{"id":50,"date":"2024-04-04T05:48:58","date_gmt":"2024-04-04T02:48:58","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/37-spetsiifilised-testid\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:29","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:29","slug":"37-spetsiifilised-testid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/37-spetsiifilised-testid\/","title":{"rendered":"3.7. Spetsiifilised testid"},"content":{"rendered":"
\n\tKaelapiirkonna spetsiifiliste testide eesm\u00e4rk on provotseerida v\u00f5i leevendada patsiendi s\u00fcmptomeid.
\n<\/h6>\n

\n\tKui teraapia on suunatud \u00fclakaela ravile, siis on teatud spetsiifilisi teste vaja sooritada (nt kaela ebastabiilsuse v\u00f5i vertebraalarteri test). Teisi spetsiifilisi teste v\u00f5ib teostada vaid siis, kui hindaja soovib varasemat leidu kinnitada. Osad spetsiifilised testid on provokatiivsed ning neid teostatakse<\/span>\u00a0s\u00fcmptomite esilekutsumise eesm\u00e4rgil, teisi teste kasutatakse s\u00fcmptomite leevendamise eesm\u00e4rgil. Spetsiifiliste testide usaldusv\u00e4\u00e4rsus s\u00f5ltub terapeudi oskustest ja kogemustest. Peamised spetsiifilised testid l\u00fclisamba kaelaosa patoloogiate hindamisel on foraminaalne kompressioontest ehk Spurling test, distraktsioontest, \u00fclaj\u00e4seme pingetest, \u00f5laliigese abduktsioontest ja kaelapiirkonna vertebraalarteri test.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t1. Foraminaalne kompressioontest
\n<\/h4>\n

\n\tForaminaalne kompressioontest provotseerib kaela radikuliidile iseloomulikke s\u00fcmptomeid.
\n<\/h6>\n

\n\tForaminaalset kompressioontesti teostatakse kui patsiendi anamneesis esineb n\u00e4rvijuure patoloogiale iseloomulikke s\u00fcmptome. Foraminaalne kompressioontest on s\u00fcmptomeid provotseeriv test. Testi eel asetab terapeut oma k\u00e4ed patsiendi pea peale ning surub ettevaatlikult patsiendi pea inferioorsele (alamal\/all olev). Testil on kolm etappi, iga neist j\u00e4rjest enam s\u00fcmptome provotseeriv. S\u00fcmptomite ilmnemisel j\u00e4rgmise etapi testi ei sooritata. Esimese etapi testi ajal on patsiendi pea neutraalasendis, teise etapi testi ajal teostab terapeut inferioorse kompressiooni patsiendi kael ekstensioonasendis ning kolmanda etapi testi ajal on patsiendi kael ekstensioon- ning rotatsioonasendis (joonis 5). Esmalt sooritatakse test mittes\u00fcmptomaatilisel poolel, see<\/span>j\u00e4rel s\u00fcmptomaatilisel poolel. Test on positiivne, kui valu kiirgub \u00fclaj\u00e4semesse kaela lateraalfleksiooni ja kompressiooni ajal, viidates n\u00e4rvijuure kompressioonile (ingl cervical radiculitis<\/i>). Radikuliit eeldab valu n\u00e4rvijuure kahjustusega seotud dermatoomi alal. Kaelavalu ilma kiirgumiseta \u00f5lav\u00f6\u00f6tmesse v\u00f5i \u00fclaj\u00e4semesse ei t\u00e4henda positiivset testitulemust. Valu v\u00f5i tundlikkuse h\u00e4ire dermatoomi alal viitab patoloogilisele n\u00e4rvijuurele. Patsiendi pea algasendid erinevates testi etappides kitsendavad l\u00fclivahede l\u00fclimulku nii, et kompressioons\u00fcmptomeid v\u00f5ivad tekitada stenoos, kaela spond\u00fcloos, osteof\u00fc\u00fcdid, p\u00f5letikulised fassettliigesed, diski prolaps, l\u00fclisamba kaelapiirkonna l\u00fclikeha murd. Kui valu on tuntav testiasendile vastaspoolel, on tegemist lihaste d\u00fcsfunktsiooniga. <\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 5. Foraminaalne kompressioontest.
\n<\/h5>\n

\n\t2. Distraktsioontest
\n<\/h4>\n

\n\tDistraktsioontest v\u00f5imaldab kaela radikuliidiga kaasnevaid s\u00fcmptome leevendada.
\n<\/h6>\n

