{"id":64,"date":"2024-04-04T05:48:59","date_gmt":"2024-04-04T02:48:59","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/141-palpatsiooni-tahtsus\/"},"modified":"2024-04-05T13:26:12","modified_gmt":"2024-04-05T10:26:12","slug":"141-palpatsiooni-tahtsus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/141-palpatsiooni-tahtsus\/","title":{"rendered":"14.1. Palpatsiooni t\u00e4htsus"},"content":{"rendered":"
\n
\n
Palpatsiooni saab \u00f5ppida vaid palpeerides.<\/h6>\n<\/div>\n<\/div>\n

Termin \u201epalpatsioon\u201c tuleneb ladina keelsest s\u00f5nast \u201epalpatio\u201c ning kannab t\u00e4hendust \u201epuudutama\u201c. Kuna palpatsiooni terminoloogiline p\u00f5him\u00e4\u00e4ratlus on lihtsustatud, siis sageli ei avane selle t\u00e4hendus, sisu ja t\u00e4htsus tervishoiut\u00f6\u00f6tajate jaoks. Palpatsioon\u00a0on efektiivne patsiendi hindamise, aga ka ravimeetod. Palpatsiooni on v\u00f5imalik \u00f5ppida ainult palpeerides<\/span>. Parim \u00f5pe, anatoomiliste struktuuride hindamise v\u00f5i\u00a0 manuaalsete v\u00f5tete omandamisel, on praktika. Head palpeerimise oskused on vajalikud, et v\u00f5ita patsiendi usaldus meditsiiniasutuse v\u00f5i tervishoiut\u00f6\u00f6taja vastu, sest palpatsioon on paljudel juhtudel esimene f\u00fc\u00fcsiline kontakt patsiendiga. N\u00f5rgalt v\u00f5i ebaefektiivselt teostatud palpatsiooni tuvastavad patsiendid koheselt.<\/span><\/p>\n

Palpatsiooniga hinnatakse nahka, nahaaluseid kudesid, luid, lihaseid, liigessidemeid, k\u00f5\u00f5luseid, liigeskapslit, limapaunu, n\u00e4rve, veresooni.<\/h6>\n

Vaatamata sellele, et naha sees ja selle all on mitu kihti pehmeid kudesid, on palpatsioon meetod, mis v\u00f5imaldab manuaalselt tuvastada nahaaluseid kudesid (luud, lihased, liigessidemed, liigeskapslid, k\u00f5\u00f5lused<\/span>. Naha pindmised kihid sisaldavad epidermist ja dermist, nende all on nahaalune rasvakiht ning selle all omakorda fastsia. Kuna erinevatel struktuuridel on erinev s\u00fcgavus, siis aitab palpatsioonisurve m\u00e4\u00e4ramisel palpeeritavat struktuuri \u00fcmbritseva pindmise ja nahaaluse koe hulga arvestamine.<\/span><\/p>\n

Palpatsioon v\u00f5imaldab esmalt vajaliku struktuuri tuvastada, seej\u00e4rel hinnata.<\/h6>\n

Palpatsiooni \u00fcks eesm\u00e4rk on struktuuride tuvastamine ning teine eesm\u00e4rk on tuvastatud struktuuri<\/span>\u00a0hindamine. Palpatsioon annab infot kudede terviklikkuse, \u00e4rrituvuse astme, m\u00f5jutatud piirkonna temperatuuri, turse ning deformatsiooni kohta. Informatsiooni kogumisel ning \u00f5ige diagnoosi m\u00e4\u00e4ramisel on oluline palpatsioonil saadud info v\u00f5rdlemine teiste hindamisandmetega. Palpatsiooniga saadud v\u00e4\u00e4rtuslik kliiniline informatsioon m\u00f5jutab terapeudi kliinilist m\u00f5tlemist. N\u00e4iteks h\u00fcppeliigese vigastuse j\u00e4rgne tundlikkus s\u00e4\u00e4reluu lateraalse peksi piirkonnas, turse ning keharaskuse kandmise h\u00e4ire haaratud alaj\u00e4semele, peaks terapeudi suunama m\u00f5tlema, et patsient vajab h\u00fcppeliigese kliinilist uuringut.<\/span><\/p>\n

Oskuslik palpatsioon tagab terapeudi ja patsiendi usaldusv\u00e4\u00e4rse suhte.<\/h6>\n

