{"id":58,"date":"2024-04-04T05:48:59","date_gmt":"2024-04-04T02:48:59","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/52-vaatlus\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:28","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:28","slug":"52-vaatlus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/52-vaatlus\/","title":{"rendered":"5.2. Vaatlus"},"content":{"rendered":"
\n\tLisaks tavap\u00e4rasele r\u00fchivaatlusele annab kliinilisele m\u00f5tlemisele ainest ka patsiendi kehat\u00fc\u00fcbi hindamine.
\n<\/h6>\n

\n\tL\u00fclisamba nimmeosa kaebusega patsiendi vaatlusel saab tuvastada patsiendi kehat\u00fc\u00fcbi: ektomorf ehk asteeniline (k\u00f5hn), mesomorf ehk atleetlik ning endomorf ehk p\u00fckniline (\u00fclekaaluline). Samuti saab vaatlusega hinnata, kuidas patsient k\u00f5nnib teraapiaruumis, kas esineb k\u00f5nnimustrih\u00e4ireid? K\u00f5nnimustrih\u00e4irete korral peab t\u00e4psustama valu p\u00f5hjuse- on see alaj\u00e4semes v\u00f5i p\u00fc\u00fctakse k\u00f5nnimustri muutusega leevendada s\u00fcmptomeid mujal kehapiirkonnas? Milline on patsiendi suhtumine, on ta pinges, letargiline (haiguslikult unine), t\u00fcdinenud, tervisliku v\u00e4limusega? Akuutse seljavalu korral on t\u00fc\u00fcpiline antalgiline (valulik) kehaasend, kus nimmelordoos on lamenenud ning sundasendi p\u00f5hjuseks on lihasspasm. Paljud seljavalupatsiendid pole v\u00f5imelised s\u00e4ilitama vaagna neutraalasendit, mille korral eesmis-\u00fclemised niudeluuogad (anterior superior iliac spine<\/i>-ASIS) on v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral madalamal kui tagumis-\u00fclemised niudeluuogad (posterior superior iliac spine<\/i>-PSIS). Ka seljavalukaebusega patsiendi r\u00fchti vaadeldakse \u00fcldiste r\u00fchivaatluse p\u00f5him\u00f5tete alusel eest-, k\u00fclg- ning tagantvaates.<\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\tVaagna ristis\u00fcndroom
\n<\/h4>\n

\n\tVaagna ristis\u00fcndroomi (ingl pelvic crossed syndrome<\/i>) korral on posturaalsed ehk staatilised lihased (m iliopsoas<\/i>) \u00fcletoonuses ning l\u00fchenud kompensatoorselt vastavalt r\u00fchih\u00e4irele, samal ajal d\u00fcnaamilistel ehk faasilistel lihastel (k\u00f5hulihased) on tendents atroofiale. Vaagna rists\u00fcndroomi korral m\u00f5jutab vaagnapiirkonna lihaste, aga ka kere- ja alaj\u00e4semelihaste d\u00fcsbalanss vaagna neutraalasendit (joonis 1). On leitud, et kombinatsioon n\u00f5rkadest (ingl weak muscles<\/i>), venitunud (ingl long muscles<\/i>) ja tugevatest (ingl strong muscles<\/i>) ning l\u00fchenenud (ingl short muscles<\/i>) lihastest viib seljavalu tekkeni. Vaagna ebastabiilsuse v\u00f5i alaseljalihaste spastilisusega (\u00fcletoonusega) patsiendil esinevad vaevused istuma laskumisel. Diskogeense valu korral esineb valu ette painutusel ning istumisel, sealjuures mida kauem istutakse, seda suurem on valu.<\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\tVaagna ristis\u00fcndroomi korral on n\u00f5rgad ning venitunud k\u00f5hulihased ja suur tuharalihas, l\u00fchenenud ning \u00fcletoonuses on puusa painutaja- ja selja sirutajalihased.
\n<\/h6>\n