\n\tDistraktsioontest teostatakse kui soovitakse hinnata kaela radikuliidiga kaasnevate<\/span>\u00a0s\u00fcmptomite leevenemist. Distraktsioontesti sooritamiseks asetab terapeut \u00fche k\u00e4e patsiendi l\u00f5ua, teise k\u00e4e kolju alla. Terapeut t\u00f5stab aeglaselt patsiendi pead ehk teostab l\u00fclisamba kaelaosa traktsioonvenituse (joonis 6). Test on positiivne kui valu v\u00f5i s\u00fcmptomid leevenevad pea t\u00f5stmisega, viidates sellele, et surve n\u00e4rvijuurelt v\u00e4heneb. Distraktsioontesti kasutatakse ka radikulaarsete s\u00fcmptomite tuvastamiseks \u00f5lav\u00f6\u00f6tmes anteriooselt v\u00f5i posterioorselt. Kui patsient sooritab kaela traktsiooni ajal \u00f5laliigese abduktsiooni ning s\u00fcmptomid leevenevad \u00f5lav\u00f6\u00f6tme piirkonnas, siis patoloogia korral v\u00e4heneb surve C4 v\u00f5i C5 n\u00e4rvijuurel viidates l\u00fclisamba kaelaosa n\u00e4rvijuure kompressioonpatoloogiale mitte \u00f5lav\u00f6\u00f6tme patoloogiale. Valu distraktsioontesti ajal v\u00f5ib olla tingitud lihase spasmist, ligamendi v\u00f5i lihase venitusest, diski prolapsist.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\tJoonis 6. Distraktsioontest.
\n<\/h5>\n

\n\t3. \u00dclaj\u00e4seme pingetest
\n<\/h4>\n

\n\t\u00dclaj\u00e4seme pingetestid v\u00f5imaldavad hinnata spetsiifiliselt n\u00a0 radialise, n medianuse ja n ulnarise kompressiooni \u00fclaj\u00e4seme ja kaela kindlates asendites.
\n<\/h6>\n

\n\t\u00dclaj\u00e4seme pingetest ehk Upper Limb Tension Test<\/i> (ULTT) on diagnostiliselt samav\u00e4\u00e4rne sirge jala t\u00f5stmise testiga (ingl straight leg raise test<\/i>), mis tuvastab n\u00e4rvipatoloogia l\u00fclisamba nimmepiirkonnas. Testi\u00a0k\u00e4igus survestatakse \u00fclaj\u00e4semega seotud neuroloogilisi struktuure, mida eristatakse kudede tundlikkuse muutuse alusel. \u00d5la-, k\u00fc\u00fcnar-, randmeliigese<\/span>, k\u00fc\u00fcnarvarre, labak\u00e4e ja s\u00f5rmede asendi muutus testi ajal tekitab kompressiooni v\u00e4ga kindlates n\u00e4rvides (Tabel 6).<\/span>\n<\/p>\n

\n\tTestimine algab mittes\u00fcmptomaatilise \u00fclaj\u00e4semega, kus esimesena m\u00f5jutatakse \u00f5laliigest, sellele j\u00e4rgneb k\u00fc\u00fcnarvarre, randmeliigese ja s\u00f5rmede asendi muutus ning k\u00f5ige viimasena m\u00f5jutatakse k\u00fc\u00fcnarliigest selle suure liikuvusulatuse t\u00f5ttu. Iga j\u00e4rgneva liigutuse faas lisatakse kuni s\u00fcmptomite tekkeni. Test on veelgi tundlikum kui lisatakse \u00fclaj\u00e4seme spetsiifilistele asenditele kaela lateraalfleksioon hinnatava \u00fclaj\u00e4seme suhtes kontralateraalselt (joonis 7). Testimise ajal on oluline j\u00e4lgida, et \u00f5lav\u00f6\u00f6de oleks depresseeritud (\u00f5lav\u00f6\u00f6tme langetatud asend, vastupidiselt eleveeritud ehk t\u00f5stetud asendile) isegi siis, kui sooritatakse \u00f5laliigesest abduktsioonliigutus. Samal ajal kui \u00f5lav\u00f6\u00f6de on depresseeritud, viiakse \u00f5laliiges sobivasse abduktsioonasendisse (110\u00b0 v\u00f5i 10\u00b0 s\u00f5ltuvalt testist) ning k\u00fc\u00fcnarvars, randmeliiges ja s\u00f5rmed sobivasse l\u00f5ppasendisse. K\u00fc\u00fcnarliigese sirutus avaldab survet n radialisele<\/i> ja n medianusele<\/i>, k\u00fc\u00fcnaliigese painutus aga n ulnarisele<\/i>. Randmeliigese ja s\u00f5rmede sirutus avaldab survet n medianusele<\/i> ja n ulnarisele, <\/i>v\u00e4hendades survet n radialiselt. <\/i>Vajaduse korral v\u00f5ib testi\u00a0sooritamisel viia \u00f5laliigese rotatsioonasendisse ning s\u00e4ilitada testi asend teatud ajaks. <\/span>\n<\/p>\n

