{"id":60,"date":"2024-04-04T05:48:59","date_gmt":"2024-04-04T02:48:59","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/13-konni-ja-tasakaalu-hindamine\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:28","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:28","slug":"13-konni-ja-tasakaalu-hindamine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/13-konni-ja-tasakaalu-hindamine\/","title":{"rendered":"13. K\u00f5nni ja tasakaalu hindamine"},"content":{"rendered":"<p style=\"margin-top:12.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:12.0pt;margin-left:0cm\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"316\" height=\"316\" class=\"alignnone wp-image-205\" style=\"width: 100px;height: 100px;margin-left: 10px;margin-right: 10px;float: left\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/13-0.png\" title=\"13-0.png\" alt=\"Joonis\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/13-0.png 316w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/13-0-300x300.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/13-0-150x150.png 150w\" sizes=\"auto, (max-width: 316px) 100vw, 316px\"><span lang=\"et\" style=\",serif\">Ameerika president Thomas Jefferson (1743-1826) on \u00f6elnud: \u201eK\u00f5ndimine on parim v\u00f5imalik treening. Harjuge k\u00f5ndima v\u00e4ga kaugele\u201c.<\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-top:12.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:12.0pt;margin-left:0cm\">\n\t<span lang=\"et\" style=\",serif\">K\u00f5ndimine on normaalne tegevus, mida enamus inimestest ilma k\u00f5nnile m\u00f5tlemata teeb. Kuni ei esine k\u00f5nnimustrih\u00e4ireid, ei m\u00f5elda teguritele, millest k\u00f5ndimine s\u00f5ltub. K\u00f5ndimine ei ole vigastuste v\u00f5i paljude haiguste j\u00e4rgselt enesestm\u00f5istetav ning automaatne, sest k\u00f5ndimine v\u00f5ib k\u00f5nnimustrih\u00e4irete korral tekitada valu v\u00f5i ebamugavustunnet, k\u00f5ndimine v\u00f5ib olla v\u00e4sitav.<\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-top:12.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:12.0pt;margin-left:0cm\">\n\t<span lang=\"et\" style=\",serif\">K\u00f5ndimise ajal kasutab inimene korduvate ts\u00fcklitega j\u00e4semete liigutusi ning s\u00e4ilitab stabiilsena oma keha. Vaatamata sellele, et igal inimesel on k\u00f5ndimisega seotud individuaalsed ise\u00e4rasused, saab k\u00f5ndimist iseloomustada kindlate funktsioonide ja parameetritega. Lapsel areneb k\u00f5ndimisega seotud liigutuskontroll istumast seisma t\u00f5usmise, seej\u00e4rel seismisasendi tasakaalu ning hiljem k\u00f5nnimustri arengu kaudu. Olles omandanud t\u00e4iskasvanule omase k\u00f5nnimustri, s\u00e4ilib see samana kogu elu, kuid lihasj\u00f5u ning motoorse kontrolli langus vanemas eas m\u00f5jutab nii k\u00f5nnikiirust kui sammupikkust ning seel\u00e4bi \u00fcldist k\u00f5nnimustrit.<\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-top:12.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:12.0pt;margin-left:0cm\">\n\t<span lang=\"et\" style=\",serif\">Et hinnata, kas patsient k\u00f5nnib normaalselt, peab teadma, mis on normaalse k\u00f5nni parameetrid. Patsiendi k\u00f5nni hindamine annab f\u00fcsioterapeudile olulist informatsiooni enne kui ta hakkab juhendama k\u00f5nnimustrit korrigeerivaid harjutusi v\u00f5i n\u00f5ustama k\u00f5ndimise abivahendeid.\u00a0 <\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-top:12.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:12.0pt;margin-left:0cm\">\n\t<span lang=\"et\" style=\",serif\">Patsiendi k\u00f5nnimustrit saab hinnata nii subjektiivselt kui objektiivselt. Sageli on vaja lisaks k\u00f5nnimustri hindamisele teostada patsiendi funktsionaalne hindamine, et m\u00f5ista milline anatoomiline struktuur ja funktsioon on h\u00e4iritud ning kui palju m\u00f5jutab funktsioonih\u00e4ire k\u00f5ndimist.<\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-top:12.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:12.0pt;margin-left:0cm\">\n\t<span lang=\"et\" style=\",serif\">Tasakaal ehk posturaalne stabiilsus on v\u00f5ime s\u00e4ilitada keha raskuskese tugipinna kohal. Normaalse posturaalse stabiilsuse korral toimub pidev keha k\u00f5ikumine ehk keha raskuskeskme nihkumine tugipinna suhtes. Tasakaal t\u00e4hendab v\u00f5imet s\u00e4ilitada stabiilne kehaasend nii enne liigutustegevust, selle ajal kui vahetult p\u00e4rast tahtlikku liigutust, aga ka suutlikkust reageerida v\u00e4listele \u00e4rritajatele. Indiviidi v\u00f5ime s\u00e4ilitada tasakaal k\u00f5ikumisega seotud stabiilsuse piirides s\u00f5ltub keha raskuskeskme asendi kontrollist tugipinna suhtes. Posturaalne stabiilsus s\u00f5ltub ka lihasj\u00f5ust, liigeste funktsionaalsusest, sensoorse tagasiside mehhanismidest, ruumis orienteerumise v\u00f5imest, kognitiivsetest protsessidest sooritada mitu tegevust samaaegselt ning kardiopulmonaarsest v\u00f5imekustest. Kahjustus mistahes tasakaalu m\u00f5jutavas s\u00fcsteemis viib tasakaalu- ja funktsioonih\u00e4ireteni. Patsiendi tasakaalu m\u00f5jutavate tegurite hindamine v\u00f5imaldab tuvastada probleemse s\u00fcsteemi ning tagada kvaliteetse ravi. Kvaliteetne ravi s\u00f5ltub ka terapeudi oskusest seada prioriteediks terapeutilised sekkumised nii, et patsiendil oleks v\u00f5imalikult v\u00e4he tegevus- v\u00f5i osaluspiiranguid. <\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ameerika president Thomas Jefferson (1743-1826) on \u00f6elnud: \u201eK\u00f5ndimine on parim v\u00f5imalik treening. Harjuge k\u00f5ndima v\u00e4ga kaugele\u201c. K\u00f5ndimine on normaalne tegevus, mida enamus inimestest ilma k\u00f5nnile m\u00f5tlemata teeb. Kuni ei esine k\u00f5nnimustrih\u00e4ireid, ei m\u00f5elda teguritele, millest k\u00f5ndimine s\u00f5ltub. K\u00f5ndimine ei ole &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-60","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/60","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=60"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/60\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":553,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/60\/revisions\/553"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=60"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}