{"id":41,"date":"2024-04-04T05:48:57","date_gmt":"2024-04-04T02:48:57","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/137-tasakaalu-hindamine\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:29","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:29","slug":"137-tasakaalu-hindamine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/137-tasakaalu-hindamine\/","title":{"rendered":"13.7. Tasakaalu hindamine"},"content":{"rendered":"
\n
\n
\n\t\t\tTasakaal on v\u00f5ime s\u00e4ilitada keha raskuskese tugipinna kohal.
\n\t\t<\/h6>\n<\/div>\n<\/div>\n

\n\tTasakaal ehk posturaalne stabiilsus on v\u00f5ime s\u00e4ilitada keha raskuskese (center of mass<\/i>) tugipinna\u00a0kohal. Normaalse posturaalse stabiilsuse korral toimub keha pidev k\u00f5ikumine (sway<\/i>) ehk keha raskuskeskme nihkumine tugipinna suhtes. Inimene s\u00e4ilitab tasakaalu kui keha k\u00f5ikumine p\u00fcsib stabiilsuse piirides (limits of stability<\/i>). Tasakaalu s\u00e4ilitamisel on tavaline kindlas ulatuses keha anteroposterioorne ja mediolateraalne k\u00f5ikumine. T\u00e4iskasvanu normaalne anteroposterioorse k\u00f5ikumise vahemik on 12\u00ba. Mediolateraalne k\u00f5ikumine s\u00f5ltub tugipinna laiusest ja inimese pikkusest, kuid keha k\u00fclgsuunalise k\u00f5ikumise keskmine vahemik on 16\u00ba. Kui keha \u00fclem\u00e4\u00e4rasel k\u00f5ikumisel pole vaja muuta tugipinda, kasutab inimene tasakaalu s\u00e4ilitamiseks kohastrateegiat (in-placed strategy<\/i>), kui keha k\u00f5ikumine \u00fcletab stabiilsuse piirid, kasutatakse tugipinna muutumise strateegiat (change-in-support<\/i>) uue tugipinna leidmiseks. M\u00f5lemad strateegiad tulenevad keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi poolt koordineeritud tasakaalufunktsioonidest.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tNormaalsel juhul s\u00e4ilitab keha stabiilse asendi nii liigutustegevuse eel, ajal kui p\u00e4rast.
\n<\/h6>\n

\n\tTasakaal t\u00e4hendab v\u00f5imet s\u00e4ilitada stabiilne kehaasend nii enne liigutustegevust, selle ajal kui\u00a0<\/span>vahetult p\u00e4rast tahtlikku liigutust, aga ka suutlikkust reageerida v\u00e4listele \u00e4rritajatele. Indiviidi v\u00f5ime s\u00e4ilitada tasakaal k\u00f5ikumisega seotud stabiilsuse piirides s\u00f5ltub keha raskuskeskme asendi kontrollist tugipinna suhtes. N\u00e4iteks on Parkinsoni diagnoosiga v\u00f5i osteoporoosi tagaj\u00e4rjel sekundaarselt tekkinud rinnak\u00fcfoosiga patsiendil anterioorse kehahoiu t\u00f5ttu tasakaalu s\u00e4ilitamisel v\u00e4iksem vastupanuv\u00f5ime anterioorse k\u00f5ikumise suhtes. Ka parema p\u00f5lveliigese endoproteesimise v\u00f5i vasaku ajupoole insuldi j\u00e4rgselt v\u00f5ivad patsiendid seista nii, et nende keha raskuskese on enam nihkunud vasaku alaj\u00e4seme suunas ning nad pole v\u00f5imelised kandma t\u00e4iskeharaskust paremale alaj\u00e4semele. Kirjeldatud n\u00e4idete korral v\u00f5ib keha raskuskeskme lateraalsuunaline nihkumine suurendada kukkumisriski vasakule.<\/span>\n<\/p>\n

\n
\n
\n\t\t\tTasakaal s\u00f5ltub skeleti-lihass\u00fcsteemi funktsionaalsusest, sensoorsest tagasisidemehanismist, enesetajust, kognitiivsetest ning kardiopulmonaalsetest v\u00f5imetest.
\n\t\t<\/h6>\n<\/div>\n<\/div>\n

