{"id":52,"date":"2024-04-04T05:48:58","date_gmt":"2024-04-04T02:48:58","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/41-anamnees\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:28","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:28","slug":"41-anamnees","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/41-anamnees\/","title":{"rendered":"4.1. Anamnees"},"content":{"rendered":"<p dir=\"ltr\">\n\tKorrektne anamnees sisaldab nii varasemate kui k\u00e4esoleva hetke probleemide k\u00e4sitlusi. Kuulates patsienti, on terapeut v\u00f5imeline s\u00f5nastama esialgse diagnoosi, mis vaatluse ja hindamisega kas kinnitatakse v\u00f5i l\u00fckatakse \u00fcmber. Informatsioon, mis on seotud valuga, selle ulatuse ja iseloomuga, on oluline. Kui anamneesis esineb viide l\u00fclisamba kaela- v\u00f5i nimmepiirkonna kaebusele, tuleb teostada ka vastavate piirkondade hindamised. Spetsiifiliselt l\u00fclisamba rinnaosa kaebusega seotud anamneesi t\u00e4psustavad k\u00fcsimused on toodud allolevalt.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t<strong>1.\u00a0 Mis on patsiendi vanus ja amet?<\/strong> N\u00e4iteks Scheuermanni t\u00f5bi esineb valdavalt noortel, vanuses 13-16 eluaastat. Idiopaatiline skolioos diagnoositakse sageli teismelistel t\u00fcdrukutel.\n<\/p>\n<h6 dir=\"ltr\">\n\tL\u00fclisamba rinnaosa trauma, roiete vigastus, siseorgani patoloogia, Scheuermanni t\u00f5bi, skolioos, spond\u00fcloos on m\u00e4rks\u00f5nad, mida rindkere piirkonna kaebusega patsiendi anamneesis k\u00e4sitleda.<br>\n<\/h6>\n<p dir=\"ltr\">\n\t<strong>2. Vigastuse korral, milline oli selle tekkemehhanism? <\/strong>Suures osas tekivad roiete vigastused trauma tagaj\u00e4rjel. L\u00fclisamba rinnaosa probleemid v\u00f5ivad olla haigusliku protsessi (sh skolioos) tagaj\u00e4rg, neil v\u00f5ib olla hiiliv algus. L\u00fclisamba rinnaosa traumaga seotud valu esineb lokaalselt vigastuse piirkonnas. Fassetts\u00fcndroom v\u00e4ljendub lokaalse, ka kiirguva valu ja j\u00e4ikusena.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t<strong>3. Kuidas k\u00e4esoleva hetke valu v\u00e4ljendub, millised on muud kaasnevad s\u00fcmptomid? Kas valu esineb \u00fches kindlas v\u00f5i mitmes piirkonnas, kas valu kiirgub?<\/strong> Terapeut peab teadma, et mitmed abdominaalsed struktuurid nagu magu, maks, pankreas v\u00f5ivad olla kiirguva valu p\u00f5hjusteks rinnapiirkonnas. L\u00fclisamba rinnaosa j\u00e4ikuse t\u00f5ttu ei pruugi rinnaosa diski patoloogia korral esineda aktiivsete liigutusega seotud t\u00fc\u00fcpilist valumustrit ning sensoorseid v\u00f5i lihasj\u00f5u defitsiite v\u00f5ib olla raske kui mitte v\u00f5imatu tuvastada. L\u00fclisamba rinnaosa n\u00e4rvijuure patoloogia v\u00f5i spond\u00fcloos tekitab valusid, mis j\u00e4rgivad roiete kulgu v\u00f5i mis v\u00e4ljenduvad s\u00fcgavate rindkere valudena.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t<strong>4. Kas valu tekib sisse- v\u00f5i v\u00e4ljahingamisel v\u00f5i m\u00f5lemal juhul? <\/strong>Valu hingamisel v\u00f5ib olla tingitud kopsude probleemist v\u00f5i on seotud roiete liikumisega. Kui patsiendil esinevad hingamisraskused, v\u00f5ib probleemi p\u00f5hjusena kahtlustada struktuurset deformatsiooni (skolioos), rindkere traumat (diski patoloogia, l\u00fclisamba murd, rindkere p\u00f5rutus) v\u00f5i rindkere organite patoloogiaid (\u00f5hkrind, pleuriit, tuumor v\u00f5i perikardiit).\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t<strong>5. Kas valu on s\u00fcgaval, pindmiselt, p\u00f5letav, torkav? <\/strong>L\u00fclisamba rinnaosa n\u00e4rvijuure valu on tihti tugev ning see v\u00f5ib kiirguda roietevaheliselt. Valu abaluude vahel v\u00f5ib olla seotud kaelapiirkonna patoloogiaga.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t<strong>6. Milline kehaline tegevus v\u00f5i kehaasend v\u00f5imendab s\u00fcmptomeid? <\/strong>\u00dclaj\u00e4semete aktiivne liikumine, aga ka t\u00f5ukamis- ja t\u00f5mbamisliigutused v\u00f5ivad m\u00f5nikord \u00e4rritada rindkerepiirkonna kahjustusi. Roide valu v\u00f5ib olla esile kutsutud hingamis- ja\/v\u00f5i \u00fcle pea sooritatavate \u00fclaj\u00e4seme liigutustega.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t<strong>7. Kas patsiendil esineb seedeh\u00e4ireid? <\/strong>Valu v\u00f5ib l\u00fclisamba rinnaossa v\u00f5i roiete piirkonda kiirguda k\u00f5hu- v\u00f5i rindkereorganite patoloogilise seisundi t\u00f5ttu. Vistseraalne ehk siseelundite valu v\u00f5ib olla ebam\u00e4\u00e4rane, tuim, ettearvamatu, esineda v\u00f5ib ka iiveldust ja higistamist. Valu kiirgumise korral on v\u00f5imalik j\u00e4lgida dermatoome \u2012 s\u00fcdame valu kiirgub \u00f5lav\u00f6\u00f6tmesse (C4 tasandil) ja posterioorselt rindkere piirkonda (Th2 tasandil), k\u00f5huvalu selgmiselt (Th6-8 tasandil) ning haavandite valu samuti selgmiselt (Th4-Th6 tasandil).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Korrektne anamnees sisaldab nii varasemate kui k\u00e4esoleva hetke probleemide k\u00e4sitlusi. Kuulates patsienti, on terapeut v\u00f5imeline s\u00f5nastama esialgse diagnoosi, mis vaatluse ja hindamisega kas kinnitatakse v\u00f5i l\u00fckatakse \u00fcmber. Informatsioon, mis on seotud valuga, selle ulatuse ja iseloomuga, on oluline. Kui anamneesis &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-52","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/52","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=52"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/52\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":561,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/52\/revisions\/561"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=52"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}