{"id":55,"date":"2024-04-04T05:48:59","date_gmt":"2024-04-04T02:48:59","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/44-spetsiifilised-testid\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:28","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:28","slug":"44-spetsiifilised-testid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/44-spetsiifilised-testid\/","title":{"rendered":"4.4. Spetsiifilised testid"},"content":{"rendered":"

\n\tErinevatel spetsiifilistel tegevustel on l\u00fclisamba rinnaosal oluline stabilisatsiooni roll. Patoloogia l\u00fclisamba rinnaosas v\u00f5ib m\u00f5jutada liigutustegevusi l\u00fclisamba kaela- ja nimmeosas, aga ka \u00f5laliigestes. Sellest tulenevalt peab patsiendi funktsionaalsust hindama ka eelnimetatud piirkondades kui d\u00fcsfunktsioon on seotud l\u00fclisamba rinnaosa v\u00f5i roietega. T\u00f5stmised, kerep\u00f6\u00f6rded, raske f\u00fc\u00fcsiline t\u00f6\u00f6 v\u00f5i tegevused, mis n\u00f5uavad l\u00fclisamba rinnaosa stabilisatsiooni v\u00f5i avaldavad m\u00f5ju kardiopulmonaarsele v\u00f5imekusele, v\u00f5ivad provotseerida rindkerepiirkonna s\u00fcmptome. Kui terapeut kahtlustab probleemi patsiendi seljaaju liikuvuses, siis on vaja teostada neurod\u00fcnaamilised testid, mis venitavad n\u00e4rvikude. <\/span>\n<\/p>\n

\n\tSlump test
\n<\/h4>\n

\n\tSlump test hindab seljaaju v\u00f5i n\u00e4rvijuure pitsumist.
\n<\/h6>\n

\n\tPatsient istub teraapialaua \u00e4\u00e4rel, painutab (ingl slump<\/i>) l\u00fclisamba ning toob \u00f5lav\u00f6\u00f6tme anterioorsele, kael j\u00e4\u00e4b neutraalasendisse. T\u00e4psustatakse s\u00fcmptomite esinemine. S\u00fcmptomite puudumisel painutab terapeut patsiendi kaela ning hoiab pea allasuunatult. T\u00e4psustatakse s\u00fcmptomite esinemine. S\u00fcmptomite puudumisel sirutab terapeut patsiendi p\u00f5lveliigese (joonis 11). T\u00e4psustatakse s\u00fcmptomite esinemine. S\u00fcmptomite puudumisel sooritab terapeut sama jala h\u00fcppeliigese dorsaalfleksiooni. T\u00e4psustatakse s\u00fcmptomite esinemine. Sama test sooritatakse teise alaj\u00e4semega. Slump test on positiivne kui testi ajal esineb ishiasvalu v\u00f5i patsiendi s\u00fcmptomid v\u00f5imenduvad. Positiivne slump test viitab seljaaju v\u00f5i n\u00e4rvijuure pistumisele. Kui soovitakse t\u00e4psustada patoloogia esinemist l\u00fclisamba rinnaosas, v\u00f5ib testi ajal lisada kerep\u00f6\u00f6rde paremale v\u00f5i vasakule. Vastav liigutus suurendab roietevaheliste n\u00e4rvide kompressiooni ning provotseerib valu kehapoolel, kus esineb patoloogia.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 11. Slump test.
\n<\/h5>\n

\n\tAbaluude passiivse l\u00e4hendamise test
\n<\/h4>\n

\n\tPassiivne abaluude l\u00e4hendamine v\u00f5ib provotseerida Th1 v\u00f5i Th2 n\u00e4rvijuure kompressiooni.
\n<\/h6>\n

\n\tAbaluude passiivse l\u00e4hendamise (ingl\u00a0 approximation<\/em>) testi ajal lamab patsient k\u00f5huli, terapeut l\u00e4hendab passiivselt patsiendi abaluud, tema \u00f5lav\u00f6\u00f6det bilateraalselt \u00fcles t\u00f5stes. Valu abaluude piirkonnas v\u00f5ib viidata Th1 v\u00f5i Th2 n\u00e4rvijuure patoloogiale kehapoolel, kus esines kaebus.\n<\/p>\n

\n\tEsimese rinnal\u00fcli n\u00e4rvijuure venitustest
\n<\/h4>\n
\n
\n
\n\t\t\tAktiivne labak\u00e4e kukla taha viimine nii, et k\u00fc\u00fcnarnukk on suunatud taha, v\u00f5ib komprimeerida ulnaarn\u00e4rvi v\u00f5i Th1 l\u00fclivahemikust l\u00e4htuvat n\u00e4rvijuurt.
\n\t\t<\/h6>\n<\/div>\n<\/div>\n
\n
\n\t\tEsimese rinnal\u00fcli n\u00e4rvijuure venitustesti (ingl first thoracic nerve root stretch<\/em>) ajal patsient istub ning\u00a0 teostab \u00f5laliigesest abduktsiooni 90\u00b0, painutab k\u00fc\u00fcnarliigese 90\u00b0 ning proneerib k\u00fc\u00fcnarvarre.\u00a0Teostatud liigutuse ajal ei peaks \u00fchtki s\u00fcmptomi ilmnema. Seej\u00e4rel painutab patsient k\u00fc\u00fcnarliigese t\u00e4ielikult ning viib k\u00e4e kukla taha. Kirjeldatud liigutus ning asend venitavad ulnaarn\u00e4rvi ning Th1 n\u00e4rvijuurt. Valu abaluupiirkonnas v\u00f5i \u00fclaj\u00e4semes viitab Th1 n\u00e4rvijuure patoloogiale ning positiivsele testile. Kui patsiendil ilmnevad l\u00fclisamba rinnaosa s\u00fcmptomitega samal ajal ka \u00fclaj\u00e4seme s\u00fcmptomid, siis tuleb vastava \u00fclaj\u00e4seme pingetestiga v\u00e4listada neuroloogiliste s\u00fcmptomite esinemise l\u00fclisamba rinnaosas. <\/span>\n\t<\/div>\n<\/div>\n

