Temperatuur<\/strong><\/p>\n Labak\u00e4e dorsaalset osa kasutatakse sageli naha temperatuuri ja v\u00f5imaliku p\u00f5letiku hindamisel, sest k\u00e4eselg sisaldab naha temperatuuri muutustele tundlikke vabasid n\u00e4rvil\u00f5pmeid (joonis 1). Samuti v\u00f5imaldab labak\u00e4e dorsaalse osa kasutamine terapeudil otsustada, millal teostada palpatsioon kogu hindamisprotsessi arvestades ning kui suurt palpatsioonisurvet rakendada.<\/span><\/p>\n Turse<\/strong><\/p>\n Kuigi turset\u00fc\u00fcpe on erinevaid, k\u00e4sitletakse alloleval vaid liigesturset. Kudedevahelise vedeliku kogumi ning v\u00f5imaliku turse hindamiseks rakendatakse kerget palpatsioonisurvet.<\/span><\/p>\n Stroke test<\/strong><\/p>\n Spetsiifiliselt p\u00f5lveliigese turse hindamiseks kasutatakse k\u00f5rget hindajate vahelist usaldusv\u00e4\u00e4rsust\u00a0<\/span>demonstreerivat Stroke testi (joonis 2). Stroke testi ajal on patsient selili, alaj\u00e4semed p\u00f5lveliigestest sirutatud. Kui patsiendil esineb p\u00f5lveliigese sirutuspuudulikkus, ei ole testitulemuse t\u00f5lgendamine t\u00e4pne. Testi sooritamiseks libistab terapeut labak\u00e4ega 2-3 korda mediaalselt, patsiendi s\u00e4\u00e4reluu proksimaalsest osast reieluu distaalsel oleva suprapatellaarse bursani, seej\u00e4rel libistab terapeut lateraalselt teise k\u00e4ega samuti 2-3 korda reieluu distaalosast s\u00e4\u00e4reluu proksimaalosani. Libistamise eesm\u00e4rk on j\u00e4lgida koevedeliku kogumiku teket p\u00f5lveliigese piirkonnas mediaalselt.<\/span><\/p>\n Testi tulemuste klassifikatsioon: 0 \u2012 lateraalosa libistamisega ei teki koevedeliku kogumit; 1 \u2012 lateraalosa libistamisega tekib v\u00e4ike koevedeliku kogum; 1+ \u2012 lateraalosa libistamisega tekib suur koevedeliku kogum; 2+ \u2012 koevedelik liigub spontaanselt tagasi p\u00f5lveliigese mediaalsesse ossa p\u00e4rast k\u00e4ega \u00fcles libistamist (ilma lateraalosa libistamiseta); 3+ \u2012 nii suur koevedeliku kogum, et seda on v\u00f5imatu l\u00fckata p\u00f5lveliigese mediaalsest osast v\u00e4lja.<\/span><\/p>\n Kudede mobiliseerimine<\/strong><\/p>\n Inimkehas on neli peamist koet\u00fc\u00fcpi: epiteelkude, sidekude (luud, liigessidemed, k\u00f5\u00f5lused), lihaskude ja n\u00e4rvikude. K\u00f5iki nimetatud kudesid on v\u00f5imalik palpatsiooniga hinnata. Kudede \u00fcldise mobiilsuse hindamise eesm\u00e4rk on selgitada, kas naha ning nahaaluste kudede vahel esineb adhesioone ehk kokkukasvamisi v\u00f5i liiteid. Normaalne kude on pehme, mobiilne ning tema liikuvus on v\u00f5imalik igas suunas. Patoloogia v\u00f5i vigastuse korral on koed puutetundlikud ja \u00fcletoonuses, esineda v\u00f5ib liigutuslikku krepitatsiooni. \u00dcldist kudede mobiilsust saab hinnata naha libisemise testiga, s\u00f5rmed<\/span>e libisemise testiga ja naha rullimise testiga. Naha libisemise testiga hinnatakse naha libisemisv\u00f5imet nahaaluste pehmete kudede suhtes. Nimetatud testi ajal asetab terapeut oma labak\u00e4e patsiendi nahale ning libistab nahka \u00f5rnalt. S\u00f5rmede libisemise testiga hinnatakse s\u00f5rmede libisemisv\u00f5imalust \u00fcle naha. Patoloogia puudumisel libisevad s\u00f5rmed \u00fcle naha kerge liigutusliku vastupanuga; vigastus, patoloogia v\u00f5i nahakuivus suurendavad liigutuslikku vastupanu s\u00f5rmede libisemisel \u00fcle naha. Naha rullimise testi ajal t\u00f5stetakse nahk selle all olevate pehmete kudede suhtes \u00fcles ning rullitakse nahka p\u00f6idla ja teise v\u00f5i kolmanda s\u00f5rme vahel (joonis 3).