendi anamneesiga ning piiratud liikuvusulatusega viitavad sageli diski prolapsile. Enamus n\u00e4rvikoe hindamise teste on progressiivsed v\u00f5i segmentaalsed. Kui patsient on testi algasendis, siis teostatakse korraga vaid \u00fcks <\/a><\/span>liigutus; s\u00fcmptomite mitteilmnemisel sooritatakse j\u00e4rgmine provokatiivne liigutus ja nii kuni testi l\u00f5puni v\u00f5i s\u00fcmptomite ilmnemiseni. N\u00e4rvikoe pingepunktid (ingl tension points<\/i>) v\u00f5ivad tekkida s\u00f5ltuvalt surve avaldamisest erinevates piirkondades, n\u00e4iteks Slump testi korral (peat\u00fckk 4.4.) l\u00fclisamba C6, Th6 v\u00f5i L4 l\u00fcli tasandil, aga ka hamstringlihase v\u00f5i s\u00e4\u00e4re tagumise lihase piirkonnas. N\u00e4rvikoe patoloogia piirab normaalset liigutussooritust. Pingepunktid on piirkonnad, kus n\u00e4rvikude liigub minimaalselt. Oluline on teada, et pingepunktile avalduv surve s\u00f5ltub keha v\u00f5i j\u00e4seme asendist.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tNeuroloogiline test on positiivne kui see provotseerib patsiendi s\u00fcmptome. Kuna testid provotseerivad survet n\u00e4rvikoele, tunnevad patsiendid valu v\u00f5i ebamugavust. Kui s\u00fcmptome ei teki, on test negatiivne. Iga terapeut teeb valiku paari, kolme neuroloogilise testi osas, tuginedes oma praktilistele kogemustele ning testi efektiivsuse p\u00f5him\u00f5ttele. K\u00f5iki neuroloogilisi teste ei ole otstarbekas rakendada.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tSirge jala t\u00f5stmise test\u00a0
\n<\/h4>\n
\n\tSirge jala t\u00f5stmise test v\u00f5imaldab tuvastada nii istmikun\u00e4rvi, sakroiliakaalliigese kui puusaliigese patoloogiat aga ka hamstringlihaste l\u00fchenemist.
\n<\/h6>\n

\n\tSirge jala t\u00f5stmise test (ingl straight leg rising test<\/i>), tuntud ka kui Lasegue test, on \u00fcks peamine alaj\u00e4seme neuroloogiline test, mida teostatakse siis kui patsient on selili asendis t\u00e4ielikult l\u00f5dvestunud (joonis 10). Test sooritatakse m\u00f5lema alaj\u00e4semega, kuid as\u00fcmptomaatiline alaj\u00e4se esmalt. Kui patsient on seliliasendis, tema puusaliigeses on v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral sisse roteeritud ning addutseeritud ja p\u00f5veliiges sirutatud, painutab terapeut patsiendi puusaliigese kuni patsient tunneb valu v\u00f5i pinget alaseljas v\u00f5i alaj\u00e4seme tagak\u00fcljes. Kui valu esineb primaarselt alaseljas, on t\u00f5en\u00e4oline diski prolaps l\u00fclisambas tsentraalselt, kui valu esineb alaj\u00e4semes, on t\u00f5en\u00e4oline, et patoloogia p\u00f5hjustab survet n\u00e4rvikoele lateraalselt. S\u00fcmptomite esinemisel langetab terapeut ettevaatlikult patsiendi alaj\u00e4seme kuni valukaebus v\u00f5i pinge kaob. Seej\u00e4rel palutakse patsiendil painutada kael nii, et l\u00f5ug oleks vastu rinnakuluud v\u00f5i sooritab terapeut patsiendi h\u00fcppeliigese dorsaalfleksiooni- m\u00f5lemaid liigutusi v\u00f5ib sooritada ka samaaegselt, kuid tavap\u00e4rane on, et h\u00fcppeliigese dorsaalfleksioon teostatakse esmalt. M\u00f5lemad liigutused on provokatiivsed, n\u00e4rvikudet \u00e4rritav. Unilateraalselt sirge jala t\u00f5stmisel on L5<\/span>, S1 ja S2 n\u00e4vijuur (n ishiadicus<\/i>) t\u00e4ielikult v\u00e4lja venitatud puusaliigese 70\u00b0 painutuse korral. Valu p\u00e4rast 70\u00b0 puusaliigese painutust v\u00f5ib olla seotud l\u00fclisamba nimmeosa fassettliigese v\u00f5i sakroiliakaalliigese patoloogiaga. Reie tagak\u00fcljelihaste \u00fcletoonuse kahtlusel tuleb hinnata vastava testiga hamstringlihaste elastsus. Sirge jala t\u00f5stmise test tuleb sooritada m\u00f5lema alaj\u00e4semega, t\u00e4psustada tuleb erinevused ning m\u00f5ista, kas funktsionaalne h\u00e4ire on tingitud n\u00e4rvikoe venitusest, liigespatoloogiast v\u00f5i pehmete kudede h\u00e4irest. Testi tulemuste t\u00f5lgendamisel peab arvestama ka patsiendi individuaalsete ise\u00e4rasustega. N\u00e4iteks v\u00f5ib h\u00fcpermobiilsete liigestega inimene teostada puusaliigese painutuse kuni 120\u00b0 ulatuses ilma s\u00fcmptomiteta, olgugi, et n\u00e4rvijuure patoloogia on teiste kliiniliste diagnoosimismeetoditega tuvastatud. Test on positiivne kui valu ulatub alaseljast alaj\u00e4semeni istmikun\u00e4rvi kulgemise alal. Tabelis 7 on n\u00e4idatud sirge jala t\u00f5stmise testi modifikatsioonid, mis hindavad erinevate perifeersete n\u00e4rvide funktsionaalset seisundit.<\/span>
\u00a0\n<\/p>\n

