{"id":59,"date":"2024-04-04T05:48:59","date_gmt":"2024-04-04T02:48:59","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/53-aktiivsed-liigutused\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:28","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:28","slug":"53-aktiivsed-liigutused","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/53-aktiivsed-liigutused\/","title":{"rendered":"5.3. Aktiivsed liigutused"},"content":{"rendered":"

\n\tL\u00fclisamba nimmeosa aktiivset liikuvust hinnatakse patsiendi seistes. Lisaks liikuvusulatustele hinnatakse ka patsiendi valmisolekut liigutusi sooritada. L\u00fclisamba nimmeosa hindamistulemused on summa kogu l\u00fclisamba liikuvusest, mitte vaid \u00fche l\u00fclisamba tasandi liikuvus koos puusaliigese liikuvusega. Enim valu tekitavad liigutused hinnatakse viimasena. L\u00fclisamba liikuvuse mehhaanilise h\u00e4ire korral on v\u00e4hemalt \u00fcks v\u00f5i mitu liigutust valusad. L\u00fclisamba nimmeosa liikuvuse hindamisel on oluline tuvastada piiratud liikuvussuunad ning liikuvuspiiratuse v\u00f5imalikud p\u00f5hjuseid nagu valu, lihaste spasm v\u00f5i liigeste blokeerumine. K\u00f5ige suurem liikuvus l\u00fclisamba nimmeosas toimub L4 ja L5 ning L5 ja S1 l\u00fclide vahel.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tL\u00fclisamba nimmeosa fleksioon
\n<\/h4>\n

\n\tNormaalne l\u00fclisamba nimmeosa fleksioonliikuvus on 40-60\u00b0.
\n<\/h6>\n

\n\tNormaalne l\u00fclisamba nimmeosa fleksioonliikuvuse ulatus on 40-60\u00b0. L\u00fclisamba nimmeosa fleksioonliikuvuse hindamisel peab terapeut eristama nimmeosa liikuvuse puusaliigeste v\u00f5i l\u00fclisamba rinnaosa liikuvusest. M\u00f5ned patsiendid suudavad puudutada oma varbaid ilma, et ettepainutusliigutus toimuks l\u00fclisambas. Ettepainutusel peab l\u00fclisamba nimmelordoos sirutuma v\u00f5i v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral painduma (joonis 2). Kui seda ei toimu on l\u00fclisamba h\u00fcpomobiilsus tingitud alaseljalihaste l\u00fchenemisest v\u00f5i muude struktuursete kudede j\u00e4ikusest. Ka l\u00fclivaheketta patoloogia raskusaste on <\/span>seotud l\u00fclisamba liikuvuse ulatusega. S\u00f5ltuvalt diski degeneratsiooni raskusastmest: esimene aste \u2013 d\u00fcsfunktsionaalne, teine aste \u2013 ebastabiilne, kolmas aste \u2013 stabiilne, v\u00f5ib kaasneda intersegmentaalse liikuvuse suurenemine v\u00f5i v\u00e4henemine. Tavaliselt suureneb diski degeneratsiooni esimese ja teise raskusastme korral intersegmentaalne liikuvus l\u00fclisamba fleksioonil, rotatsioonil ja lateraalfleksioonil ning v\u00e4heneb diski degeneratsiooni stabiliseerumise faasis. L\u00fclisamba ebastabiilsuse korral on tuvastatav segmentaalne l\u00fclikeha nihkumine \u00fche v\u00f5i mitme liigutuse ajal, spetsiifiliselt fleksioonliikuvuse ajal, ettepainutusest neutraalasendisse naasmise ajal ning lateraalfleksiooni ajal. Ka lihasest tingitud n\u00f5ksatus alaseljapiirkonnas v\u00f5i kaebus \u201emidagi libiseb \u00fcle\u201c l\u00fclisamba nimmeosa liigutuste ajal, v\u00f5ib viidata segmentaalsele ebastabiilsusele. Kui patsient painutab kere ettepainutusel \u00fche v\u00f5i m\u00f5lemad p\u00f5lveliigesed, siis tuleb spetsiifiliste testidega t\u00e4psustada, kas funktsionaalne probleem tuleneb n\u00e4rvijuure patoloogiast v\u00f5i hamstringlihase l\u00fchenemisest. Seljavaluga patsient sooritab suure osa ettepainutusliigutusest puusaliigestest, sageli painutatakse p\u00f5lveliigesed ning keha sirutamisel toetatakse \u00fclaj\u00e4semed reitele.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tNii nagu l\u00fclisamba rinnaosa aktiivse liikumise hindamisel, v\u00f5ib ka nimmeosa liikuvust hinnata m\u00f5\u00f5dulindiga. M\u00f5\u00f5tes l\u00fclisamba nimmeosa liikuvust T12 ja S1 l\u00fclide tasandil peab m\u00f5\u00f5dulindi n\u00e4it suurenema ettepainutusel 7-8 cm. Terapeut peab hindama kui kaugele patsient ette paindub (reie keskosani, p\u00f5lveliigesteni, s\u00e4\u00e4re keskosani, p\u00f5randani) ning v\u00f5rdlema tulemust sirge jala t\u00f5stmise (ingl straight leg raising<\/i>\u2013 SLR) testi tulemusega. Bilateraalne SLR test on sisuliselt sama, mis patsiendi poolt sooritatud keha ettepainutus, kuid sooritatud terapeudi poolt passiivselt nii, et liigutus sooritatakse alt \u00fcles, mitte \u00fclevalt alla.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 2. L\u00fclisamba nimmeosa kaardumine ettepainutusel.
\n<\/h5>\n

