{"id":43,"date":"2024-04-04T05:48:57","date_gmt":"2024-04-04T02:48:57","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/127-spetsiifilised-testid\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:29","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:29","slug":"127-spetsiifilised-testid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/127-spetsiifilised-testid\/","title":{"rendered":"12.7. Spetsiifilised testid"},"content":{"rendered":"<p style=\"margin-top:12.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:12.0pt;margin-left:0cm\">\n\t<span lang=\"et\" style=\",serif\">S\u00f5ltuvalt patsiendi anamneesist, vaatlusest v\u00f5i teistest funktsionaalsetest testidest, valib terapeut kindlad spetsiifilised testid, et kinnitada k\u00fc\u00fcnarvarre, randmeliigese v\u00f5i labak\u00e4e funktsioonih\u00e4irega seotud f\u00fcsioterapeutiline diagnoos.\u00a0 Nii nagu k\u00f5igi spetsiifiliste testide korral, peab terapeut teadma, et positiivse tulemuse korral viitab test sellele, et probleem esineb, negatiivne tulemus ei ole veel aluseks probleem v\u00e4listada. Eelnev t\u00f5demus paika enim neuroloogiliste d\u00fcsfunktsioonide hindamisel.<\/span>\n<\/p>\n<h4>\n\tS\u00d5RMELIIGESE SIDEMETE EBASTABIILSUSE TEST<br>\n<\/h4>\n<div>\n<div id=\"_com_1\">\n<h6>\n\t\t\tS\u00f5rmeliigeste valgus ja varus test hindab PIP ja DIP liigeste kaask\u00fclgsidemete ebastabiilsust.<br>\n\t\t<\/h6>\n<\/div>\n<\/div>\n<p>\n\tTerapeut stabiliseerib \u00fche k\u00e4e s\u00f5rmedega patsiendi proksimaalse s\u00f5rmeluu kas PIP v\u00f5i DIP liigese piirkonnas ning teostab teise k\u00e4e s\u00f5rmedega distaalse s\u00f5rmeluu piirkonnas liigese varus- v\u00f5i valgussuunalise liigutuse (joonis 11).\n<\/p>\n<p>\n\tTestiga hinnatakse s\u00f5rmeliigeste<span lang=\"et\" style=\",serif\"> kaask\u00fclgsidemete terviklikkust<\/span>\u00a0<span lang=\"et\" style=\",serif\">v\u00f5i ebastabiilsust. Testi tulemust v\u00f5rreldakse teise \u00fclaj\u00e4seme sama liigese liikuvusega.<\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin: 12pt 0cm;text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"255\" height=\"217\" class=\"alignnone wp-image-164\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/screenshot_2021-02-22_at_16.19.53.png\" title=\"screenshot_2021-02-22_at_16.19.53.png\" alt=\"12-11\">\n<\/p>\n<h5 style=\"text-align: center\">\n\tJOONIS 11. S\u00d5RMELIIGESE SIDEMETE EBASTABIILSUSE TEST.<br>\n<\/h5>\n<h4>\n\tS\u00d5RMEDE SIRUTUSTEST<br>\n<\/h4>\n<h6>\n\tVastupanuga teostatud s\u00f5rmede sirutustest tuvastab randmeliigese ebastabiilsuse.<br>\n<\/h6>\n<p>\n\tPatsient istub, tema randmeliiges<span lang=\"et\" style=\",serif\"> on painutatud. Terapeut fikseerib \u00fche k\u00e4ega distaalselt patsiendi k\u00fc\u00fcnarvarreluu ning teise k\u00e4ega avaldab s\u00f5rmede piirkonnas vastupanu. Patsiendil palutakse sirutada\u00a0<\/span><span lang=\"et\" style=\",serif\">s\u00f5rmed (joonis 12). Valu viitab randmeliigese ebastabiilsusele, lodiluu piirkonna ebastabiilsusele, p\u00f5letikuprotsessile v\u00f5i kuuluu avaskulaarsele nekroosile ehk Kienb\u00f6ck`i t\u00f5vele.<\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-top: 12pt;text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"255\" height=\"188\" class=\"alignnone wp-image-165\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/screenshot_2021-02-22_at_16.20.36.png\" title=\"screenshot_2021-02-22_at_16.20.36.png\" alt=\"12-12\">\n<\/p>\n<h5 style=\"text-align: center\">\n\tJOONIS 12. S\u00d5RMEDE SIRUTUSTEST.<br>\n<\/h5>\n<h4>\n\tTINELI TEST RANDMELIIGESE PIIRKONNAS<br>\n<\/h4>\n<h6>\n\tPositiivne Tineli test randmeliigese piirkonnas viitab karpaalkanali s\u00fcndroomile.