<\/span><\/p>\n H\u00fcdratsioon ja naha troofilised muutused<\/span><\/b><\/p>\n Naha hindamine v\u00f5ib anda ka informatsiooni patsiendi \u00fcldise h\u00fcdratsiooni (vee lisamine; vedeliku hulk) staatuse kohta. Oluline on hinnata h\u00fcpohidroosi (vaeghigistus) v\u00f5i h\u00fcperhidroosi (liighigistus) s\u00fcmptomeid. Ketendav ja l\u00f5henev nahk on v\u00f5imaliku deh\u00fcdratsiooni ehk h\u00fcpohidroosi tunnus ning selle v\u00f5imalikke p\u00f5hjuseid peab uurima. Samuti on oluline hinnata nahka terviklikult \u2012 l\u00e4ikiv nahk, \u00fclem\u00e4\u00e4rane karvakasv, juuste v\u00e4ljalangemine, pehmete kudede turse, aga ka mitmed teised naha muutused v\u00f5ivad viidata lokaalsele v\u00f5i s\u00fcsteemsele haigusele.<\/span><\/p>\n Inimese kehas on umbes 206 luud. Luukoe palpatsioon annab infot selle struktuursete defektide kohta, luu puutetundlikkuse kohta v\u00f5i luule kinnituvate pehmete kudede \u00e4rrituse kohta. Luulised m\u00e4rkpunktid v\u00f5imaldavad orienteeruda piirkonna teiste kudede palpeerimisel. Et minimeerida pehmete kudede (nahk, fastsia jne) liikumist, peavad luu palpeerimisel olema s\u00f5rmeotsad risti <\/span>palpeeritava struktuuri suhtes. Kuna \u00fcmbritsevast pehmest koest v\u00e4ljaulatuvat luulist m\u00e4rkpunkti on lihtne tuvastada, siis v\u00f5ib palpatsioonisurve olla minimaalne, s\u00f5rmeotsa-luu nurk on v\u00e4hem oluline.<\/span><\/p>\n Vaatamata sellele, et inimkehas on enam kui 600 skeletilihast, pole k\u00f5ik neist palpeeritavad. Lihaste palpatsioonisurve s\u00f5ltub sellest, kui s\u00fcgaval lihas asub. N\u00e4iteks trapetslihase palpeerimisel rakendatakse selle pindmise asukoha t\u00f5ttu survet minimaalselt, abaluu t\u00f5sturlihase palpeerimiseks peab palpatsioonisurve olema tugev. L\u00e4htuvalt teadmisest, et lihaste suurus on erinev, on palpatsioonil\u00a0<\/span>oluline arvestada ka lihask\u00f5hu suurusega \u2012 see v\u00f5imaldab m\u00f5ista mitut s\u00f5rme palpatsioonil kasutada. Reie nelipealihast on m\u00f5istlik palpeerida mitmete s\u00f5rmedega, kuid k\u00fclgnevate lihaste palpeerimise v\u00e4ltimiseks, tuleb n\u00e4iteks m teres minor<\/i>`it palpeerida \u00fche v\u00f5i kahe s\u00f5rmega. Soovitud lihase palpatsiooni kontrollimiseks v\u00f5ib paluda patsiendil lihast kontraheerida ning l\u00f5dvestada. Kui lihaskontraktsioon pole tuvastatav, tuleb muuta s\u00f5rme asukohta.