\n\tL\u00fclisamba nimmeosa ekstensioon
\n<\/h4>\n

\n\tNormaalne l\u00fclisamba nimmeosa ekstensioonliikuvus on 20-35\u00b0.
\n<\/h6>\n

\n\tNormaalne l\u00fclisamba nimmeosa ekstensioonliikuvuse ulatus on 20-35\u00b0. Seismisasendis patsiendi l\u00fclisamba ekstensiooni (kere taha sirutus) hinnates palutakse patsiendil asetada k\u00e4ed taha vaagnale, et <\/span>stabiliseerida selg. M\u00f5\u00f5tmise v\u00f5ib teostada gravitatsioongoniomeetriga nagu on n\u00e4idatud l\u00fclisamba rinnaosa ekstensiooni m\u00f5\u00f5tmisel peat\u00fckis 4.3. K\u00f5huliasendis, l\u00fclisamba sirutusel s\u00fcmptomite esinemist hinnates toetab patsient oma \u00fclakeha k\u00fc\u00fcnarnukkidele, asetab labak\u00e4ed l\u00f5ua alla ning l\u00f5dvestab k\u00f5hulihased. Asendit hoitakse 10-20 sekundit eesm\u00e4rgiga hinnata, kas s\u00fcmptomid ilmnevad ning kas need v\u00f5imenduvad.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tL\u00fclisamba nimmeosa lateraalfeksioon
\n<\/h4>\n

\n\tNormaalne l\u00fclisamba nimmeosa lateraalfleksioonliikuvus on 15-20\u00b0.
\n<\/h6>\n

\n\tNormaalne l\u00fclisamba nimmeosa lateraalfleksioonliikuvuse ulatus nii paremale kui vasakule on 15-20\u00b0. Lateraalfeksiooni hinnates palutakse patsiendil painutada t\u00e4pselt keha k\u00fcljele nii, et k\u00e4ed libiseksid m\u00f6\u00f6da reit alla. Lateraalfleksioonliikuvust v\u00f5ib v\u00f5rrelda bilateraalselt, aga ka m\u00f5\u00f5ta m\u00f5\u00f5dulindiga <\/span>kolmanda s\u00f5rmeotsa kauguse p\u00f5randast. Kui patsient sooritab l\u00fclisamba lateraalfleksiooni, j\u00e4lgib terapeut patsiendi selja taga tema l\u00fclisamba asendit, mis on normaalsel juhul painutuse suunas \u00fchtlaselt kaarduv. Kui k\u00fclgpainutusel tuvastatakse l\u00fclisamba nimmeosas terav nurk teatud l\u00fclide tasandil, viitab see vastavast piirkonnast alumisel olevate l\u00fclide h\u00fcpomobiilsusele v\u00f5i h\u00fcpermobiilsusele \u00fcleval olevate l\u00fclide tasandil. L\u00fclisamba lateraalfleksioonliikuvus toimub koos l\u00fclisamba rotatsiooniga. <\/span>\n<\/p>\n