<br>\n<\/h6>\n<p>\n\tTerapeut kopu<span lang=\"et\" style=\",serif\">tleb nimetiss\u00f5rmega piki patsiendi karpaalkanalit alates nimetiss\u00f5rmest kuni k\u00fc\u00fcnarvarre proksimaalse osani (joonis 13). <\/span>\n<\/p>\n<p>\n\t<span lang=\"et\" style=\",serif\">Tineli test on positiivne ning viitab karpaalkanali <\/span><span lang=\"et\" style=\",serif\">s\u00fcndroomile kui paresteesia tekib p\u00f6idlas, nimetiss\u00f5rmes, keskmises s\u00f5rmes ja lateraalselt\u00a0 s\u00f5rmuses\u00f5rmes ehk mediaann\u00e4rvi innervatsioonialal. Positiivse testi korral esineb paresteesia koputlemise piirkonnast distaalsemal. K\u00f5ige kaugem ala, kus paresteesia esineb, t\u00e4histab mediaann\u00e4rvi sensoorsete kiudude regenereerumisv\u00f5ime piiri. <\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-top: 12pt;text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"423\" height=\"191\" class=\"alignnone wp-image-166\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/screenshot_2021-02-22_at_16.21.34.png\" title=\"screenshot_2021-02-22_at_16.21.34.png\" alt=\"12-13\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/screenshot_2021-02-22_at_16.21.34.png 423w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/screenshot_2021-02-22_at_16.21.34-300x135.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 423px) 100vw, 423px\">\n<\/p>\n<h5 style=\"text-align: center\">\n\tJOONIS 13. TINELI TEST RANDMELIIGESE PIIRKONNAS.\u00a0\u00a0\u00a0<br>\n<\/h5>\n<h4>\n\tPHALENI TEST<br>\n<\/h4>\n<h6>\n\tPhaleni test hindab mediaann\u00e4rvi d\u00fcsfunktsiooni.<br>\n<\/h6>\n<p>\n\tPatsiendil palutakse<span lang=\"et\" style=\",serif\"> asetada k\u00e4eseljad kokku ning painutada maksimaalselt randmeliigesed (joonis 14). Asendit tuleb hoida kuni 1 minut. <\/span>\n<\/p>\n<p>\n\t<span lang=\"et\" style=\",serif\">Phaleni test on positiivne ning viitab karpaalkanali<\/span>\u00a0<span lang=\"et\" style=\",serif\">s\u00fcndroomile kui paresteesia tekib p\u00f6idlas, nimetiss\u00f5rmes, keskmises s\u00f5rmes ja lateraalselt\u00a0 s\u00f5rmuses\u00f5rmes ehk mediaann\u00e4rvi innervatsioonialal.<\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-top: 12pt;text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"263\" height=\"189\" class=\"alignnone wp-image-163\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/screenshot_2021-02-22_at_16.17.45.png\" title=\"screenshot_2021-02-22_at_16.17.45.png\" alt=\"12-14\">\n<\/p>\n<h5 style=\"text-align: center\">\n\tJOONIS 14. PHALENI TEST.<br>\n<\/h5>\n<h4>\n\tFROMENTI TEST<br>\n<\/h4>\n<h6>\n\tPositiivne Fromenti test viitab ulnaarn\u00e4rvi paral\u00fc\u00fcsile.<br>\n<\/h6>\n<p>\n\tPatsient haarab p\u00f6idla ja ni<span lang=\"et\" style=\",serif\">metiss\u00f5rmega paberi (joonis 15). <\/span>\n<\/p>\n<p>\n\t<span lang=\"et\" style=\",serif\">Kui hetkel, mil terapeut p\u00fc\u00fcab paberi patsiendi s\u00f5rmede vahelt \u00e4ra t\u00f5mmata, paindub patsiendi p\u00f6idla IP liiges, siis viitab see p\u00f6idla adduktsiooni teostava lihase halvatusele. Kui paberi \u00e4rat\u00f5mbamise ajal toimub ka p\u00f6idla MCP liigese\u00a0<\/span><span lang=\"et\" style=\",serif\">\u00fclesirutus, siis viitavad m\u00f5lemad testitulemused ulnaarn\u00e4rvi paral\u00fc\u00fcsile. <\/span>\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"263\" height=\"170\" class=\"alignnone wp-image-162\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/screenshot_2021-02-22_at_16.16.55.png\" title=\"screenshot_2021-02-22_at_16.16.55.png\" alt=\"12-15\">\n<\/p>\n<p style=\"margin-top:12.0pt\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<h5 style=\"text-align: center\">\n\tJOONIS 15. FROMENTI TEST.<br>\n<\/h5>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>S\u00f5ltuvalt patsiendi anamneesist, vaatlusest v\u00f5i teistest funktsionaalsetest testidest, valib terapeut kindlad spetsiifilised testid, et kinnitada k\u00fc\u00fcnarvarre, randmeliigese v\u00f5i labak\u00e4e funktsioonih\u00e4irega seotud f\u00fcsioterapeutiline diagnoos.\u00a0 Nii nagu k\u00f5igi spetsiifiliste testide korral, peab terapeut teadma, et positiivse tulemuse korral viitab test sellele, et &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-43","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/43","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=43"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/43\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":570,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/43\/revisions\/570"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=43"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}