{"id":53,"date":"2024-04-04T05:48:58","date_gmt":"2024-04-04T02:48:58","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/42-vaatlus\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:28","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:28","slug":"42-vaatlus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/42-vaatlus\/","title":{"rendered":"4.2. Vaatlus"},"content":{"rendered":"

\n\tNii nagu iga vaatlusel, peab terapeut m\u00e4rkama muutusi patsiendi r\u00fchis, sest see v\u00f5ib juhtida t\u00e4helepanu l\u00fclisamba rinnaosa probleemidele. Tagantvaates peab hindama, kas \u00fclemine, mediaalne abaluunurk on Th3 ogaj\u00e4tkega samal tasemel ning abaluu alumine nurk Th7\u2013Th9 ogaj\u00e4tke tasandil. Abaluu mediaalne serv peab olema paralleelselt l\u00fclisambaga, 5 cm kaugusel l\u00fclisamba ogaj\u00e4tketest. L\u00fclisamba f\u00fcsioloogilised k\u00f5verused on lordoos l\u00fclisamba kaela- ja nimmeosas ning k\u00fcfoos l\u00fclisamba rinna- ja sakraalosas. Korrektse r\u00fchi korral on l\u00fclisamba k\u00fcfoosid ja lordoosid f\u00fcsioloogiliselt normaalse ulatusega, r\u00fchih\u00e4ire v\u00f5i patoloogia korral on l\u00fclisamba k\u00f5verused \u00fclem\u00e4\u00e4ra suured v\u00f5i lamenenud. Vaatlusega on v\u00f5imalik tuvastada lisaks t\u00fc\u00fcpilistele r\u00fchih\u00e4iretele nii l\u00fclisamba rinnaosas kui kaela- ja nimmeosas ka l\u00fclisamba rinnaosa k\u00fcfootilised deformatsioonid, l\u00fclisamba lateraalsuunalise k\u00f5verdumise aga ka rinnakorvi t\u00fc\u00fcbi.\u00a0 <\/span>\n<\/p>\n

\n\tL\u00fclisamba rinnaosa k\u00fcfootilised deformatsioonid<\/span>
\n<\/h4>\n
\n
\n
\n\t\t\tL\u00fclisamba rinnaosa k\u00fcfootilised deformatsioonid on k\u00fc\u00fcrselg, \u00fcmarselg, lameselg, lesek\u00fc\u00fcr.
\n\t\t<\/h6>\n<\/div>\n<\/div>\n

\n\tL\u00fclisamba rinnaosa k\u00fcfootilised deformatsioonid on k\u00fc\u00fcrselg, \u00fcmarselg, lame<\/span>selg,<\/a>\u00a0lesek\u00fc\u00fcr.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tK\u00fc\u00fcrselg <\/strong>(ingl k hump back<\/i>) deformatsiooni korral tekib l\u00fclisamba rinnapiirkonda posterioorne nurk, mida nimetatakse k\u00fc\u00fcruks. K\u00fc\u00fcrselg deformatsioon on tavaliselt struktuurne, tingitud \u00fche v\u00f5i mitme rinnal\u00fcli kiilukujulisest asendist kas l\u00fclisamba murru, onkoloogilise seisundi v\u00f5i luuhaigusega seoses. K\u00fc\u00fcrselg deformatsiooni korral on vaagnakalle tavaliselt normaalne (30\u00b0).<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\u00dcmarselg <\/strong>(ingl round back<\/i>) deformatsiooni korral on v\u00e4henenud vaagnakalle (20\u00b0<\/b>) koos l\u00fclisamba torakolumbaalosa f\u00fcsioloogilise kumeruse ja n\u00f5gususega. <\/b>Keha raskuskeskme s\u00e4ilitamiseks toepinnal, kompenseeritakse puudulikud l\u00fclisamba kumerused nt strukturaalse k\u00fcfoosiga, mis on tingitud l\u00fclisammast \u00fcmbritsevate pehmete kudede \u00fcletoonusest pikaajalise ebakorrektse r\u00fchi v\u00f5i luuliste struktuuride arenguh\u00e4ire (Scheuermanni t\u00f5bi) t\u00f5ttu.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tLameselg <\/strong>(ingl flat back<\/i>) deformatsiooni korral on l\u00fclisamba rinnaosa k\u00fcfoosi f\u00fcsioloogiline kumerus puudulik, esineb l\u00fclisamba liikuvuse piiratus ning v\u00e4henenud on vaagnakalle (20\u00b0).<\/span>\n<\/p>\n

\n\tLesek\u00fc\u00fcr <\/strong>(ingl Dowager`s hump<\/i>) on tingitud postmenopausaalsest osteoporoosist. Osteoporoos p\u00f5hjustab l\u00fclisamba rinnapiirkonnas l\u00fclikehade kiilukujulisi murde, mis omakorda on strukturaalse skolioosi ja kehapikkuse v\u00e4henemise p\u00f5hjus.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tSkolioos<\/span>
\n<\/h4>\n
\n\tSkolioos on mittestruktuurne v\u00f5i struktuurne l\u00fclisamba lateraalsuunaline k\u00f5verdumine.
\n<\/h6>\n