<\/span><\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n K\u00f5\u00f5luste patoloogia v\u00e4ljendub tendiniidina (k\u00f5\u00f5lusp\u00f5letik) v\u00f5i tendinopaatiana (k\u00f5\u00f5lushaigestumus). K\u00f5\u00f5lused koosnevad peamiselt t\u00fc\u00fcp I kollageensest sidekoest ning nad kinnituvad luudele (luulistele m\u00e4rkpunktidele). Kuna k\u00f5\u00f5luse pindala on v\u00e4iksem kui enamus lihaste k\u00f5hu osa, siis osaleb k\u00f5\u00f5luste<\/span>\u00a0palpatsioonil v\u00e4ike arv s\u00f5rmi. Mida pindmisem k\u00f5\u00f5lus, seda suurema t\u00f5en\u00e4osusega piisab s\u00f5rmeotsa kasutamisest k\u00f5\u00f5luse kinnituskoha v\u00f5i k\u00f5\u00f5luseserva palpeerimisel. S\u00fcgavamal asetseva k\u00f5\u00f5luse palpeerimist toetab s\u00f5rmepadjand. Ka k\u00f5\u00f5lusstruktuuri leidmisel v\u00f5ib paluda patsiendil vastavat lihast kontraheerida ning l\u00f5dvestada, sest see tekitab ka k\u00f5\u00f5luses pinge.<\/span><\/p>\n Pindmiste k\u00f5\u00f5luste (nt kannak\u00f5\u00f5lus) omaduste, terviklikkuse, puutetundlikkuse v\u00f5i p\u00f5letikus\u00fcmptomite tuvastamiseks rakendatakse minimaalset palpatsioonisurvet. S\u00fcgavamal asetsevate k\u00f5\u00f5luste (nt abaluualuse lihase k\u00f5\u00f5lus) palpeerimisel rakendatakse suuremat survet. K\u00f5\u00f5luse kulgemise suhtes risti teostatud palpatsioon v\u00f5imaldab paremini tuvastada k\u00f5\u00f5luse struktuurseid muutusi, p\u00f5letikulist piirkonda v\u00f5i tundlikkush\u00e4iret.<\/span><\/p>\n Liigessidemed (ingl ligaments<\/i>) on mittekontraktiilsete omadustega sidekoelised struktuurid, mis tagavad liigese passiivse stabiilsuse. Liigessidemed takistavad liigese \u00fclem\u00e4\u00e4rast liikuvusulatust, nad \u00fchendavad luud luuga. Pindmiselt paiknevaid liigessidemeid nagu n\u00e4iteks p\u00f5lveliigese v\u00e4limine kollateraalside (lateral collateral ligament<\/i> \u2013 LCL), on lihtne leida palpeerimiseks, s\u00fcgaval asetsevaid liigessidemeid on raskem palpeerida (nt tagumine kontsluu-pindluuside (posterior talofibular ligament<\/i> \u2013 TFL)). Mitmeid liigessidemeid ei olegi v\u00f5imalik palpeerida. Et paremini hinnata liigessideme terviklikkust, soovitatakse palpatsioon teostada risti kiudude kulgemissuunaga<\/span>.<\/span><\/p>\n Kuna patsientidel esineb sageli n\u00e4rvi\u00e4rritusele vastavaid s\u00fcmptome, siis on kliinilises praktikas n\u00e4rvide palpatsioon kui funktsionaalse hindamisprotsessi osa, p\u00f5hjendatud ning \u00fcsna tavap\u00e4rane. Kui s\u00fcgaval paiknevat \u00fclemist ja alumist tuharan\u00e4rvi pole v\u00f5imalik otseselt palpatsiooniga hinnata, siis pindmiselt asetsevad k\u00fc\u00fcnarluun\u00e4rv v\u00f5i pindluun\u00e4rv on kergesti leitavad. S\u00f5rmepadjandiga palpatsioonsurvet avaldades palpeeritakse n\u00e4rvi risti selle kulgemissuunas. Sageli ei rakendata n\u00e4rvi korrektseks hindamiseks piisavat palpatsioonsurvet, kuid n\u00e4rvide tugev konsistents peaks julgustama terapeute rakendama n\u00e4rvide hindamisel m\u00f5\u00f5dukat palpatsioonsurvet<\/span>. Sarnaselt teistele skeleti-lihas\u00fcsteemi struktuuridele, muutub ka n\u00e4rvi pikkus neile rakendatud j\u00f5u m\u00f5jul, mist\u00f5ttu nii n\u00e4rvi palpatsioon kui vastavad kompressioontestid (nt sirge jala t\u00f5stmise test, Slump test, \u00fclaj\u00e4seme pingetestid jmt) v\u00f5imaldavad tuvastada n\u00e4rvipatoloogia.