{"id":5,"date":"2024-04-04T05:48:54","date_gmt":"2024-04-04T02:48:54","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/12-patsiendi-anamnees\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:32","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:32","slug":"12-patsiendi-anamnees","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/12-patsiendi-anamnees\/","title":{"rendered":"1.2. Patsiendi anamnees"},"content":{"rendered":"
\n\tF\u00fcsioterapeutiline hindamine algab patsiendi anamneesi v\u00f5tmisest. Patsiendi anamnees tingib funktsionaalsete testide valiku.
\n<\/h6>\n

\n\tPatsiendilt anamneesi v\u00f5tmine n\u00f5uab t\u00f5husat suhtlust terapeudi, patsiendi, m\u00f5nikord tema l\u00e4hedaste ja meditsiinipersonali vahel. Anamneesi v\u00f5tmine t\u00e4hendab suhtlust patsiendi tasandil, r\u00e4\u00e4kimist patsiendiga arusaadavas keeles, kuulamiseks aja v\u00f5tmist, empaatia, huvi, hoolivuse ja professionaalsuse \u00fclesn\u00e4itamist. Anamneesi v\u00f5tmine on kogu hindamisprotsessi olulisim osa, sest sellel on suur kliiniline t\u00e4htsus. Tihti saab terapeut m\u00e4\u00e4rata diagnoosi vaid patsienti kuulates. Patsiendi anamnees annab v\u00e4\u00e4rtuslikku infot haiguse\/vigastuse\/h\u00e4ire kohta, kirjeldab hetkeolukorda, v\u00f5imaldab anda hinnangu prognoosi kohta ning teha valik asjakohase ravi osas. Anamneesi v\u00f5tmise k\u00e4igus saab terapeut tutvuda patsiendi isikuga, tema kognitiivsete v\u00f5imetega, viia end kurssi varasema raviga ning hinnata kuidas kaebusega seotud valu v\u00f5i funktsioonih\u00e4ire k\u00e4itub. Varasema anamneesiga seoses tuleb t\u00e4heldada olulised haigusepisoodid, operatsioonid, vigastused v\u00f5i allergiad. M\u00f5nikord on vajalik s\u00fcveneda patsiendi sotsiaalsesse v\u00f5i perekondlikku anamneesi, hinnata patsiendi elustiiliga seotud harjumuslikke k\u00e4itumismustreid, t\u00f6\u00f6koormust, vaimset tervist ning vabaaja tegevusi (joonis 1).\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\u00a0\n<\/p>\n

\n\tJoonis 1. Patsiendi anamneesi v\u00f5tmine.
\n<\/h5>\n

\n\tOn oluline, et terapeut hoiab viisakalt ning kindlalt patsiendi t\u00e4helepanu \u00f5igetel teemadel, terapeudi k\u00fcsimused ning patsiendi vastused peavad andma praktilist informatsiooni probleemi kohta. Terapeut peab suutma eristada v\u00f5imalikud \u201epunase lipu\u201c (tabel 1) s\u00fcmptomid, mis viitavad sellele, et probleem ei ole skeleti-lihass\u00fcsteemi p\u00f5hine ning patsient tuleb juhatada vastava tervishoiuvaldkonna spetsialisti vastuv\u00f5tule. S\u00fcmptomeid, mis klassifitseeruvad \u201ekollase lipu\u201c (tabel 2) alla, tuleb samuti osata m\u00e4rgata, sest nad v\u00f5ivad viidata t\u00f5sistele probleemidele v\u00f5i avaldada m\u00f5ju mitmele organs\u00fcsteemile. \u201eKollase lipu\u201c s\u00fcmptomite korral on vajadus hinnata patsienti p\u00f5hjalikumalt ning kaaluda riskid ja vastun\u00e4idustused teraapia osas.\n<\/p>\n

\n\t
Tabel 1. Patsiendi anamneesi p\u00f5hjal tuvastatud \u201ePunase lipu\u201c leiud, mis vajavad arsti sekkumist.
\n<\/h5>\n\n\n\n\n\n\n\n
\n