\n\tTasakaal ei s\u00f5ltu ainult keha raskuskeskme paiknemisest tugipinnal, vaid ka lihaste ja liigeste ning n\u00e4rvide funktsionaalsusest, tugipinna suurusest, sensoorsest tagasisidemehanismist, enesetajust ehk ruumis orienteerumisv\u00f5imest, kognitiivsetest protsessidest, emotsioonidest ning kardiopulmonaalsest v\u00f5imekusest. Kahjustus mistahes nimetatud s\u00fcsteemis viib tasakaalu- ja funktsioonih\u00e4ireteni. Inimestel, kes on altid kukkuma, on v\u00e4iksemad keha k\u00f5ikumise stabiilsuse piirid. Alaj\u00e4seme lihaste j\u00f5u langus, puudulik lihaselastsus v\u00f5i liigeste liikuvuse piiratus tekitavad liikumis- ja tasakaaluh\u00e4ireid. Primaarsetele funktsionaalsetele h\u00e4iretele v\u00f5ivad lisanduda sekundaarsed h\u00e4ired \u2013 n\u00e4iteks vestibulaaraparaadi d\u00fcsfunktsioon v\u00f5ib kujuneda patsiendil, kes kurdab kaelavalu ja j\u00e4ikust kaela- \u00f5lav\u00f6\u00f6tme piirkonnas.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tPatsiendi detailne hindamine v\u00f5imaldab tuvastada probleemse s\u00fcsteemi ning tagada kvaliteetse ravi. Kvaliteetne ravi s\u00f5ltub ka terapeudi oskusest seada prioriteediks sekkumised, mis l\u00e4htuvad p\u00f5hikahjustuse m\u00f5just erinevatele tasakaalu m\u00f5jutavatele s\u00fcsteemidele nii, et patsiendil oleks v\u00f5imalikult v\u00e4he tegevus- v\u00f5i osaluspiiranguid. <\/span>\n<\/p>\n

\n\tNeljaastmelises tasakaalutestis seistakse labajalad koos, \u00fche labajala keskosa vastu teise labajala suurt varvast, tandmeseisus ja \u00fchel jalal.
\n<\/h6>\n

\n\tNELJAASTMELINE TASAKAALUTEST
\n<\/h4>\n

\n\tNeljaastmeline, staatilise tasakaalu test hindab vanemaealise patsiendi kukkumisriski ning v\u00f5imet s\u00e4ilitada stabiilne kehaasend neljas, progresseeruvat v\u00e4ljakutset esitavas asendis. Testi sooritamise\u00a0<\/span>neli astet: 1. seismine labajalad koos; 2. seismine nii, et \u00fche labajala keskosa on vastu teise labajala suurt varvast; 3. tandemseis; 4. seismine \u00fchel jalal (joonis 1).<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\"\n<\/p>\n

\n\tJOONIS 1. NELJAASTMELINE TASAKAALUTEST. A \u2013 SEISMINE LABAJALAD KOOS; B \u2013 SEISMINE NII, ET \u00dcHE LABAJALA KESKOSA ON VASTU TEISE LABAJALA SUURT VARVAST; C \u2013 TANDEMSEIS; D \u2013 SEISMINE \u00dcHEL JALAL.
\n<\/h5>\n

\n\tEnne testi sooritamist peab terapeut patsiendile selgitama ning demonstreerima iga testi asendit. Testi ajal seisab terapeut patsiendi k\u00f5rval ning on valmis tasakaalu kaotuse korral patsienti toetama. Testi ajal on patsiendi silmad avatud. Kui patsiendi asend on testi eel stabiilne, k\u00e4ivitab terapeut stopperi. Kui patsient suudab hoida asendit 10 sekundit ilma jalgu liigutamata ega tuge vajamata, j\u00e4tkatakse testi j\u00e4rgmises asendis. Kui patsient pole v\u00f5imeline testiasendit 10 sekundi jooksul s\u00e4ilitama, siis test l\u00f5petatakse. Testi ajal ei tohi patsient kasutada k\u00e4imisabivahendeid. Patsiendi kukkumisriski n\u00e4itab suutmatus p\u00fcsida 10 sekundit tandemseisus (\u00fclesanne 3).<\/span>\n<\/p>\n

\n\tFUNKTSIONAALNE HAARDEULATUSE TEST
\n<\/h4>\n
\n
\n
\n\t\t\tFunktsionaalne haardeulatuse test hindab vanemaealiste d\u00fcnaamilist tasakaalu ning kukkumisriski.
\n\t\t<\/h6>\n<\/div>\n<\/div>\n