\n\tKuni testi viimase etapini ei m\u00f5jutata k\u00fc\u00fcnarliigest, sest selle suure liikuvusulatuse t\u00f5ttu v\u00f5ivad s\u00fcmptomid taanduda. M\u00f5ned testimise ajal ilmnevad s\u00fcmptomid on normaalsed, teised patoloogilised (tabel 7). Kui testi ajal on s\u00fcmptomid normaalsed v\u00f5i s\u00fcmptome ei esine, palutakse patsiendil teostada kontralateraalselt kaela lateraalfleksioon. Vaatamata sellele, et \u00fclaj\u00e4seme pingetest\u00a0avaldab\u00a0survet n\u00e4rvikoele, v\u00f5ib\u00a0test survet avaldada ka lihaskoele v\u00f5i liigese sidemetele.<\/span>
\u00a0\n<\/p>\n

\n\tTabel 6. \u00dclaj\u00e4seme asend pingetesti\u00a0ajal ning testiga m\u00f5jutatavad n\u00e4rvid.
\n<\/h5>\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n
\n

\n\t\t\t\t\t\u00a0\u00a0<\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tULTT1<\/span><\/span><\/span><\/b><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tULTT2<\/span><\/span><\/span><\/b><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\t\u00d5laliiges<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tdepressioon ja abduktsioon (10\u00b0)<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tdepressioon ja abduktsioon (110\u00b0)<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tK\u00fc\u00fcnarliiges<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tekstensioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tekstensioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tK\u00fc\u00fcnarvars<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tsupinatsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tsupinatsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tRandmeliiges<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tekstensioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tekstensioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tS\u00f5rmed ja p\u00f6ial<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tekstensioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tekstensioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\t\u00d5laliiges<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tv\u00e4lisrotatsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t\u2013<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tL\u00fclisamba kaelaosa<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tkontralateraalselt lateraalfleksioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tkontralateraalselt lateraalfleksioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tN\u00e4rv<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tn medianus,<\/span><\/span><\/span><\/i><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tn musculocutaneous, n axillaris<\/span><\/span><\/span><\/i><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tn medianus,<\/span><\/span><\/span><\/i><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tn anterior interosseous<\/span><\/span><\/span><\/i>, C5,C6,C7<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\tULTT3<\/span><\/span><\/span><\/b><\/span>\n\t\t\t<\/td>\n\n\t\t\t\tULTT4<\/span><\/span><\/span><\/b><\/span>\n\t\t\t<\/td>\n<\/tr>\n
\n

\n\t\t\t\t\t\u00d5laliiges<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tdepressioon ja abduktsioon (10\u00b0)<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tdepressioon ja abduktsioon (10\u00b0-90\u00b0) k\u00e4si k\u00f5rva juurde<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tK\u00fc\u00fcnarliiges<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tekstensioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tfleksioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tK\u00fc\u00fcnarvars<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tpronatsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tsupinatsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tRandmeliiges<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tfleksioon ja ulnaardeviatsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tekstensioon ja radiaaldeviatsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tS\u00f5rmed ja p\u00f6ial<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tfleksioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tekstensioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\t\u00d5laliiges<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tsiserotatsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tv\u00e4lisrotatsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tL\u00fclisamba kaelaosa<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tkontralateraalselt lateraalfleksioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tkontralateraalselt lateraalfleksioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tN\u00e4rv<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tn radialis<\/span><\/span><\/span><\/i><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tn ulnaris<\/span><\/span><\/span><\/i>,<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n

\n\t\t\t\t\tC8,Th1n\u00e4rvijuured<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\n\t\"Joonis\n<\/p>\n

\n\t\u00a0Joonis 7. \u00dclaj\u00e4seme pingetest sooritatud terapeudi poolt; A \u2013 keskpidise n\u00e4rvi pingetest; B \u2013 ulnaarn\u00e4rvi pingetest; C \u2013 radiaaln\u00e4rvi pingetest.
\n<\/h5>\n
\n\t
Tabel 6. \u00dclaj\u00e4seme pingetestiga kaasnevad normaalsed ja patoloogilised s\u00fcmptomid.
\n<\/h5>\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n
\n

