{"id":54,"date":"2024-04-04T05:48:58","date_gmt":"2024-04-04T02:48:58","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/43-lulisamba-rinnaosa-aktiivse-liikuvuse-hindamine\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:28","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:28","slug":"43-lulisamba-rinnaosa-aktiivse-liikuvuse-hindamine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/43-lulisamba-rinnaosa-aktiivse-liikuvuse-hindamine\/","title":{"rendered":"4.3. Aktiivsed liigutused"},"content":{"rendered":"

\n\tL\u00fclisamba rinnaosa aktiivset liikuvust hinnatakse tavaliselt patsiendi seismisasendis. L\u00fclisamba rinnaosa liikuvus on piiratud rinnakorvi ja l\u00fclisamba rinnaosa ogaj\u00e4tkete t\u00f5ttu. L\u00fclisamba rinnaosa liikumist hinnates on oluline j\u00e4lgida kas liigutus toimub ka alaseljas v\u00f5i puusaliigestes. Patsient on ette painutamisel v\u00f5imeline puudutama varbaid ka t\u00e4iesti j\u00e4iga l\u00fclisambaga kui tema puusaliigestes on piisav liikuvusulatus. L\u00fclisamba liikuvust v\u00f5ivad m\u00f5jutada ka \u00fcletoonuses v\u00f5i l\u00fchikesed hamstringlihased. Et elimineerida puusaliigeste liikuvus ja hamstringlihaste m\u00f5ju l\u00fclisamba painutuse ajal, v\u00f5ib patsient testi sooritamise ajal istuda.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tL\u00fclisamba rinnaosa fleksioon
\n<\/h4>\n

\n\tNormaalne l\u00fclisamba rinnaosa aktiivne liikuvus painutusel on 20-45\u00b0. M\u00f5\u00f5dulindil lisandub C7 ja Th12 ogaj\u00e4tkete vahelisele n\u00e4idule painutusel 2,5 cm.
\n<\/h6>\n

\n\tNormaalne l\u00fclisamba rinnaosa aktiivne liikuvus painutusel m\u00f5\u00f5detuna gravitatsiooni goniomeetriga on 20-45\u00b0 (joonis 2). Kuna iga l\u00fclikeha liikuvusulatust eraldiseisvalt ei saa funktsionaalselt m\u00f5\u00f5ta, siis kasutatakse rinnaosa tervikliikuvusulatuse m\u00f5\u00f5tmisel ka m\u00f5\u00f5dulinti. M\u00e4rgistatakse C7 ja Th12 ogaj\u00e4tked ning m\u00f5\u00f5detakse nimetatud l\u00fclide kaugus teineteisest patsiendi seistes (joonis 3). Patsiendil palutakse painutada ette, misj\u00e4rel m\u00f5\u00f5detakse vastavate ogaj\u00e4tkete kaugus teineteisest uuesti. Normaalseks loetakse m\u00f5\u00f5dulindi algn\u00e4idu lisandumist 2,5 cm. Soovi korral v\u00f5ib sama m\u00f5\u00f5tmise teostada C7 ja S1 ogaj\u00e4tkete tasandil, mil l\u00fclisamba painutust hinnatakse nii nimme- kui rinnaosas. Sellisel juhul lisandub m\u00f5\u00f5dulindi algn\u00e4idule 10 cm. Suurim l\u00fclisamba liikuvus toimub nimmeosas Th12 ja S1 ogaj\u00e4tkete vahel, mil m\u00f5\u00f5dulindi algn\u00e4idule lisandub ligikaudu 7,5 cm.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"L\u00fclisamba\n<\/p>\n

\n\tJoonis 2. L\u00fclisamba rinnaosa aktiivse painutuse m\u00f5\u00f5tmine gravitatsioongoniomeetriga.
\n<\/h5>\n

\n\t\"L\u00fclisamba\n<\/p>\n

\n\tJoonis 3. L\u00fclisamba aktiivse painutuse m\u00f5\u00f5tmine m\u00f5\u00f5dulindiga ogaj\u00e4tketel C7- Th12 ja C7-S1.
\n<\/h5>\n