\n\tTabel 7. Sirge jala t\u00f5stmise test ja selle modifikatsioonid.<\/span>
\n<\/h5>\n\n\n\n\n\n\n
\n

\n\t\t\t\t\t\u00a0<\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tPeamine sirge jala t\u00f5stmise test. Istmikun\u00e4rvi (n ishiadicus<\/i>) ja s\u00e4\u00e4ren\u00e4rvi (n tibialis<\/i>) hindamine <\/span><\/span><\/span><\/span><\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tS\u00e4\u00e4remarjan\u00e4rvi <\/span><\/span><\/span><\/span>(n suralis<\/i>) hindamine<\/span><\/span><\/span><\/span><\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t\u00dchispindluun\u00e4rvi\u00a0<\/span><\/span><\/span><\/span><\/strong>(n peroneus communis<\/i>) hindamine<\/span><\/span><\/span><\/span><\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tPuusaliiges<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tfleksioon ja adduktsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tfleksioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tfleksioon ja siserotatsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tP\u00f5lveliiges<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tekstensioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tekstensioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tekstensioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tH\u00fcppeliiges<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tdorsaalfleksioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tdorsaalfleksioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tinversioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tplantaarfleksioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tinversioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 10. Sirge jala t\u00f5stmise test. <\/span>
\n<\/h5>\n

\n\tK\u00f5huliasendis p\u00f5lveliigese painutustest
\n<\/h4>\n

\n\tK\u00f5huliasendis teostatav p\u00f5lveliigese painutustest v\u00f5imaldab hinnata L2-L3 n\u00e4rvijuure patoloogiat.
\n<\/h6>\n

\n\tPatsient on k\u00f5huliasendis. Terapeut painutab patsiendi p\u00f5lveliigese s\u00f5ltuvalt s\u00fcmptomitest nii kaugele kui v\u00f5imalik. S\u00fcmptomite puudumisel viiakse kand vastu tuharat. P\u00f5lveliigese painutuse ajal on vaja j\u00e4lgida, et puusaliiges ei oleks roteeritud. Kui terapeut ei saa patsiendi p\u00f5lveliigest painutada rohkem kui 90\u00b0 puusaliigese patoloogia t\u00f5ttu, v\u00f5ib p\u00f5lveliigese painutuse ajal passiivselt teostada ka puusaliigese ekstensiooni. Unilateraalne neuroloogiline valu l\u00fclisamba nimmeosas, tuharas v\u00f5i reie\u00a0<\/span>tagak\u00fcljes v\u00f5ib viidata L2-L3 n\u00e4rvijuure kahjustusele. Testi ajal esinev valu v\u00f5ib viidata nii reien\u00e4rvi venitumisele kui reie nelipealihase \u00fcletoonusele v\u00f5i selle l\u00fchenemisele. P\u00f5hjaliku patsiendi anamneesi ning valu eristamise p\u00f5hjal on v\u00f5imalik probleemi kirjeldada. Reie nelipealihase l\u00fchenemise korral v\u00f5ib kanna viimine tuhara suunas tekitada puusaliigese painutuse aga ka valu ristluu piirkonnas v\u00f5i l\u00fclisamba nimmeosas. Painutatud p\u00f5lveliigese asendit peab s\u00e4ilitama 45-60 sekundit. <\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 11. K\u00f5huliasendis p\u00f5lveliigese painutustest.<\/span>
\n<\/h5>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Enim teostatavad testid l\u00fclisamba nimmeosa neuroloogiliste kudede patoloogia tuvastamiseks on Slump test, sirge jala t\u00f5stmise test ja k\u00f5huliasendis p\u00f5lveliigese painutustest. Neuroloogilised testid hindavad n\u00e4rvikoe mehaanilist liikuvust, selle tundlikkust mehaanilisele survele v\u00f5i kompressioonile. Neuroloogilised testid koos asjakohase patsiendi anamneesiga ning piiratud …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-67","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/67","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=67"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/67\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":546,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/67\/revisions\/546"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=67"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}