\n\tL\u00fclisamba lateraalfleksiooni ajal ilmnev s\u00fcmptom patoloogiast haaratud kehapoolel viitab intra-artikulaarsele patoloogiale, sest lihased ja ligamendid on vastaval kehapoolel l\u00f5dvestunud. Diski protrusiooni v\u00f5i n\u00e4rvijuure pitsumise korral, suurenevad radikulaarsed s\u00fcmptomid samal kehapoolel, kuhu sooritatakse lateraalfleksioon. Kui s\u00fcmptomid tekivad patoloogilisest piirkonnast vastaspoolele l\u00fclisamba lateraalfleksiooni teostades, v\u00f5ib esineda patoloogia l\u00fclisamba liigeses, l\u00fclisammast \u00fcmbritsevas lihases v\u00f5i v\u00f5ib esineda diski protrusioon mediaalsele koos n\u00e4rvijuure pitsumisega.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tL\u00fclisamba nimmeosa rotatsioon
\n<\/h4>\n

\n\tNormaalne l\u00fclisamba nimmeosa rotatsioonliikuvus on 3-18\u00b0.
\n<\/h6>\n

\n\tNormaalne l\u00fclisamba nimmeosa rotatsioonliikuvuse ulatus nii paremale kui vasakule on 3-18\u00b0. L\u00fclisamba nimmeosa rotatsioon toimub iga l\u00fclikeha vahel. L\u00fclisamba nimmeosa rotatsiooni saab <\/span>hinnata nii patsiendi seistes kui istudes (vt peat\u00fckk 4.3 joonis 8), m\u00f5lemal juhul on liigutustegevuse stabiliseerimiseks oluline elimineerida vaagna ja puusaliigeste liikuvus. <\/span>\n<\/p>\n

\n\tLisaks spetsiifilistele l\u00fclisamba nimmeosa liikuvuse testidele, v\u00f5ib paluda patsiendil laskuda k\u00fckkasendisse, teostada kaks kuni kolm h\u00fcpet ning t\u00f5usta seisma. Test v\u00f5imaldab kiiresti ning funktsionaalselt tuvastada kas h\u00fcppe-, p\u00f5lve-, v\u00f5i puusaliigeste, aga ka ristluu patoloogiad. Kui patsient sooritab kirjeldatud k\u00fckktesti l\u00fclisamba nimmeosa patoloogiaga seonduvalt ilma kaebuseta, on vastavad liigesed patoloogiavabad. Testi ei tohi teha alaj\u00e4semete liigeste artroosi p\u00f5devate patsientidega, rasedatega v\u00f5i vanemaealistega, kellel v\u00f5ib esineda lihasj\u00f5ulangust v\u00f5i n\u00f5rkust. Kui test on negatiivne, puudub vajadus hinnata perifeersete liigeste funktsionaalsust patsiendi lamavas asendis.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tModifitseeritud trendelenburgi test
\n<\/h4>\n

\n\tModifitseeritud Tendelenburgi test v\u00f5imaldab tuvastada S1 n\u00e4rvijuure patoloogia.
\n<\/h6>\n

\n\tModifitseeritud Trendelenburgi testi teostatakse S1 n\u00e4rvijuure patoloogia tuvastamiseks.\u00a0Modifitseeritud Trendelenburgi testi teostatakse S1 n\u00e4rvijuure patoloogia tuvastamiseks. Patsiendil palutakse seista \u00fchel jalal ning t\u00f5usta varbale viis korda. Positiivse modifitseeritud Trendelenburgi testi korral vajub mittetugijalapoolne vaagen alla. Samuti v\u00f5ib olla, et patsient pole v\u00f5imeline t\u00f5usma varbale viis korda v\u00f5i kui ta seda siiski teeb, siis kompensatoorsete liigutustega. Normaalsel juhul tugijalapoolne vaagen t\u00f5useb v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral. Kui patsient ei ole v\u00f5imeline t\u00f5usma \u00fchel jalal seistes korduvalt varbale, v\u00f5ib kahtlustada S1 n\u00e4rvijuure patoloogiat. Test sooritatakse m\u00f5lemal jalal seistes ning p\u00e4kale t\u00f5usmisi sooritades. <\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

L\u00fclisamba nimmeosa aktiivset liikuvust hinnatakse patsiendi seistes. Lisaks liikuvusulatustele hinnatakse ka patsiendi valmisolekut liigutusi sooritada. L\u00fclisamba nimmeosa hindamistulemused on summa kogu l\u00fclisamba liikuvusest, mitte vaid \u00fche l\u00fclisamba tasandi liikuvus koos puusaliigese liikuvusega. Enim valu tekitavad liigutused hinnatakse viimasena. L\u00fclisamba liikuvuse …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-59","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/59","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=59"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/59\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":554,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/59\/revisions\/554"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=59"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}