\n\tL\u00fclisamba aktiivset painutust on v\u00f5imalik ka hinnata kolmanda s\u00f5rmeotsa ja aluspinna vahelise kauguse n\u00e4itajaga (joonis 4). Patsiendil palutakse painutada maksimaalselt ette ning hoida jalad p\u00f5lveliigestest sirged. Kuna m\u00f5\u00f5dulindiga l\u00fclisamba painutuse hindamise meetodid on erinevad, siis on oluline hindamismeetod (m\u00f5\u00f5dulindi meetod l\u00fclisambal nt C7 ja S1 v\u00f5i s\u00f5rmeotsa kaugus aluspinnast) testi korratavuse eesm\u00e4rgil \u00e4ra m\u00e4rkida.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 4. L\u00fclisamba liikuvuse m\u00f5\u00f5tmine aktiivsel painutusel
(kolmanda s\u00f5rmeotsa ning aluspinna vaheline kaugus).
\n<\/h5>\n

\n\tKui patsient on ette painutanud, saab terapeut vaadelda patsiendi selga horisontaaltasandil (joonis 5). Mittestruktuurse skolioosi korral kaob l\u00fclisamba lateraalsuunaline k\u00f5verus painutusel. Struktuurse skolioosi korral k\u00f5verus s\u00e4ilib. Horisontaalvaates on tuvastatav patsiendi parema ja vasaku kehapoole as\u00fcmmeetria. Kirjeldatud bilateraalne as\u00fcmmeetria v\u00f5ib olla tekkinud l\u00fclisamba rotatsioonist idiopaatilise skolioosi korral, mis tekitab paravertebraalse lihaspadjandi skolioosi k\u00f5verusest vastaskehapoolele. L\u00fclisamba rotatsioon v\u00e4ljendub k\u00f5ige enam ette painutusel. Kui patsient painutab end ette, peab l\u00fclisamba rinnaosa painduma sujuvalt ilma kompensatoorse l\u00fclisamba rotatsioon- v\u00f5i lateraalfleksioonliikuvuseta. Kui patsiendil on \u00fclem\u00e4\u00e4rane rinnak\u00fcfoos, on tema l\u00fclisamba rinnaosa liikuvus piiratud.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 5. Selja vaatlus horisontaaltasandil.
\n<\/h5>\n

\n\tL\u00fclisamba rinnaosa ekstensioon
\n<\/h4>\n

\n\tNormaalne l\u00fclisamba rinnaosa aktiivne liikuvus sirutusel m\u00f5\u00f5detuna gravitatsiooni goniomeetriga on 25-45\u00b0 (joonis 6).<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 6. L\u00fclisamba rinnaosa aktiivse sirutuse m\u00f5\u00f5tmine gravitatsiooni goniomeetriga.
\n<\/h5>\n
\n\tNormaalne l\u00fclisamba rinnaosa aktiivne liikuvus sirutusel on 25-45\u00b0. M\u00f5\u00f5dulindil v\u00e4heneb C7 ja Th12 ogaj\u00e4tkete vaheline n\u00e4it sirutusel 2,5 cm.
\n<\/h6>\n

\n\tL\u00fclisamba rinnaosa aktiivset sirutust saab m\u00f5\u00f5ta ka m\u00f5\u00f5dulindiga nii patsiendi seismisasendis\u00a0kui k\u00f5hulilamangus (joonis 7). Kui patsient seisab, m\u00e4rgistab terapeut patsiendi C7 ja Th12 ogaj\u00e4tked, fikseerib m\u00f5\u00f5dulindi algn\u00e4idu ning palub patsiendil sirutada \u00fclakeha ja suunata vaade lakke. Seismisasendi stabiilsuse tagamiseks v\u00f5i liigutusvalu v\u00e4ltimiseks v\u00f5ib patsient asetada oma<\/span>\u00a0k\u00e4ed alaseljale. Normaalse l\u00fclisamba rinnaosa sirutuse korral on hindamise l\u00f5ppasendis m\u00f5\u00f5dulindi l\u00f5ppn\u00e4itaja 2,5 cm v\u00e4iksem algn\u00e4itajast. L\u00fclisamba rinnaosa aktiivse liikuvuse m\u00f5\u00f5tmisel k\u00f5huliasendis on patsiendi vaagen fikseeritud spetsiaalse rihmaga, et v\u00e4ltida liigset alakeha liikumist m\u00f5\u00f5tmise ajal. Hindamise ajal toetab patsient oma peopesad \u00f5laliigeste suhtes ette ning sirutab \u00fclaj\u00e4semed, kuid k\u00fc\u00fcnarliigestes s\u00e4ilib ligikaudu 45\u00b0 painutus. Terapeut m\u00f5\u00f5dab m\u00f5\u00f5dulindiga patsiendi rinnaku-rangluu lohu alumise serva ning teraapialaua vahelise kauguse. <\/span>\n<\/p>\n