\n\t\t\t\t\tNormaalsed s\u00fcmptomid (negatiivne test)<\/span><\/span><\/span><\/b><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tPatoloogilised s\u00fcmptomid (positiivne test)<\/span><\/span><\/span><\/b><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tTugev valu v\u00f5i venitus kubitaalkanalis (99%)<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tS\u00fcmptomite ilmnemine (k\u00f5ige t\u00e4htsam tunnus)<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tTugev valu v\u00f5i venitus k\u00fc\u00fcnarvarre anterioorsel v\u00f5i radiaalsel poolel ja labak\u00e4e radiaalsel poolel (80%)<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tKaela lateraalfleksioon m\u00f5jutab kontralateraalselt s\u00fcmptome <\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tParesteesia s\u00f5rmedes vastava n\u00e4rvijuure innervatsioonialal<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tErinevad s\u00fcmptomid parema ja vasaku \u00fclaj\u00e4seme vahel<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tVenitus \u00f5laliigese anterioorsel pinnal<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t\u00a0<\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tEelnevalt kirjeldatud s\u00fcmptomid suurenevad kontralateraalselt kaela lateraalfleksiooniga (90%)<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t\u00a0<\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tEelnevalt kirjeldatud s\u00fcmptomid v\u00e4henevad ipsilateraalse kaela lateraalfleksiooniga (70%)<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t\u00a0<\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\n\t\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\u00dclaj\u00e4seme pingetesti\u00a0saab ka patsient ise aktiivselt sooritada (joonis 8).<\/span>\n<\/p>\n

\n\tKeskpidise n\u00e4rvi (n medianus<\/i>) pingetest.<\/span><\/b> Algasend <\/span>\u2012<\/span><\/span> \u00f5laliiges 90\u02da abduktsioonis ja v\u00e4lisrotatsioonis, k\u00fc\u00fcnarliiges 90\u02da fleksioonis, k\u00fc\u00fcnarvars supinatsioonis, ranne dorsaalfleksioonis. S\u00e4ilitada randme asend ja sirutada k\u00fc\u00fcnarliiges. Suruda \u00f5lav\u00f6\u00f6de alla ning teostada kaela lateraalfleksioon vastassuunas. S\u00e4ilitada asend!<\/span>\n<\/p>\n

\n\tUlnaarn\u00e4rvi (n ulnaris<\/i>) pingetest.<\/span><\/b> Algasend \u2012 \u00f5laliiges 90\u02da abduktsioonis ja v\u00e4lisrotatsioonis, k\u00fc\u00fcnarliiges sirutatud, k\u00fc\u00fcnarvars pronatsioonis, ranne dorsaalfleksioonis ja radiaaldeviatsioonis. S\u00e4ilitada randme asend ja painutada k\u00fc\u00fcnarliiges. Suruda \u00f5lav\u00f6\u00f6de alla ning teostada kaela lateraalfleksioon vastassuunas. S\u00e4ilitada asend!<\/span>\n<\/p>\n

\n\tRadiaaln\u00e4rvi (n radialis<\/i>) pingetest. <\/span><\/b>Algasend \u2012 \u00f5laliigeses 90\u02da abduktsioonis ja siserotatsioonis, k\u00fc\u00fcnarliiges 90\u02da fleksioonis ja pronatsioonis, ranne ulnaardeviatsioonis ja maksimaalses palmaarfleksioonis. S\u00e4ilitada randme asend ja sirutada k\u00fc\u00fcnarliiges. Suruda \u00f5lav\u00f6\u00f6de alla ning teostada kaela lateraalfleksioon vastassuunas. S\u00e4ilitada asend!<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"\u00dclaj\u00e4seme\n<\/p>\n

\n\tJoonis 8. \u00dclaj\u00e4seme pingetest sooritatud patsiendi poolt; A \u2013 keskpidise n\u00e4rvi pingetest, B \u2013 ulnaarn\u00e4rvi pingetest, C \u2013 radiaaln\u00e4rvi pingetest.
\n<\/h5>\n