\n\t\t\t\t\tOnkoloogiline haigus\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tP\u00fcsiv valu \u00f6\u00f6sel, pidev valu k\u00f5ikjal kehas, ootamatu kaalulangus (4,5 kuni 6,8 kg kahe n\u00e4dala jooksul), s\u00f6\u00f6giisu puudus, ebatavalised moodustised v\u00f5i t\u00fckid, p\u00f5hjendamatu v\u00e4simus\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tKardiovaskulaarne haigus\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t\u00d5hupuudus, pearinglus, valu v\u00f5i raskustunne rinnas, pulseeruv valu k\u00f5ikjal kehas, pidev ja t\u00f5sine valu alaj\u00e4semes (s\u00e4\u00e4res) v\u00f5i \u00fclaj\u00e4semes, v\u00e4rvimuutustega v\u00f5i valulikud labajalad, turse (mitte vigastusega seotud)\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tSeedetrakti\/ urogenitaalorganite haigus\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tSageli esinev v\u00f5i t\u00f5sine k\u00f5huvalu, k\u00f5rvetised v\u00f5i seedeh\u00e4ired, iiveldus v\u00f5i oksendamine, muutused\/h\u00e4ired soole- v\u00f5i p\u00f5ietalitluses (sh urinaaltrakti infektsioon), ebatavaline menstruaalne ebakorrap\u00e4rasus\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tNeuroloogiline haigus\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tMuutused kuulmises, sageli esinev v\u00f5i t\u00f5sine peavalu, mis ei ole seotud traumaga, probleemid neelamisega v\u00f5i muutused k\u00f5nes, muutused n\u00e4gemises (h\u00e4gusus v\u00f5i n\u00e4gemise kaotus), tasakaalu- v\u00f5i koordinatsioonih\u00e4ired, kukkumine, minestamine, \u00e4kiline n\u00f5rkushoog\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tMuud\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tPalavik v\u00f5i \u00f6ine higistamine, hiljutine t\u00f5sine emotsionaalne h\u00e4ire, mittetraumaatiline turse v\u00f5i punetus \u00fcksk\u00f5ik millises liigeses, rasedus\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\n\t
Tabel 2. Patsiendi anamneesi p\u00f5hjal tuvastatud \u201eKollase lipu\u201c leiud, mis vajavad p\u00f5hjalikumat hindamist.
\n<\/h5>\n\n\n\n\t<\/colgroup>\n\n\n
\n
    \n
  1. \n\t\t\t\t\t\tEbanormaalsed s\u00fcmptomid\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
  2. \n\t\t\t\t\t\tS\u00fcmptomid bilateraalselt\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
  3. \n\t\t\t\t\t\tS\u00fcmptomid perifeerselt\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
  4. \n\t\t\t\t\t\tNeuroloogilised s\u00fcmptomid (seotud n\u00e4rvijuurega v\u00f5i perifeerse n\u00e4rviga)\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
  5. \n\t\t\t\t\t\tMitme n\u00e4rvijuure haaratus\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
  6. \n\t\t\t\t\t\tEbanormaalne tundlikkuse h\u00e4ire (ei kattu dermatoomi v\u00f5i perifeerse n\u00e4rvi funktsionaalsusega)\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
  7. \n\t\t\t\t\t\tSadula piirkonna tuimus\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
  8. \n\t\t\t\t\t\t\u00dclemise motoneuroni (seljaaju) s\u00fcmptomid\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
  9. \n\t\t\t\t\t\tMinestamine\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
  10. \n\t\t\t\t\t\tVertiigo\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
  11. \n\t\t\t\t\t\tKukkumine ilma teadvuse kaotuseta (alaj\u00e4seme n\u00f5rkus, p\u00f5lveliigese ebastabiilsus, hemod\u00fcnaamika)\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
  12. \n\t\t\t\t\t\tAutonoomse n\u00e4rvis\u00fcsteemi s\u00fcmptomid\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
  13. \n\t\t\t\t\t\tProgresseeruv n\u00f5rkus\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
  14. \n\t\t\t\t\t\tProgresseeruv k\u00f5nnimustrih\u00e4ire\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
  15. \n\t\t\t\t\t\tHulgiliigeste p\u00f5letik\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
  16. \n\t\t\t\t\t\tPs\u00fchhosotsiaalne stress\n\t\t\t\t\t<\/li>\n
  17. \n\t\t\t\t\t\tVereringeh\u00e4ired v\u00f5i nahamuutused\n\t\t\t\t\t<\/li>\n<\/ol>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