\n\tKui patsient sirutab selga, siis peab l\u00fclisamba rinnaosa sujuvalt kaarduma v\u00f5i v\u00e4hemalt sirutuma ilma kompensatoorse rotatsioon- v\u00f5i lateraalfleksioonliigutuseta. Kui patsiendil esineb liigne rinnak\u00fcfoos, siis aktiivse l\u00fclisamba sirutuse ajal, olenemata sellest, kas hindamine teostatakse seistes v\u00f5i k\u00f5huli, s\u00e4ilib rinnak\u00fcfoos ehk rinnaosa j\u00e4\u00e4b painutatud asendisse.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"L\u00fclisamba\n<\/p>\n

\n\tJoonis 7. L\u00fclisamba rinnaosa aktiivse sirutuse m\u00f5\u00f5tmine, patsient k\u00f5hulilamangus<\/span><\/span>.
\n<\/h5>\n

\n\tL\u00fclisamba rinnaosa lateraalfleksioon
\n<\/h4>\n

\n\tNormaalne l\u00fclisamba rinnaosa aktiivne liikuvus lateraalfleksioonil paremale ja vasakule m\u00f5\u00f5detuna gravitatsiooni goniomeetriga on 20-40\u00b0 (joonis 8A).<\/span>\n<\/p>\n

\n\tNormaalne l\u00fclisamba rinnaosa aktiivne lateraalfleksioon paremale ja vasakule on 20-40\u00b0. M\u00f5\u00f5dulindiga m\u00f5\u00f5tes peab kolmanda s\u00f5rmeotsa ja aluspinna vaheline kaugus olema\u00a0 bilateraalselt v\u00f5rdne.
\n<\/h6>\n

\n\tKompensatoorsete kere ettepainutus- v\u00f5i rotatsioonliigutuste v\u00e4ltimiseks v\u00f5ib patsient seista seljaga vastu seina, jalad \u00f5lgade laiuselt, kukal, abaluud ja tuhar puudutavad seina. Patsiendil palutakse\u00a0<\/span>painutada kere k\u00fcljele ning viia k\u00e4ed m\u00f6\u00f6da reit p\u00f5lveliigese suunas nii kaugele kui v\u00f5imalik. Terapeut m\u00f5\u00f5dab patsiendi kolmanda s\u00f5rmeotsa ja aluspinna vahelise kauguse m\u00f5\u00f5dulindiga (joonis 8B). Normaalsel juhul peab nii paremale kui vasakule lateraalfleksiooni teostades olema s\u00f5rmeotste kaugus v\u00f5rdne aluspinnast.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tLateraalfleksiooni korral peab l\u00fclisamba k\u00f5verdumine olema k\u00fclgpainutuse suunas sujuv. Visuaalselt saab hinnata l\u00fclisamba rinnaosa k\u00fclgpainutust patsiendi selja taga, patsient ilma \u00fcleriieteta. Terapeut peab m\u00e4rkama nii lihaspinget kui normist k\u00f5rvalekalduvat l\u00fclisamba rinnaosa segmentaalset nurka,\u00a0 mis viitab l\u00fclisamba h\u00fcpomobiilsusele ehk j\u00e4ikusele (l\u00fclisambas puudub sujuv kaardumine, teatud piirkond l\u00fclisamba rinnaosast on sirge) v\u00f5i h\u00fcpermobiilsusele ehk \u00fcleliikuvusele (liikuvus rinnaosa l\u00fclide vahel on \u00fclem\u00e4\u00e4rane). L\u00fclisamba lateraalfleksioon toimub nii rinna- kui nimmeosas.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 8. L\u00fclisamba rinnaosa aktiivse lateraalfleksiooni m\u00f5\u00f5tmine; A \u2013 gravitatsiooni goniomeetriga; B \u2013 m\u00f5\u00f5dulindiga.
\n<\/h5>\n