Liiga tugev palpatsioonisurve v\u00f5ib takistada kudede hindamist.<\/p>\n

Kuna palpatsioon v\u00f5imaldab luua usaldusv\u00e4\u00e4rset suhet terapeudi ja patsiendi vahel, siis on v\u00e4ga oluline arendada ja kasutada h\u00e4id kommunikatsioonioskusi kogu teraapiaprotsessi v\u00e4ltel. Kommunikatsioonioskuste all peetakse silmas nii verbaalseid kui mitteverbaalseid oskusi. Selgitusoskused, mis v\u00f5imaldavad patsiendil m\u00f5ista eesoleva protseduuri eesm\u00e4rki, aga ka patsiendi n\u00f5usoleku saamine, on v\u00e4ga olulised palpatsiooni \u00f5nnestumisel. Palpatsiooni ajal tuleb t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata patsiendi mitteverbaalsetele m\u00e4rguannetele, sest need v\u00f5ivad vihjata ebamugavustundele v\u00f5i protseduuriga seotud hirmule. Et v\u00f5imaldada dialoogi terapeudi ja patsiendi vahel ning anal\u00fc\u00fcsida palpatsiooniga saadavat infot, soovitatakse palpatsiooni teostada aeglaselt ning s\u00fcsteemselt. Palpatsiooni surveraskus varieerub soovituslikult 5 grammist 4 kilogrammini seet\u00f5ttu, et terapeut peab palpeerimisel arvestama palpatsioonil kasutatava s\u00f5rme tasapinna ning struktuuri s\u00fcgavusega. N\u00e4iteks kui k\u00fc\u00fcnarvarre lihaste palpeerimisel asetatakse k\u00e4elaba paralleelselt lihaskiududega, siis tuvastatakse naha ning nahaaluste kudede seisund. Kui s\u00f5rmed asetatakse lihaskiu suhtes risti, siis suurendatakse palpatsioonisurvet ning j\u00f5utakse pehmete kudede s\u00fcgavamate struktuurideni. Kui k\u00fc\u00fcnarvarreluu mediaalse ja lateraalse epikond\u00fc\u00fcli palpatsioonisurve on kerge, sest nimetatud struktuurid asuvad pindmiselt, siis m psoas majori<\/i> palpatsioonisurve on tugevam lihase s\u00fcgava asukoha t\u00f5ttu. Palpatsioonisurve s\u00f5ltub palpeeritavast struktuurist, selle anatoomilisest asukohast, patsiendi kehat\u00fc\u00fcbist ja terapeudi \u00fclaj\u00e4semete ning s\u00f5rmede asendist. Palpatsioonisurve tugevust demonstreerib ka s\u00f5rmek\u00fc\u00fcne v\u00e4rvuse muutumine. Kui rakendada liiga suurt palpatsioonisurvet, siis ei pruugi palpeeritava struktuuri omaduste hindamine olla adekvaatne, sest palpatsiooni teostava s\u00f5rme tundlikkus v\u00f5ib olla h\u00e4irunud, ka patsiendi reaktsioon liigtugevale palpeerimisele v\u00f5ib\u00a0<\/span>takistada kudede hindamist. Et eristada patsiendi normaalset reaktsiooni ebamugavustundest v\u00f5i valuaistingust, on soovitav palpeerida sama struktuuri bilateraalselt.<\/span><\/p>\n

Palpatsiooni t\u00e4htsus struktuuride hindamisel<\/h4>\n
\n
\n
Palpatsioonil saadud info tuleb siduda teiste uuringuandmetega.<\/h6>\n<\/div>\n<\/div>\n

Palpatsiooni, kui ps\u00fchhomotoorset oskust kasutatakse patsiendi hindamisprotsessi osana. Tavaliselt sisaldab patsiendi hindamine p\u00f5hjalikku anamneesi v\u00f5tmist, liigesliikuvuse ja lihasj\u00f5u hindamist, spetsiaalsete ja neuroloogiliste testide teostamist, aga ka erinevatele k\u00fcsimustikele vastamist (nt Emotsionaalse enesetunde k\u00fcsimustik ehk EEK-2, Oswestry k\u00fcsimustik jmt). Et m\u00e4\u00e4rata \u00f5ige f\u00fcsioterapeutiline diagnoos ning saavutada teraapiale p\u00fcstitatud eesm\u00e4rgid, on\u00a0 vaja palpatsiooniga<\/span>\u00a0saadud info siduda teiste uuringuandmetega. Kuna puudub kindel vastus k\u00fcsimusele, millises f\u00fcsioterapeutilise hindamise etapis teostada palpatsioon, siis soovitatakse rakendada kliinilist m\u00f5tlemist ning p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu patsiendi s\u00fcmptomitele. Akuutsele vigastusele viitab patsiendi k\u00f5rge valuhinnang ja funktsioonih\u00e4ire, subakuutsele v\u00f5i kroonilisele valule viitab madalama astme valuhinnang ning m\u00f5\u00f5dukas funktsioonih\u00e4ire.<\/span><\/p>\n