\n\tVaagna ristis\u00fcndroomi korral on n\u00f5rgad ning venitunud k\u00f5hulihased ja suur tuharalihas, l\u00fchenenud ja <\/span>\u00fcletoonuses on puusaliigese painutaja- ja selja sirutajalihased. Lihaste d\u00fcsbalanss soodustab vaagna anterioorse kalde ja \u00fclem\u00e4\u00e4rase nimmelordoosi teket ning puusaliigese painutajalihaste l\u00fchenemist (kontraktuuri), mis h\u00fcperaktiivsuse (\u00fcletoonuse) t\u00f5ttu soodustavad k\u00f5hulihaste j\u00f5un\u00e4itajate v\u00e4henemist. N\u00f5rgad tuharalihased omakorda soodustavad hamstringlihaste ja selja sirutajalihaste toonuse suurenemist ning \u00fclem\u00e4\u00e4rast puusaliigese sirutust. Vaatamata sellele, et pikk selja sirutajalihas on \u00fcletoonuses, on l\u00fchikesed selja sirutajalihased (multifidiused ja rotaatorlihased) n\u00f5rgad. Hamstringlihaste l\u00fchenemine soodustab vaagna posterioorset asendit, mis tekib kompensatoorselt l\u00fchenenud puusaliigese painutajalihaste ning vaagna anterioorse kalde tasakaalustamiseks. Keskmise tuharalihase n\u00f5rkus suurendab toonust sama kehapoole nimmeruutlihases (m quadratus lumborum<\/i>) ja lai-sidekirmelihases (m tensor fasciae latae<\/i>). Vaagna ristis\u00fcndroom on sageli seotud \u00fclakeha ristis\u00fcndroomiga. <\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 1. Vaagna ristis\u00fcndroom.<\/span><\/span>
\n<\/h5>\n

\n\tFunktsionaalne alaj\u00e4semete pikkuse erinevus
\n<\/h4>\n

\n\tEt m\u00f5ista kumulatiivse \u00fclekoormuse tekkep\u00f5hjusi alaseljavalu kaebusega patsiendil v\u00f5ib tema hindamisel esineda vajadus tuvastada funktsionaalne alaj\u00e4semete pikkuse erinevus. Kui tavap\u00e4raselt on patsiendi eest- ja tagantvaates, nii eesmised kui tagumised niudeluuogad bilateraalselt s\u00fcmmeetrilisel joonel, siis vastavate luum\u00e4rkpunktide as\u00fcmmeetria korral v\u00f5ib vaagna lateraalsuunalise kalde p\u00f5hjustada ka funktsionaalne alaj\u00e4semete pikkuse erinevus, mis v\u00f5ib olla tingitud luu pikkuskasvu h\u00e4irest, alaj\u00e4seme teljelisuse h\u00e4irest (O- v\u00f5i X-jalgsus, s\u00e4\u00e4reluu deviatsioonasend) v\u00f5i teatud liigese d\u00fcsfunktsioonist (tabel 3).<\/span>\n<\/p>\n

\n\tTabel 3. Funktsionaalne alaj\u00e4semete pikkuse erinevus.<\/span><\/span><\/span>
\n<\/h5>\n\n\n\n\n\n\n\n
\n

\n\t\t\t\t\tLiiges<\/span><\/b><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tFunktsionaalne pikenemine<\/span><\/b><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tFunktsionaalne l\u00fchenemine<\/span><\/b><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\th\u00fcppeliiges<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tsupinatsioon<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tpronatsioon<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tp\u00f5lveliiges<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tekstensioon<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tfleksioon<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tpuusaliiges<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tmadalamal (ingl lowering<\/i>)<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tekstensioon<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tv\u00e4lisrotatsioon<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tt\u00f5stetud (ingl lifting<\/i>)<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tfleksioon<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tsiserotatsioon<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tristluu<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tanterioorne rotatsioon<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tposterioorne rotatsioon<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\n\t\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Lisaks tavap\u00e4rasele r\u00fchivaatlusele annab kliinilisele m\u00f5tlemisele ainest ka patsiendi kehat\u00fc\u00fcbi hindamine. L\u00fclisamba nimmeosa kaebusega patsiendi vaatlusel saab tuvastada patsiendi kehat\u00fc\u00fcbi: ektomorf ehk asteeniline (k\u00f5hn), mesomorf ehk atleetlik ning endomorf ehk p\u00fckniline (\u00fclekaaluline). Samuti saab vaatlusega hinnata, kuidas patsient k\u00f5nnib teraapiaruumis, …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-58","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/58","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=58"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/58\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":555,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/58\/revisions\/555"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=58"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}