{"id":61,"date":"2024-04-04T05:48:59","date_gmt":"2024-04-04T02:48:59","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/54-isomeetrilised-testid-vastupanuga\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:28","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:28","slug":"54-isomeetrilised-testid-vastupanuga","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/54-isomeetrilised-testid-vastupanuga\/","title":{"rendered":"5.4. Isomeetrilised testid vastupanuga"},"content":{"rendered":"<h6>\n\tIsomeetrilised testid vastupanuga v\u00f5imaldavad tuvastada lihasn\u00f5rkuse v\u00f5i valu lokalisatsiooni.<br>\n<\/h6>\n<p>\n\tPatsiendi alaseljalihaste isomeetrilist vastupidavusj\u00f5udu hinnatakse esmalt neutraalasendis, patsient istub. Terapeut avaldab lihaskontraktsioonile isomeetrilist vastupanu juhisega \u201e\u00c4ra lase ennast liigutada\u201c. Patsiendipoolset liigutust ei toimu v\u00f5i on see minimaalne. Isomeetrilist lihasj\u00f5udu hinnatakse nii kere fleksioon-, ekstensioon-, lateraalfleksioon- kui rotatsioonsuunal (joonis 3). Testi ajal peab l\u00fclisamba nimmeosa olema neutraalasendis, valusad liigutussuunad hinnatakse viimasena . Oluline on teada, et rindkere- ja k\u00f5husisese surve toimel kontrahheeritud lihast\u00f6\u00f6 tingimustes v\u00e4hendavad tugevad k\u00f5hulihased nimmeosa koormust ligikaudu 30% ning rinnaosa koormust ligikaudu 50%. Tabelis 4 on toodud l\u00fclisamba nimmeosa lihased, nende funktsioon ja n\u00e4rvijuure innervatsioon.\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"710\" height=\"646\" class=\"alignnone wp-image-206\" style=\"width: 300px;height: 273px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis5-3.png\" title=\"joonis5-3.png\" alt=\"Joonis 5-3\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis5-3.png 710w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis5-3-300x273.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 710px) 100vw, 710px\">\n<\/p>\n<h5 style=\"text-align: center\">\n\tJoonis 3. Patsiendi asend l\u00fclisamba nimmeosa isomeetriliste vastupanutestide ajal. A-fleksioon, ekstensioon, lateraalfleksioon; b-rotatsioon.<br>\n<\/h5>\n<h5 style=\"text-align: center\">\n\t<br>Tabel 4. L\u00fclisamba nimmeosa lihased, nende funktsioon ja n\u00e4rvijuure innervatsioon.<br>\n<\/h5>\n<table class=\"table table-hover\" align=\"center\">\n<colgroup>\n<col>\n<col>\n<col>\n\t<\/colgroup>\n<tbody>\n<tr>\n<td>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: center\">\n\t\t\t\t\t<strong>L\u00fclisamba funktsioon<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: center\">\n\t\t\t\t\t<strong>Lihased<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: center\">\n\t\t\t\t\t<strong>N\u00e4rvijuure innervatsioon<\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\tFleksioon\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\t<em>1. m psoas major<\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\t<em>2. m rectus abdominis<\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\t<em>3. m abdominis obliquus externus<\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\t<em>4. m abdominis obliquus internus<\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\t<em>5. m transversus abdominis<\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\t<em>6. mm intertransversarii<\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\tL1-L3\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\tT6-T12\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\tT7-T12\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\tT7-T12, L1\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\tT7-T12, L1\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\tL1-L5\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\tEkstensioon\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\t<em>1.m latissimus dorsi<\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\t<em>2. m erector spinae<\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\t<em>iliocostalis lumborum<\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\t<em>longissimus thoracis<\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\t<em>3. m transversospinalis<\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\t<em>4. mm interspinales<\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\t<em>5. m quadratus