Kuna palpatsioon v\u00f5ib m\u00f5nikord \u00e4rritada kudesid, siis v\u00f5ib see m\u00f5jutada ka n\u00e4iteks liigese liikuvuse v\u00f5i lihase hindamise tulemusi. Sellest tulenevalt, aga ka patsiendi kaebuse t\u00f5sidusest tingituna, saab terapeut otsustada, kas teostada palpatsioon patsiendi hindamise alguses v\u00f5i l\u00f5pus.<\/span><\/p>\n

Anatoomia t\u00e4htsus palpatsioonil<\/h4>\n

Neutraalse anatoomia kontseptsiooni ehk kehaasendiga on seotud anatoomilised m\u00e4rkpunktid, mille j\u00e4rgi teostatakse palpatsioon.<\/h6>\n

Anatoomia-alased teadmised on vajalikud. Vajalik on teada neutraalse anatoomia kontseptsiooni ehk <\/span>kehaasendit, millega on seotud anatoomilised m\u00e4rkpunktid (nt reieluu suur p\u00f6\u00f6rel, \u00f5lanukk, s\u00e4\u00e4reluu lateraalne pekse) ning, mis v\u00f5imaldab leida anatoomiliste m\u00e4rkpunktide omavahelisi seoseid. Neutraalse anatoomia kontseptsioon, aga ka terminoloogilised teadmised on aluseks patsiendi hindamistulemuste kirjeldamisel ning dokumenteerimisel (tabel 1). Enne palpeerimist on hea visualiseerida palpeeritav struktuur ning teised \u00fcmbritsevad koed. Et m\u00e4\u00e4rata palpatsioonisurve tugevust, on oluline teada kindla struktuuri asukoha s\u00fcgavust. L\u00e4htuvalt teadmisest, et palpeeritava struktuuri funktsiooni tundmine muudab palpatsiooni efektiivseks, tulevad skeleti-lihass\u00fcsteemi hindamisel kasuks kontraktiilsete ja mittekontraktiilsete kudede eristamisoskused. <\/span><\/p>\n

Tabel 1. Anatoomilised terminid, mis kirjeldavad struktuuridevahelisi seoseid.<\/h5>\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n
\n

Termin<\/span><\/span><\/b><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

T\u00e4hendus<\/span><\/span><\/b><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

N\u00e4ide<\/span><\/span><\/b><\/span><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

Anterioorne<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

Eespool asuv, eesmine, keha ees<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

Naba on j\u00e4mesoole ees<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

Posterioorne<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

Tagapool asuv, tagumine, keha taga<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

Trapetslihas on romblihase taga<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

Superioorne<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

\u00dclemine, \u00fcla-, pea poole<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

Nina on suust \u00fcleval<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

Inferioorne<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

Alumine, all-, labajalgade poole<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

Naba on rinnakuluust all<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

Mediaalne<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

Keha kesktelje suunas, kesktasapinna poolselt asetsev<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

Viies s\u00f5rm on esimesest s\u00f5rmest mediaalsel<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

Lateraalne<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

Keha keskteljest kaugemal asetsev, k\u00fclgmine<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

K\u00fc\u00fcnarvarreluu on kodarluust lateraalsel<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

Proksimaalne<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

L\u00e4hedane, kesk(keha) l\u00e4hedal asetsev, j\u00e4seme kohal k\u00f5rgemal<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

\u00d5lavarreluu on k\u00fc\u00fcnarliigesest proksimaalsel<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

Distaalne<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

Kaugmine, tsentrist kaugel asuv, j\u00e4seme suhtes alumisel<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

Labak\u00e4si on k\u00fc\u00fcnarliigesest distaalsel<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

Pindmine (ingl superficial<\/i>)<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

Nahapinnale l\u00e4hemal<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

\u00d5lavarre kakspealihas on pindmiselt v\u00f5rreldes \u00f5lavarrelihasega<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

S\u00fcgav (ingl deep<\/i>)<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

Nahapinnast s\u00fcgavamal<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n

\n

Pirnlihas on s\u00fcgavamal v\u00f5rreldes suure tuharalihasega<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

<\/h3>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Palpatsiooni saab \u00f5ppida vaid palpeerides. Termin \u201epalpatsioon\u201c tuleneb ladina keelsest s\u00f5nast \u201epalpatio\u201c ning kannab t\u00e4hendust \u201epuudutama\u201c. Kuna palpatsiooni terminoloogiline p\u00f5him\u00e4\u00e4ratlus on lihtsustatud, siis sageli ei avane selle t\u00e4hendus, sisu ja t\u00e4htsus tervishoiut\u00f6\u00f6tajate jaoks. Palpatsioon\u00a0on efektiivne patsiendi hindamise, aga ka ravimeetod. …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-64","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/64","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=64"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/64\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":614,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/64\/revisions\/614"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=64"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}