\n\tL\u00fclisamba rinnaosa rotatsioon
\n<\/h4>\n

\n\tNormaalne l\u00fclisamba rinnaosa aktiivne rotatsioon paremale ja vasakule on 35-50\u00b0. Visuaalselt hinnatakse rotatsioonliigutuse ulatust patsiendi selja taga.
\n<\/h6>\n

\n\tNormaalne l\u00fclisamba rinnaosa aktiivne rotatsioon paremale ja vasakule m\u00f5\u00f5detuna haargoniomeetriga on 35-50\u00b0. Rotatsiooni hindamisel peab arvestama, et liigutus toimub l\u00fclisamba rinna- ja nimmeosas ning ka puusaliigestes<\/span>. Et elimineerida v\u00f5i v\u00e4hendada puusaliigeste liikuvust, v\u00f5ib hinnata l\u00fclisamba rotatsiooni nii, et patsient istub, tema labajalad toetuvad aluspinnale. Goniomeetri \u00fcks ots asetatakse rinnakuluu m\u00f5\u00f5kj\u00e4tkele (processus hippoideus<\/i>), teine l\u00fclisamba rinnaosa sama k\u00f5rgustaseme ogaj\u00e4tkele (joonis 9A). M\u00f5\u00f5tmisvahend nullitakse ning patsiendil palutakse p\u00f6\u00f6rata \u00fclakeha paremale ilma vaagna kompensatoorse liigutuseta. M\u00f5\u00f5tmistulemus registreeritakse goniomeetri numbriskaalal. Sama liigutussooritus teostatakse ka vasakule.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tIlma m\u00f5\u00f5tmisvahendita hindamisel palutakse patsiendil asetada k\u00e4ed vastas\u00f5lgadele ning p\u00f6\u00f6rata keha paremale ja vasakule. Terapeut j\u00e4lgib rotatsioonide amplituuti ning v\u00f5rdleb m\u00f5lema liigutussoorituse kvaliteeti (joonis 9B).<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 9. L\u00fclisamba rotatsiooni hindamine. A \u2013 haargoniomeetriga; B \u2013 visuaalselt.
\n<\/h5>\n

\n\tRindkere liikuvus
\n<\/h4>\n

\n\tNormaalne rindkere liikuvus maksimaalsel v\u00e4lja- ja sissehingamisel on 3-7,5 cm.
\n<\/h6>\n

\n\tKostovertebraalliigese liikuvust hinnatakse rindkere laienemistestiga. Terapeut asetab m\u00f5\u00f5dulindi patsiendi rindkere \u00fcmber, neljanda interkostaalruumi tasandile ning palub <\/span>patsiendil maksimaalset v\u00e4lja hingata. V\u00e4ljahingamise j\u00e4rgselt m\u00f5\u00f5dab terapeut rindkere \u00fcmberm\u00f5\u00f5du (joonis 10). Seej\u00e4rel palutakse patsiendil maksimaalset sisse hingata ning taas m\u00f5\u00f5dab terapeut rindkere \u00fcmberm\u00f5\u00f5du. Normaalne v\u00e4lja- ja sissehingamise m\u00f5\u00f5tude vahe on 3-7,5 cm. <\/span>\n<\/p>\n

\n\tP\u00e4rast rindkere liikuvuse m\u00f5\u00f5tmist palub terapeut patsiendil s\u00fcgavalt sisse hingata ning k\u00f6hatada, et hinnata, kas vastav tegevust provotseerib v\u00f5i muudab valu. Valu korral v\u00f5ib kahtlustada hingamisorganite patoloogiat v\u00f5i tserebrospinaalvedeliku surve suurenemist l\u00fclisambas.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Rindkere\n<\/p>\n

\n\tJoonis 10. Rindkere liikuvuse hindamine.
\n<\/h5>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

L\u00fclisamba rinnaosa aktiivset liikuvust hinnatakse tavaliselt patsiendi seismisasendis. L\u00fclisamba rinnaosa liikuvus on piiratud rinnakorvi ja l\u00fclisamba rinnaosa ogaj\u00e4tkete t\u00f5ttu. L\u00fclisamba rinnaosa liikumist hinnates on oluline j\u00e4lgida kas liigutus toimub ka alaseljas v\u00f5i puusaliigestes. Patsient on ette painutamisel v\u00f5imeline puudutama varbaid …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-54","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/54","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=54"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/54\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":559,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/54\/revisions\/559"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=54"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}