    \n\t\u00a0\n<\/p>\n\n

    \n\tSkeleti-lihass\u00fcsteemi probleemidega patsiendi hindamisel peab terapeut otsima vastuseid j\u00e4rgmistele k\u00fcsimustele:\n<\/p>\n

      \n
    1. \n\t\tMis on patsiendi kaebus?\n\t<\/li>\n
    2. \n\t\tKas probleem kujunes aeglaselt v\u00f5i kiiresti? Kas oli kindel episood, mis tekitas s\u00fcmptomid? Kus valu lokaliseerub? Kas valu p\u00e4eva jooksul progresseerub?\n\t<\/li>\n
    3. \n\t\tMillised s\u00fcmptomid h\u00e4irivad patsienti? Paluda patsiendil viidata probleemsele piirkonnale- kas ta viitab kindlale struktuurile v\u00f5i piirkonnale laiemalt? Viis, kuidas patsient kirjeldab s\u00fcmptomeid, v\u00f5imaldab piiritleda probleemi.\n\t<\/li>\n
    4. \n\t\tKas on esinenud traumat (makrotrauma) v\u00f5i on kaebus seotud korduva tegevusega (mikrotrauma)? Trauma korral tuleb t\u00e4psustada trauma tekkemehhanism.\n\t<\/li>\n
    5. \n\t\tMis on kindlad liigutused v\u00f5i tegevused, mis p\u00f5hjustavad valu?\n\t<\/li>\n
    6. \n\t\tMis on patsiendi amet? Millist t\u00f6\u00f6d ta teeb, milline on tema t\u00f6\u00f6keskkond, millised on peamised t\u00f6\u00f6asendid?\n\t<\/li>\n
    7. \n\t\tKui kaua on probleem kestnud? Milline on s\u00fcmptomite esinemissagedus? Vastus v\u00f5imaldab klassifitseerida probleemi akuutseks, subakuutseks, krooniliseks v\u00f5i kroonilise etapi akuutseks ning m\u00f5ista patsiendi valu taluvust. \u00dcldiselt peetakse h\u00e4ire akuutseks perioodiks 7-10 p\u00e4eva, subakuutseks perioodiks 10 p\u00e4eva kuni 7 n\u00e4dalat ning krooniliseks perioodiks enam kui 7 n\u00e4dalat. Kuna sageli toimub vigastuse akuutses v\u00f5i kroonilises etapis korduvvigastus, siis on oluline, et patsiendi f\u00fcsioterapeutiline hindamine ei oleks teostatud neil etappidel j\u00f5uliselt. Mida akuutsem on seisund, seda v\u00e4hem survet saab terapeut avaldada liigestele ja neid \u00fcmbritsevatele pehmetele kudedele hindamise ajal. Vaatamata sellele, et patsiendi t\u00e4ielik hindamine ei ole v\u00f5imalik akuutse etapi alguses, valib terapeut siiski hindamismeetodid, mis annavad nimetatud ajaperioodil parimat informatsiooni minimaalse survega. Kui patsient kaitseb v\u00f5i toetab hindamise ajal vigastatud piirkonda, siis ebamugavustunne v\u00f5i liigutusega seotud valu ning hirm viitavad t\u00f5sisele akuutsele seisundile.\n\t<\/li>\n
    8. \n\t\tKas sama probleem on varem esinenud? Millist teraapiat patsient sai, kas see leevendas probleemi, kui pikk oli s\u00fcmptomitevaba periood?\n\t<\/li>\n
    9. \n\t\tKas valu aga ka teiste s\u00fcmptomite intensiivsus, kestus ja sagedus suureneb? Kas valu on pidev, perioodiline, episoodiline (ilmneb kindlatel tegevustel) v\u00f5i hooajaline? Pidevat valu v\u00f5ib tekitada kudede keemiline \u00e4rritus, kasvaja v\u00f5i v\u00f5imalik siseorganite h\u00e4ire. Valu intensiivsus v\u00f5ib varieeruda. Perioodilise v\u00f5i hooajalise valu korral peab terapeut selgitama patsiendi kehalise tegevuse v\u00f5i asendi, mis provotseerib s\u00fcmptomeid, et seel\u00e4bi tuvastada probleemne struktuur. Perioodiline valu on t\u00f5en\u00e4oliselt mehaanilise iseloomuga ning seotud liigutuse ja \u00fclekoormusega. Episoodiline valu on seotud spetsiifilise liigutusega. Kas valu segab \u00f6\u00f6und?\n\t<\/li>\n
    10. \n\t\tMilline on valu t\u00fc\u00fcp? Kuna n\u00e4rvivalu on terav, l\u00f5ikav, kiirguv, siis peab terapeut teadma nii n\u00e4rvijuure sensoorset jaotust (dermatoomid) kui perifeersete n\u00e4rvide anatoomiat, sest see annab teavet probleemse piirkonna kohta. Luuvalu on s\u00fcgav, puuriva iseloomuga ning lokaalne, vaskulaarne valu on p\u00f5letav, laialivalguv, halvasti lokaliseeritav. Ka lihasvalu on sageli raske lokaliseerida, sest see on tuim, sageli vigastuse poolt \u00e4rritatud ning v\u00f5ib kiirguda keha teistesse piirkondadesse. Vigastatud lihase kontrahheerimine v\u00f5i venitamine suurendab lihasvalu. Ligamendi, liigeskapsli v\u00f5i limapauna valu sarnaneb lihasvaluga, ka nende venitus v\u00f5i kompressioon suurendab valu. J\u00e4seme puhkeasendi korral on valu j\u00e4rgi raske eristada, millises nimetatud struktuuris on kahjustus.\n\t<\/li>\n
    11. \n\t\tKas liigeses esineb lukustumist v\u00f5i ebastabiilsust? Liigese lukustumist v\u00f5ib tekitada n\u00e4iteks meniskivigastus, mis takistab p\u00f5lveliigese t\u00e4ielikku sirutumist aga ka lihasspasm. Ebastabiilse liigese tunnus on reflekside madaldumine v\u00f5i lihasn\u00f5rkus. Mittepatoloogilise seisundiga seotult esineb liigese \u00fclem\u00e4\u00e4rast liikuvusulatust h\u00fcpermobiilsuse korral.\n\t<\/li>\n
    12. \n\t\tKas patsient on kogenud ps\u00fchhosotsiaalset stressi? Ps\u00fchholoogilised stressifaktorid, mis kuuluvad kollaste lippude leidude alla, m\u00f5jutavad nii f\u00fcsioterapeutilist hindamist kui teraapia kulgu. Perekondlikud, t\u00f6\u00f6 v\u00f5i rahaga seotud stressifaktorid v\u00f5imendavad valu.\n\t<\/li>\n
    13. \n\t\tKas patsiendil on kroonilisi haigusi v\u00f5i ebatervislikke harjumusi, mis m\u00f5jutavad haiguse kulgu ja teraapiat?\n\t<\/li>\n
    14. \n\t\tKas patsiendile on teostatud kliiniline uuring (r\u00f6ntgen, magnetresonantsuuring)?\n\t<\/li>\n
    15. \n\t\tKas patsiendile on m\u00e4\u00e4ratud ravimid, kui jah, siis milliseks perioodiks?\n\t<\/li>\n
    16. \n\t\tKas patsienti on varasemalt ravitud operatiivselt?\n\t<\/li>\n<\/ol>\n