lumborum<\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\t<em>6. mm multifidii<\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\t<em>7. mm rotatores<\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\t<em>8. m gluteus maximus<\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\tC6-C8\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\tL1-L3\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\tL1-L3\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\tL1-L5\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\tL1-L5\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\tL1-L5\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\tT12, L1-L4\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\tL1-L5\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\tL1-L5\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\tL1-L5\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\tLateraalfleksioon\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\t<em>1. m latissimus dorsi<\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\t<em>2.\u00a0 m erector spinae<\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\t<em>iliocostalis lumborum<\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\t<em>longissimus thoracis<\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\t<em>3. m transversus<\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\t<em>4. mm intertransversarii<\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\t<em>5. m quadratus lumborum<\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\t<em>6. m psoas major<\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\t<em>7. m abdominis obliquus externus<\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\tC6-C8\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\tL1-L3\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\tL1-L3\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\tL1-L5\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\tL1-L5\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\tL1-L5\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\tT12, L1-L4\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\tL1-L3\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\tT7-T12\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\tRotatsioon\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\t<em>1. m transversus<\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\t<em>2. mm rotatores<\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\t<em>3. mm multifidii<\/em>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<td>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\tL1-L5\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\tL1-L5\n\t\t\t\t<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t\t\t\t\tL1-L5\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tKui neutraalasendis teostatud isomeetrilised testid ei provotseerinud valu v\u00f5i valu esines minimaalselt, siis j\u00e4tkatakse lihasj\u00f5u hindamist asendites, mis avaldavad lihastele rohkem survet. Teostatakse l\u00fclisammast \u00fcmbritsevate lihaste nii kontsentrilise kui ekstsentrilise t\u00f6\u00f6re\u017eiimiga d\u00fcnaamilised testid. K\u00f5ikide testide ajal peab patsient suutma s\u00e4ilitada vaagna neutraalasendi. Kui selili- v\u00f5i k\u00f5huliasendis teostatavate testide ajal toimub vaagna \u00fclem\u00e4\u00e4rane liikumine, siis peab testi katkestama. K\u00f5hu- v\u00f5i seljalihaste vastupidavusj\u00f5u testide ajal puuduvad kompensatoorsed liigutused vaagnas. Patsiendi motiveerimine v\u00f5ib m\u00f5jutada testi tulemust.\n<\/p>\n<h4>\n\tK\u00f5hulihaste d\u00fcnaamiline vastupidavustest<br>\n<\/h4>\n<p>\n\tK\u00f5hulihaste d\u00fcnaamiline vastupidavustest (joonis 4) hindab k\u00f5hulihaste d\u00fcnaamilist vastupidavusj\u00f5udu. Patsient on selili, jalad painutatud puusaliigestest 45\u00b0 ning p\u00f5lveliigestest 90\u00b0, k\u00e4ed kehat\u00fcve k\u00f5rval. \u00dcle 40. aastaste patsientide puhul tehakse teraapialauale m\u00e4rge (nt teibiga) patsiendi kolmandast s\u00f5rmeotsast 8 cm kaugusele ning alla 40. aastaste patsientide puhul 12 cm kaugusele. Testi ajal t\u00f5stab patsient \u00fclakeha nii, et abaluud j\u00e4\u00e4vad lauale ning puudutab teraapialauale m\u00e4rgitud joont nii mitu korda kui suudab, arvestades, et v\u00f5imalik korduste arv minutis on 25. Testi ajal sooritatud \u00fclakeha t\u00f5stete arv enne v\u00e4simist, hingepeetust, kompensatoorsete liigutuste tekkimist n\u00e4itab k\u00f5hulihaste vastupidavusj\u00f5u numbrilist skoori.