<\/span><\/p>\n Veresoonte hindamise peamine eesm\u00e4rk on tuvastada distaalse pulsi olemasolu v\u00f5i selle puudumine j\u00e4semetes. Teatud trauma v\u00f5i operatsiooni j\u00e4rgselt on distaalse pulsi hindamine vajalik. Distaalse pulsi hindamiseks on vajalikud anatoomia-alased teadmised. Nii nagu teised struktuurid, paiknevad ka veresooned organismis s\u00fcgaval ja pindmisel. N\u00e4iteks pole v\u00f5imalik palpeerida vertebraalarterit, kuid une-, \u00f5lavarre-, radiaal- v\u00f5i reiearter on oma pindmise asendi t\u00f5ttu kergesti tuvastatavad. Pulssi ehk s\u00fcdamel\u00f6\u00f6gi sagedust saab hinnata skaalal: normaalne, suurenenud, aeglustunud, puudub. Veresoont<\/span>\u00a0palpeeritakse minimaalselt survet avaldades nimetiss\u00f5rme ja keskmise s\u00f5rme padjandiga. S\u00fcgavam palpatoorne surve v\u00f5ib peatada verevoolu ning takistada pulsi hindamist. Ka veresoont \u00fcmbritsevatele teistele pindmistele struktuuridele tuleks avaldada v\u00f5imalikult v\u00e4he survet. N\u00e4iteks \u00f5lavarrearteri paremaks tuvastamiseks peaks patsient olema l\u00f5dvestunud ning tema \u00fclaj\u00e4se k\u00fc\u00fcnarliigesest painutatud.<\/span><\/p>\n Kuna bursa ehk limapauna v\u00f5i liigesv\u00f5idepauna palpeerimine ei ole \u00fcldiselt selle struktuuri ainulaadsuse t\u00f5ttu v\u00f5imalik, esineb siiski juhtumeid, kus bursale avaldatud surve kutsub esile <\/span>tundlikkush\u00e4ire. Deltalihase alust bursat, mis asub deltalihase k\u00f5\u00f5luse ja rotaatormanseti k\u00f5\u00f5luse vahel ei saa palpeerida \u00fcmbritsevatest kudedest s\u00f5ltumatult, kuid deltaaluse limapauna p\u00f5letiku korral esinev lokaalne valu ning tundlikkush\u00e4ire v\u00f5imaldavad koos teiste funktsionaalsete hindamismeetoditega juhtida terapeudi t\u00e4psema diagnoosini. Bursa palpeerimisel soovitatakse kasutada kahe v\u00f5i kolme s\u00f5rme padjandit ning teostada palpatsioon aeglaselt ja s\u00fcsteemselt anatoomia-alaseid teadmisi rakendades. Kuna paljud limapauna p\u00f5letikuga patsiendid kirjeldavad suurt valu, siis peab teadma, et bursa palpeerimine enne teiste hindamismeetodite rakendamist v\u00f5ib \u00e4rritada limapauna ning m\u00f5jutada seel\u00e4bi teiste testitulemuste usaldusv\u00e4\u00e4rsust.<\/span><\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n Enamus liigeseid \u00fcmbritseb liigeskapsel, mille eesm\u00e4rk on tagada liigeste stabiilsus<\/span>. Sarnaselt teistele skeleti-lihass\u00fcsteemi struktuuridele, pole k\u00f5iki liigeskapsleid v\u00f5imalik palpeerida, kuid n\u00e4iteks k\u00fc\u00fcnar- v\u00f5i p\u00f5lveliigese kapsel asetseb pindmiselt ning neid on lihtne palpeerida. Vigastuse v\u00f5i operatsiooni j\u00e4rgselt on tavaline, et esineb liigeskapsli p\u00f5letik. V\u00f5rreldes mittehaaratud j\u00e4seme sama liigese kapsliga, on haaratud j\u00e4seme liigese hindamisel tuvastatud turset ja sellega seotud kapsli venitumist. Ka liigeskapsli palpeerimisel j\u00e4lgitakse s\u00fcstemaatilisuse p\u00f5him\u00f5tet, kus t\u00e4helepanu tuleb p\u00f6\u00f6rata liigsele koevedelikule v\u00f5i p\u00f5letiku tunnustele. Liigeskapsli palpeerimisel osalevate s\u00f5rmede arv s\u00f5ltub liigese suurusest.