      \n\tAnamneesi v\u00f5tmisel tuleb patsienti kuulata, sest tema \u00fctleb, mis on valesti. Kogemustega terapeut peab suutma p\u00fcstitada esialgse diagnoosi ainu\u00fcksi anamneesi p\u00f5hjal. Patsiendi vaatlus ning hindamise j\u00e4rgmised etapid v\u00f5imaldavad esialgset diagnoosi kas kinnitada, muuta v\u00f5i \u00fcmber l\u00fckata. Patsiendi edasine vaatlus ning valitavad funktsionaalsed testid on seotud anamneesi leidudega.\n<\/p>\n

      \n\t\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

      F\u00fcsioterapeutiline hindamine algab patsiendi anamneesi v\u00f5tmisest. Patsiendi anamnees tingib funktsionaalsete testide valiku. Patsiendilt anamneesi v\u00f5tmine n\u00f5uab t\u00f5husat suhtlust terapeudi, patsiendi, m\u00f5nikord tema l\u00e4hedaste ja meditsiinipersonali vahel. Anamneesi v\u00f5tmine t\u00e4hendab suhtlust patsiendi tasandil, r\u00e4\u00e4kimist patsiendiga arusaadavas keeles, kuulamiseks aja v\u00f5tmist, empaatia, …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-5","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":608,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions\/608"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}