\n\tSkolioos on deformatsioon, mille korral esineb \u00fcks v\u00f5i enam lateraalsuunalist k\u00f5verust l\u00fclisamba<\/span>\u00a0rinna- v\u00f5i nimmeosas. L\u00fclisamba kaelaosa skolioosi nimetatakse k\u00f5\u00f5rkaelsuseks (torticollis<\/i>). Skolioos v\u00f5ib olla mittestruktuurne (suhteliselt lihtsalt korrigeeritav, kui skolioosi tekkep\u00f5hjus on leitud) v\u00f5i struktuurne. Mittestruktuurset skolioosi v\u00f5ib p\u00f5hjustada ebakorrektne r\u00fcht, vaimse tervise h\u00e4ire, n\u00e4rvijuure kompressioon, p\u00f5letik l\u00fclisamba piirkonnas, jalgade pikkuse erinevus, puusaliigese kontraktuur.\u00a0 Struktuursed muutused v\u00f5ivad olla tingitud geneetilistest, idiopaatilistest v\u00f5i kaasas\u00fcndinud probleemidest nagu n\u00e4iteks l\u00fclisamba l\u00fclide kiilukujuline asend, pooll\u00fcli v\u00f5i l\u00fclisamba luustumish\u00e4ire. Struktuurse muutuse tekitab luuline h\u00e4ire, mille korral v\u00e4heneb normaalne l\u00fclisamba liikuvus. L\u00fclisamba k\u00f5verus m\u00e4\u00e4ratakse vastavalt k\u00f5veruse suunale ning piirkonnale. Kaela skolioosi ehk k\u00f5\u00f5rkaelsuse korral on k\u00f5veruse nurk l\u00fclide C1 ja C6 vahel, kaela-rinnaosa k\u00f5veruse nurk on C7-Th1 l\u00fclide vahel, rinnapiirkonna k\u00f5verus on Th2 ja Th11 l\u00fclide vahel, torakolumbaal k\u00f5verus on Th12 ja L1 l\u00fclide vahel, nimmeosa k\u00f5verus on L2 ja L4 vahel ning nimme-ristluu k\u00f5veruse nurk on L5 v\u00f5i S1 vahel. L\u00fclisamba rinnapiirkonna skolioosiga kaasneb visuaalselt tuvastatav l\u00fclisamba deformatsioon koos roiete deformatsiooniga <\/span>(joonis 1A). Skolioosi deformatsioonid v\u00f5ivad varieeruda alates kergest roidek\u00fc\u00fcrust, t\u00f5sise l\u00fclisamba rotatsioonini. Struktuurse skolioosi korral l\u00fclisamba l\u00fclikehad roteeruvad ning deformeeruvad kumeruse suunas. Rinnapiirkonna skolioosi korral tekitab l\u00fclikehade rotatsioon ka roiete deformatsiooni nii, et roided on surutud posterioorsele ning rinnakorv on skolioosi kumeruse poolel kokku surutud. Idiopaatilise skolioosi korral on roided as\u00fcmmeetriliselt. Et t\u00e4heldada skolioosiga seotud k\u00f5rvalekalded, tuleb nii luulisi struktuure kui pehmeid<\/span> kudesid hinnata bilateraalselt, ka roiete s\u00fcmmeetrilisust peab hindama m\u00f5lemal kehapoolel.\u00a0 Joonisel 1B on n\u00e4idatud l\u00fclisamba k\u00f5veruse m\u00f5\u00f5tmine skoliomeetriga.\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 1. A \u2013 skolioos; B \u2013 l\u00fclisamba k\u00f5veruse m\u00f5\u00f5tmine skoliomeetriga.
\n<\/h5>\n

\n\tRinnakorvi deformatsioonid<\/span>
\n<\/h4>\n
\n\tT\u00fc\u00fcpilised rinnakorvi deformatsioonid on tuvirind, lehterrind ja silinderrind.
\n<\/h6>\n

\n\tTuvirind<\/strong> (ingl pigeon chest<\/i>; lad pectus carinatum<\/i>), lehterrind (ingl funnel chest<\/i>; lad pectus excavatum<\/i>) ja silinderrind (ingl barren chest<\/i>) on kolm enamlevinud rinnakorvi deformatsiooni t\u00fc\u00fcpi.\u00a0Tuvirind deformatsiooni korral on rinnakorv v\u00f5lvunud ette ning alla. Nimetatud rinnakorvi deformatsioonile on iseloomulik rinnakorvi anteroposterioorse ulatuse suurenemine. Tuvirind deformatsioon on kaasas\u00fcndinud h\u00e4ire, mis m\u00f5jutab hingamise efektiivsust ning see avaldub sisse- ja v\u00e4ljahingamismahtude v\u00e4henemises. Lehterrind on samuti kaasas\u00fcndinud rinnakorvi deformatsioon, mille korral rinnakuluu on suunatud posterioorsele, olles \u00fclemistest roietest tagapool. Rinnakorvi anteroposterioorne m\u00f5\u00f5de on lehterrinna korral v\u00e4henenud ning s\u00fcdame asend v\u00f5ib olla nihkunud. Sissehingamisel avaldab lehterrind liigset survet rinnakuluule, m\u00f5jutades hingamist ning soodustades rinnak\u00fcfoosi teket. Silinderrind deformatsiooni korral on rinnakuluu suunatud ette ja \u00fcles nii, et rinnakorvi anteroposterioorne diameeter suureneb. Silinderrind deformatsiooni korral on v\u00f5imalik kopsuemf\u00fcseemi esinemise t\u00f5en\u00e4osus.<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Nii nagu iga vaatlusel, peab terapeut m\u00e4rkama muutusi patsiendi r\u00fchis, sest see v\u00f5ib juhtida t\u00e4helepanu l\u00fclisamba rinnaosa probleemidele. Tagantvaates peab hindama, kas \u00fclemine, mediaalne abaluunurk on Th3 ogaj\u00e4tkega samal tasemel ning abaluu alumine nurk Th7\u2013Th9 ogaj\u00e4tke tasandil. Abaluu mediaalne serv …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-53","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/53","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=53"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/53\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":560,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/53\/revisions\/560"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=53"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}