\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"582\" height=\"360\" class=\"alignnone wp-image-207\" style=\"width: 300px;height: 186px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis5-4.png\" title=\"joonis5-4.png\" alt=\"Joonis 5-4\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis5-4.png 582w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis5-4-300x186.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 582px) 100vw, 582px\">\n<\/p>\n<h5 style=\"text-align: center\">\n\tJoonis 4. K\u00f5hulihaste d\u00fcnaamiline vastupidavustest.<br>\n<\/h5>\n<h4>\n\tSelja sirutajalihaste staatiline test<br>\n<\/h4>\n<p>\n\tPatsient lamab k\u00f5huli teraapialaual, testi tulemused klassifitseeruvad j\u00e4rgmiselt:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tNormaalne (5): k\u00e4ed kukla taga, pea, l\u00fclisamba rinnaosa ja roided on t\u00f5stetud teraapialaualt (joonis 5A); testi sooritamise aeg 20-30 sekundit.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tHea (4): k\u00e4ed kehat\u00fcve k\u00f5rval, l\u00fclisamba rinnaosa ja roided on t\u00f5stetud teraapialaual (joonis 5B); testi sooritamise aeg 15-20 sekundit.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tRahuldav (3): k\u00e4ed kehat\u00fcve k\u00f5rval, rinnakuluu t\u00f5stetud teraapialaualt (joonis 5C); testi sooritamise aeg 10-15 sekundit.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tEbapiisav (2): k\u00e4ed kehat\u00fcve k\u00f5rval, pea t\u00f5stetud teraapialaualt (joonis 5D); testi sooritamise aeg 1-10 sekundit.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tPuudulik (1): ainult v\u00e4hene lihaskontraktsioon ilma \u00fclakeha t\u00f5stmiseta (joonis 5).\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1316\" height=\"788\" class=\"alignnone wp-image-208\" style=\"width: 600px;height: 359px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis5-5.png\" title=\"joonis5-5.png\" alt=\"Joonis 5-5\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis5-5.png 1316w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis5-5-300x180.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis5-5-1024x613.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis5-5-768x460.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1316px) 100vw, 1316px\">\n<\/p>\n<h5 style=\"text-align: center\">\n\tJoonis 5. Patsiendi asend kui selja sirutajalihaste vastupidavusj\u00f5ud on: a-normaalne; b-hea; c-rahuldav; d-ebapiisav.\u00a0<br>\n<\/h5>\n<h4>\n\tL\u00fclisamba rotaator- ja multifidiuslihaste stabiilsustest<br>\n<\/h4>\n<h6>\n\tKere s\u00fcvalihaste stabiilsusel on suur roll alaseljavalude v\u00e4ltimises.<br>\n<\/h6>\n<p>\n\tTest hindab l\u00fclisamba rotaator- ja multifidiuslihaste v\u00f5imet stabiliseerida kehat\u00fcvi \u00fcla- ja\/v\u00f5i alaj\u00e4seme d\u00fcnaamilise liikumise ning staatilise asendi s\u00e4ilitamise ajal. Patsient on toengp\u00f5lvitusasendis ning tal palutakse s\u00e4ilitada neutraalne vaagnaasend ning hingata normaalselt. Seej\u00e4rel teostab patsient j\u00e4rgmised liigutused:\n<\/p>\n<ol>\n<li>\n\t\tSirutab \u00fclaj\u00e4seme ning s\u00e4ilitab asendi;\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tSirutab alaj\u00e4seme ning s\u00e4ilitab asendi;\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tSirutab kontralateraalselt \u00fcla-ja alaj\u00e4seme ning s\u00e4ilitab asendi.\n\t<\/li>\n<\/ol>\n<p>\n\tHinnang testisooritusele:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tNormaalne (5): patsient on v\u00f5imeline s\u00e4ilitama vaagna neutraalasendi ning kontralateraalselt sirutatud \u00fcla- ja alaj\u00e4seme asendi 20-30 sekundit (joonis 6A), (test sooritatakse bilateraalselt);\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tHea (4): patsient on v\u00f5imeline s\u00e4ilitama vaagna neutraalasendi kui hoiab alaj\u00e4seme sirutatult, kuid \u00fclaj\u00e4seme t\u00f5stmise j\u00e4rgselt ei ole v\u00f5imeline s\u00e4ilitama vaagna neutraalasendit (joonis 6B), testi sooritamise aeg 20 sekundit;\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tRahuldav (3): patsient on v\u00f5imeline s\u00e4ilitama vaagna neutraalasendi kui hoiab \u00fclaj\u00e4seme sirutatult (joonis 6C), testi sooritamise aeg 10-15 sekundit;\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tEbapiisav (2): patsient ei ole v\u00f5imeline s\u00e4ilitama vaagna neutraalasendit kui sirutab \u00fclaj\u00e4seme.