{"id":45,"date":"2024-04-04T05:48:58","date_gmt":"2024-04-04T02:48:58","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/32-vaatlus\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:29","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:29","slug":"32-vaatlus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/32-vaatlus\/","title":{"rendered":"3.2. Vaatlus"},"content":{"rendered":"

\n\tPatsiendi vaatlust teostatakse v\u00f5imalusel juba patsiendi teraapiaruumi sisenemisel. Spontaansed liigutused nt riietumisel v\u00f5ivad olla terapeudi jaoks informatiivsed. Terapeut peab t\u00e4hele panema patsiendi patoloogilisi liigutusmustreid, miimilisi reaktsioone valule ning patsiendi valmisolekut valulikku kehaosa liigutada. R\u00fchih\u00e4ired \u00fches kehapiirkonnas m\u00f5jutavad sageli teist kehapiirkonda, nt liigse nimmen\u00f5gususe korral kompenseeritakse nimmepiirkonna deformatsioon keha gravitatsiooniteljel s\u00e4ilitamiseks pea eesasendiga. <\/span>\n<\/p>\n

\n\tL\u00fclisamba kaelapiirkonna kaebusega patsiendi vaatluse p\u00f5him\u00f5tted kattuvad peat\u00fckis <\/span>2.5. \u201cR\u00fchi hindamise aspektid\u201d<\/a> kirjeldatud pea, kaela, \u00f5lav\u00f6\u00f6tme ja \u00fclakeha vaatluse aspektidega. R\u00fchi vaatlust alustada v\u00f5imalusel patsiendi seistes, sest see annab informatsiooni kehaasendi kohta tervikuna. N\u00e4iteks arvutiga t\u00f6\u00f6tava kaelapiirkonna kaebusega patsiendi \u00fclakeha r\u00fchti v\u00f5ib hinnata ka istudes.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tL\u00fclisamba kaelapiirkonna kaebusega patsiendi vaatlusel tuvastatavad v\u00f5imalikud r\u00fchih\u00e4ired eest- v\u00f5i tagantvaates on pea lateraalfleksioon- v\u00f5i rotatsioonasend ning \u00f5lav\u00f6\u00f6tme ebas\u00fcmmeetria, k\u00fclgvaates pea eesasend, \u00f5lav\u00f6\u00f6tme anterioorne asend ning \u00fclem\u00e4\u00e4rane rinnak\u00fcfoos.
\n<\/h6>\n

\n\tVaatlusel on oluline hinnata kas pea on keha keskjoonel, kas l\u00fclisamba kaelaosa lordoosinurk on\u00a0<\/span>normaalne (30-40\u00b0). Kaelalordoos koos teiste l\u00fclisamba ja ristluu kumeruste ning n\u00f5gusustega tagab keha raskuskoormuse absorptsiooni seljale ning v\u00f5imaldab s\u00e4ilitada keha raskuskeset gravitatsiooni keskmes. Eestvaates peab patsiendi l\u00f5ug olema samal joonel rinnakuluuga, k\u00fclgvaates peab k\u00f5rva v\u00e4line kuulmeava olema \u00f5laliigesega samal joonel ning otsmik (laup) vertikaalselt. Kas esineb tortikollis (kaasas\u00fcndinud v\u00f5i omandatud k\u00f5\u00f5rkaelsus) v\u00f5i topeltl\u00f5ug? Harjumusp\u00e4rane topeltl\u00f5ug v\u00f5ib p\u00f5hjustada adaptatiivset l\u00fchikeste kaela sirutajalihaste (ingl occipital muscles<\/i>) l\u00fchenemist. \u00dclem\u00e4\u00e4rane koormus kaelale v\u00f5ib omakorda muuta l\u00fclisamba kaelapiirkonna teljelisust, m\u00f5jutades fassettliigeseid, posterioorselt l\u00fclivahekettaid v\u00f5i teisi kaelapiirkonna tagumisi struktuure. Kirjeldatud asend v\u00f5ib tekitada s\u00fcvade kaela painutajalihaste n\u00f5rkust ning \u00fclakeha ristis\u00fcndroomi (ingl upper crossed syndrome<\/i>) (<\/span>joonis 1). \u00dclakeha ristis\u00fcndroomi korral on n\u00f5rgad kaela s\u00fcvad painutajalihased, romblihased, eesmine saaglihas ja alumine trapetslihas ning \u00fcletoonuses v\u00f5i j\u00e4igad suur ja v\u00e4ike rinnalihas, \u00fclemine trapetslihas ning abaluu t\u00f5sturlihas. <\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"\u00dclakeha\n<\/p>\n

\n\tJoonis 1. \u00dclakeha ristis\u00fcndroom.
\n<\/h5>\n

\n\tOluline on t\u00e4hele panna, kas patsiendi kehahoid on harjumusp\u00e4rane ehk kas patsient naaseb harjumusp\u00e4rasesse asendisse sageli tagasi. Harjumusp\u00e4rane kehahoid v\u00f5ib tekkida posturaalse kompensatsiooni tagaj\u00e4rjel, n\u00f5rkade lihaste, n\u00e4gemisteravuse v\u00f5i kuulmise languse, aga ka l\u00f5ualiigeste d\u00fcsfunktsiooni t\u00f5ttu. Trapetslihase kaela- ja turjajoon peab olema bilateraalselt s\u00fcmmeetriline. On tavaline, et domineeriva \u00fclaj\u00e4seme \u00f5lav\u00f6\u00f6de on madalamal kui mittedomineeriva \u00fclaj\u00e4seme \u00f5lav\u00f6\u00f6de. Ka \u00fclaj\u00e4seme vigastuse korral v\u00f5ib patsient t\u00f5sta valu leevendamise eesm\u00e4rgil vigastatud \u00fclaj\u00e4seme \u00f5lav\u00f6\u00f6tme trapetslihase \u00fclemise osa ja abaluu t\u00f5sturlihase abil \u00fcles, mist\u00f5ttu \u00f5lav\u00f6\u00f6tme as\u00fcmmeetria v\u00f5ib s\u00e4ilida ka aastaid hiljem p\u00e4rast vigastust. \u00d5lav\u00f6\u00f6tme anterioorne asend (ingl rounded shoulders<\/i>) p\u00f5hjustab abaluude protraktsioonasendi, \u00f5lavarreluude siserotatsiooni ning \u00f5laliigeste eesmiste struktuuride j\u00e4ikuse. Lihasstruktuuri tasandil on oluline m\u00e4rgata atroofiat (nt deltalihases aksillaarn\u00e4rvi kahjustuse t\u00f5ttu), lihaste \u00fcletoonust v\u00f5i l\u00fchenemist (nt rinnaku-rangluu-nibuj\u00e4tkelihas).<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Patsiendi vaatlust teostatakse v\u00f5imalusel juba patsiendi teraapiaruumi sisenemisel. Spontaansed liigutused nt riietumisel v\u00f5ivad olla terapeudi jaoks informatiivsed. Terapeut peab t\u00e4hele panema patsiendi patoloogilisi liigutusmustreid, miimilisi reaktsioone valule ning patsiendi valmisolekut valulikku kehaosa liigutada. R\u00fchih\u00e4ired \u00fches kehapiirkonnas m\u00f5jutavad sageli teist kehapiirkonda, …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-45","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/45","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=45"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/45\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":568,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/45\/revisions\/568"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=45"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}