\n\t4. \u00d5laliigese abduktsioontest
\n<\/h4>\n

\n\t\u00d5laliigese abduktsioontesti teostatakse radikulaarsete, spetsiifiliselt C4 v\u00f5i C5 n\u00e4rvijuure patoloogiaga seotud s\u00fcmptomite tuvastamiseks. Patsient kas istub v\u00f5i lamab selili ning terapeut passiivselt v\u00f5i patsient aktiivselt teostab \u00f5laliigesest abduktsiooni nii, et patsiendi labak\u00e4si v\u00f5i k\u00fc\u00fcnarvars on tema pea peal. S\u00fcmptomite v\u00e4henemine v\u00f5i leevenemine viitab l\u00fclisamba kaelaosa ekstraduraalsele (k\u00f5vakestav\u00e4line) kompressioonile, mis v\u00f5ib olla tingitud diski herniatsioonist, epiduraalsest (k\u00f5vakestapealne) veeni kompressioonist v\u00f5i C4-C5 n\u00e4rvijuure kompressioonist. S\u00fcmptomite eristamine toimub s\u00fcmptomite jaotumise kaudu dermatoomis ja v\u00f5imalikus m\u00fcotoomis. \u00d5laliigese abduktsioon v\u00e4hendab nii n\u00e4rvikoe pikkust kui survet n\u00e4rvijuure alumises osas. Kui \u00fclaj\u00e4seme asend soodustab valu suurenemist, viitab see \u00f5lap\u00f5imiku kompressiooni suurenemisele eesmise astriklihase kolmnurgas. <\/span>\n<\/p>\n

\n\t5. Rombergi test
\n<\/h4>\n

\n\t\u00dclemise motoneuroni kahjustuse (ingl cervical myelopathy<\/i>) tuvastamiseks teostatakse Rombergi test. Patsiendil palutakse seista ning sulgeda silmad. Testi asendit s\u00e4ilitatakse 20-30 sekundit. Kui keha hakkab m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt k\u00f5ikuma v\u00f5i kui patsient kaotab tasakaalu, on test \u00fclemise motoneuroni kahjustuse korral positiivne.\n<\/p>\n

\n\t6. Kaelapiirkonna vertebraalarteri test
\n<\/h4>\n

\n\tPatsient lamab selili, terapeut sooritab passiivselt patsiendi kaela ekstensiooni ja lateraalfleksiooni (joonis 9), p\u00e4rast mida roteerib terapeut patsiendi pea samas suunas ning hoiab asendit ligikaudu 30 sekundit. Positiivne test provotseerib arteriaalsest patoloogiast tingitud s\u00fcmptomeid kui vastaspoole arter on m\u00f5jutatud. Test sooritatakse suure ettevaatlikkusega. Kui ilmneb pearinglus v\u00f5i silmade n\u00fcstagm, viitab see vertebraalarteri kompressioonile.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Vertebraalarteri\n<\/p>\n

\n\tJoonis 9. Vertebraalarteri test.
\n<\/h5>\n

\n\t7. Pearingluse test
\n<\/h4>\n

\n\tPatsient istub, terapeut haarab patsiendi pea. Terapeut roteerib patsiendi kaela aktiivselt paremale nii kaugele kui v\u00f5imalik ning seej\u00e4rel vasakule, hoides testi l\u00f5ppasendit 10-30 sekundit nii, et \u00f5lav\u00f6\u00f6de on neutraalasendis. Seej\u00e4rel tuuakse patsiendi pea neutraalasendisse tagasi. Edasi teostatakse patsiendi parema \u00f5laliigese aktiivne v\u00e4lisrotatsioon, siis vasaku \u00f5laliigese aktiivne v\u00e4lisrotatsioon, m\u00f5lemal juhul s\u00e4ilitatakse asendit 10-30 sekundit ning hoitakse pea neutraalasendis, vaade otse. Kui patsient tunneb pearinglust m\u00f5lema testi ajal, esineb patoloogia vertebraalarteris, sest m\u00f5lema testi korral verevool arteris aeglustub. Kui pearinglus <\/span>(ingl dizziness<\/em>)\u00a0tekib vaid peaga sooritatavate testide ajal, siis esineb patoloogia sisek\u00f5rva poolringkanalis.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kaelapiirkonna spetsiifiliste testide eesm\u00e4rk on provotseerida v\u00f5i leevendada patsiendi s\u00fcmptomeid. Kui teraapia on suunatud \u00fclakaela ravile, siis on teatud spetsiifilisi teste vaja sooritada (nt kaela ebastabiilsuse v\u00f5i vertebraalarteri test). Teisi spetsiifilisi teste v\u00f5ib teostada vaid siis, kui hindaja soovib varasemat …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-50","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/50","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=50"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/50\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":563,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/50\/revisions\/563"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=50"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}