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1328\" height=\"892\" class=\"alignnone wp-image-209\" style=\"width: 600px;height: 403px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis5-6.png\" title=\"joonis5-6.png\" alt=\"Joonis 5-6\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis5-6.png 1328w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis5-6-300x202.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis5-6-1024x688.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis5-6-768x516.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1328px) 100vw, 1328px\">\n<\/p>\n<h5 style=\"text-align: center\">\n\tJoonis 6. Patsiendi asend kui l\u00fclisamba rotaator- ja multifidiuslihaste stabiilsus on: a-normaalne; b-hea; c-rahuldav.<br>\n<\/h5>\n<p>\n\tKere s\u00fcvalihaste isomeetrilist aktivatsiooni saab hinnata ja treenida biotagasiside aparaadiga (joonis 7).\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1178\" height=\"482\" class=\"alignnone wp-image-210\" style=\"width: 500px;height: 205px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis5-7.png\" title=\"joonis5-7.png\" alt=\"Joonis 5-7\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis5-7.png 1178w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis5-7-300x123.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis5-7-1024x419.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis5-7-768x314.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1178px) 100vw, 1178px\">\n<\/p>\n<h5 style=\"text-align: center\">\n\tJoonis 7. A- biotagasiside aparaat stabilizer; chattanooga, usa; b- l\u00fclisamba nimmeosa s\u00fcvalihaste aktivatsiooni kontroll ja treenimine.<br>\n<\/h5>\n<p>\n\tIsokineetilise d\u00fcnamomeetriga saab hinnata nii selja sirutaja- kui kere painutajalihaste j\u00f5udu erinevates lihast\u00f6\u00f6 re\u017eiimides (isotooniline, isokineetiline, kontsentriline, ekstsentriline, isomeetriline) (joonis 8). Isokineetilise d\u00fcnamomeetriga on kindlaks tehtud, et selja sirutajalihased on tugevamad kui kere painutajalihased. Selja sirutamisel on mehed v\u00f5imelised j\u00f5udu produtseerima keskmiselt 90-95% kehamassist, naised 80-95% s\u00f5ltuvalt testil etteantud liigutuskiirusest. Meeste kere painutajalihaste j\u00f5ud on keskmiselt 65% kehamassist, naiste kere painutajalihaste j\u00f5ud on keskmiselt 65-70% kehamassist. L\u00fclisamba rotatsioonil on mehed v\u00f5imelised j\u00f5udu produtseerima keskmiselt 55-65% kehamassist, naised 40-55% s\u00f5ltuvalt testil etteantud liigutuskiirusest.\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"528\" height=\"686\" class=\"alignnone wp-image-211\" style=\"width: 200px;height: 260px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis5-8.png\" title=\"joonis5-8.png\" alt=\"Joonis 5-8\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis5-8.png 528w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis5-8-231x300.png 231w\" sizes=\"auto, (max-width: 528px) 100vw, 528px\">\n<\/p>\n<h5 style=\"text-align: center\">\n\tJoonis 8. Kin-com isokineetiline d\u00fcnamomeeter kerelihaste j\u00f5u hindamiseks.<br>\n<\/h5>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Isomeetrilised testid vastupanuga v\u00f5imaldavad tuvastada lihasn\u00f5rkuse v\u00f5i valu lokalisatsiooni. Patsiendi alaseljalihaste isomeetrilist vastupidavusj\u00f5udu hinnatakse esmalt neutraalasendis, patsient istub. Terapeut avaldab lihaskontraktsioonile isomeetrilist vastupanu juhisega \u201e\u00c4ra lase ennast liigutada\u201c. Patsiendipoolset liigutust ei toimu v\u00f5i on see minimaalne. Isomeetrilist lihasj\u00f5udu hinnatakse nii &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-61","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/61","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=61"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/61\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":552,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/61\/revisions\/552"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=61"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}