<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Nahk Nahk on k\u00f5ige pindmine struktuur ning esimene, mida palpeeritakse. Naha palpeerimisel rakendatakse v\u00e4ga kerget survet. Naha palpeerimine annab infot temperatuuri, turse, kudede mobiilsuse, naha niiskustaseme ja troofiliste (toite-, toiteline) muutuste kohta. Temperatuur Labak\u00e4e dorsaalset osa kasutatakse sageli naha temperatuuri …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-66","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/66","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=66"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/66\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":671,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/66\/revisions\/671"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=66"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"14-1\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/screenshot_2021-02-25_at_09.05.54.png\" "\\"screenshot_2021-02-25_at_09.05.54.png\\"")
<\/p>\nJoonis 1. Labak\u00e4e dorsaalse osa kasutamine palpatsioonil.<\/span><\/span><\/h5>\n
Stroke test v\u00f5imaldab hinnata turset p\u00f5lveliigese piirkonnas.<\/h6>\n
![\"14-2\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/screenshot_2021-02-25_at_09.04.48.png\" "\\"screenshot_2021-02-25_at_09.04.48.png\\"")
<\/p>\nJoonis 2. Stroke test.<\/span><\/span><\/h5>\n
Kudede \u00fcldist mobiilsust hinnatakse naha libisemise testiga, s\u00f5rmede libisemise testiga ja naha rullimise testiga.<\/h6>\n
![\"14-3\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/screenshot_2021-02-25_at_09.03.21.png\" "\\"screenshot_2021-02-25_at_09.03.21.png\\"")
<\/p>\nJoonis 3. Naha rullimine.<\/span><\/span><\/h5>\n
Luud<\/h4>\n
Luu palpeerimisel peavad s\u00f5rmeotsad olema risti palpeeritava luu suhtes.<\/h6>\n<\/div>\n<\/div>\n
Lihased<\/h4>\n
Palpatsioonil kasutatav s\u00f5rmede arv s\u00f5ltub lihase suurusest.<\/h6>\n
K\u00f5\u00f5lused<\/h4>\n
Pindmisel asetsevat k\u00f5\u00f5lust palpeeritakse s\u00f5rmeotsaga, s\u00fcgavamal asetseva k\u00f5\u00f5luse palpeerimist toetab s\u00f5rmepadjand.<\/h6>\n<\/div>\n<\/div>\n
Liigessidemed<\/h4>\n
Liigessideme palpatsioon teostatakse risti sideme kulgemissuunaga.<\/h6>\n<\/div>\n<\/div>\n
N\u00e4rvid<\/h4>\n
S\u00f5ltuvalt patsiendi kaebusest, v\u00f5ib n\u00e4rvide palpeerimisel kasutada m\u00f5\u00f5dukat palpatsioonisurvet.<\/h6>\n
Veresooned<\/h4>\n
Veresoonte s\u00fcgav palpeerimine v\u00f5ib peatada verevoolu ning takistada pulsi hindamist.<\/h6>\n
Bursa<\/h4>\n
Limapauna ei saa palpeerida \u00fcmbritsevatest kudedest s\u00f5ltumatult. Anatoomia-alased teadmised v\u00f5imaldavad kudede eristamist.<\/h6>\n
Liigeskapsel<\/h4>\n
Liigeskapsli eesm\u00e4rk on tagada liigese stabiilsus.<\/h6>\n