\n\tLiigese elastsuse test
\n<\/h4>\n

\n\tLiigese elastsuse test v\u00f5imaldab tuvastada l\u00fclisamba segmentaalse h\u00fcpo- v\u00f5i h\u00fcpermobiilsuse.
\n<\/h6>\n

\n\tHinnates liigese elastsust <\/span>(ingl joint play test<\/em>), spetsiifiliselt l\u00fclisambas intervertebraalselt, peab t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama l\u00fclisamba liikuvuse piiratusele, lihase spasmile v\u00f5i k\u00f5rvalekaldele liigese l\u00f5pp-liikuvuses. Normaalsel juhul on l\u00fclisamba l\u00f5ppliikuvusel tunda kudede venitust. L\u00fclisamba liikuvuse hindamisel lamab patsient k\u00f5huli. Terapeudi s\u00f5rmed on asetatud patsiendi seljale, m\u00f5lemad p\u00f6idlad aga l\u00fclisamba ogaj\u00e4tkele nagu on n\u00e4idatud joonisel 12. Terapeut avaldab p\u00f6ialdega survet ogaj\u00e4tketele, l\u00fckates l\u00fclisammast anterioorsele. Terapeudi surve ogaj\u00e4tketele peab olema kontrollitud ning aeglane nii, et l\u00fclisamba minimaalne liikuvus (elastsus) on tuntav. Kirjeldatavat liigese elastsuse testi v\u00f5ib korrata, et tagada hindamise kvaliteet. Vaatamata sellele, et terapeut avaldab otseselt survet l\u00fclisamba ogaj\u00e4tketele, avaldab osa survej\u00f5udu m\u00f5ju ka rinnakorvile. Iga ogaj\u00e4tke hinnatakse eraldi alustades C6 ning l\u00f5petades L1 v\u00f5i L2 tasandil. Terapeut peab teadma, et ogaj\u00e4tke ei asetse alati l\u00fclikehaga samal tasandil. N\u00e4iteks T1, T2, T3 ja T12 ogaj\u00e4tked on samal tasandil T1, T2, T3 ja T12 l\u00fclikehaga, kuid T7, T8, T9 ja T10 ogaj\u00e4tke on samal tasandil vastavalt T8, T9, T10 ja T11 l\u00fclikehadega.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tValu v\u00f5i lihasspasm palpeerimisel viitab patoloogilisele piirkonnale. Terapeut peab teadma, et valu ja\/v\u00f5i lihasspasm \u00fche l\u00fcli piirkonnas v\u00f5ib olla teise l\u00fcli patoloogiline kompensatsioon. N\u00e4iteks kui\u00a0\u00fchel l\u00fclitasandil on trauma tagaj\u00e4rjel tekkinud h\u00fcpomobiilsus, siis teine l\u00fclivahemik v\u00f5ib olla h\u00fcpermobiilne, et kompenseerida piiratud liikuvust trauma tasandil. On t\u00f5en\u00e4oline, et nii h\u00fcpo- kui h\u00fcpermobiilne l\u00fclisegment v\u00f5ivad palpeerimisele reageerida valu ja\/v\u00f5i lihase spasmiga. Kuna h\u00fcpomobiilse segmendi teraapia eesm\u00e4rk on mobiliseerimine ning h\u00fcpermobiilse segmendi teraapia eesm\u00e4rk on stabiliseerimine, siis on oluline liigese elastsuse testiga eristada h\u00fcpo- ja h\u00fcpermobiilne segment.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 12. L\u00fclisamba posteroanterioorne tsentraalne survetest.
\n<\/h5>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Erinevatel spetsiifilistel tegevustel on l\u00fclisamba rinnaosal oluline stabilisatsiooni roll. Patoloogia l\u00fclisamba rinnaosas v\u00f5ib m\u00f5jutada liigutustegevusi l\u00fclisamba kaela- ja nimmeosas, aga ka \u00f5laliigestes. Sellest tulenevalt peab patsiendi funktsionaalsust hindama ka eelnimetatud piirkondades kui d\u00fcsfunktsioon on seotud l\u00fclisamba rinnaosa v\u00f5i roietega. T\u00f5stmised, …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-55","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/55","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=55"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/55\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":558,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/55\/revisions\/558"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=55"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}