\n\tFunktsionaalne haardeulatuse test (functional reach test<\/i>) hindab vanemaealiste inimeste d\u00fcnaamilist tasakaalu, mille tulemus korreleerub kukkumisriskiga. Enne testi sooritamist kinnitab terapeut seinale 1,2- 1,3m k\u00f5rgusele m\u00f5\u00f5dulindi v\u00f5i muu m\u00f5\u00f5tmist v\u00f5imaldava vahendi. Testi eel seisab patsient ilma seinale toetamata, seina \u00e4\u00e4res, \u00fclaj\u00e4se \u00f5laliigesest painutatud 90\u00b0 ning s\u00f5rmed rusikas nii, et 3. metakarpaalluu on kohakuti m\u00f5\u00f5dulindi nullpunktiga (joonis 2A). Terapeut juhendab patsienti painutama ette nii kaugele kui v\u00f5imalik, kuid nii, et s\u00e4iliks kindel tugipind; m\u00f5\u00f5tmistulemust n\u00e4itab 3. metakarpaalluu asukoht m\u00f5\u00f5dulindil (joonis 2B). Test katkestatakse kui patsient astub sammu ette v\u00f5i kaotab tasakaalu. Funktsionaalne haardeulatuse test sooritatakse kolm korda, testitulemusena fikseeritakse kahe viimase testi keskmine. Kukkumisrisk on madal kui haardeulatus on 25cm ja rohkem, kukkumisrisk on 2 korda suurem kui haardeulatus j\u00e4\u00e4b vahemikku 15-25cm, kukkumisrisk on 4 korda suurem kui haardeulatus j\u00e4\u00e4b vahemikku 15cm v\u00f5i v\u00e4hem ning kukkumisrisk on 8 korda suurem kui haardeulatus on minimaalne. <\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"Joonis\"\n<\/p>\n

\n\tJOONIS 2. FUNKTSIONAALNE HAARDEULATUSE TEST. A-ALGASEND; B-L\u00d5PPASEND.
\n<\/h5>\n

\n\tBERGI TASAKAALUTEST
\n<\/h4>\n

\n\tBergi tasakaalutest hindab v\u00f5imet s\u00e4ilitada tasakaal 14. \u00fclesande ajal.\u00a0\n<\/h6>

Bergi tasakaalutesti punktid 46-56 n\u00e4itavad head funktsionaalset tasakaalu.
\n\n<\/p>

\n\tBergi tasakaalutest hindab tasakaaluh\u00e4irega vanemaealiste v\u00f5i insuldipatsientide v\u00f5imet s\u00e4ilitada tasakaal kindlaksm\u00e4\u00e4ratud \u00fclesannete ajal. Bergi tasakaalutest koosneb 14. \u00fclesandest, millest iga <\/span>hinnatakse viiepalliskaalal punktidega 0-4, sealjuures 0 n\u00e4itab madalaimat ning 4 k\u00f5rgeimat funktsioonitaset. Testi sooritamiseks vajalikud vahendid on joonlaud, 1 k\u00e4etugedega tool, 1 k\u00e4etugedeta tool, step-pink, stopper ja 5m k\u00f5nniruumi. Testi sooritamiseks kulub aega keskmiselt 20 minutit.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t1. Istumast p\u00fcstit\u00f5usmine. <\/span><\/b>Juhised: t\u00f5use istumast seisma k\u00e4te abita.<\/span>\n<\/p>\n

    \n
  • \n\t\t4\u2012t\u00f5useb ilma k\u00e4te abita ning tasakaal on hea<\/span>\n\t<\/li>\n
  • \n\t\t3\u2012t\u00f5useb iseseisvalt k\u00e4te abiga<\/span>\n\t<\/li>\n
  • \n\t\t2\u2012t\u00f5useb k\u00e4te abiga peale mitmekordseid p\u00fcstumise katseid<\/span>\n\t<\/li>\n
  • \n\t\t1\u2012vajab minimaalset abi seismisel ja tasakaalu s\u00e4ilitamisel<\/span>\n\t<\/li>\n
  • \n\t\t0\u2012vajab keskmist v\u00f5i suurt abi seismisel<\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

    \n\t2. Toeta seismine. <\/span><\/b>Juhised: seisa 2 minutit ilma toeta.<\/span>\n<\/p>\n

      \n
    • \n\t\t4\u2012seisab ohutult 2 minutit<\/span>\n\t<\/li>\n
    • \n\t\t3\u2012seisab 2 minutit terapeudi julgestusel<\/span>\n\t<\/li>\n
    • \n\t\t2\u2012seisab 30 sekundit toeta<\/span>\n\t<\/li>\n
    • \n\t\t1\u2012vajab korduvaid katseid, et seista 30 sekundit ilma toeta<\/span>\n\t<\/li>\n
    • \n\t\t0\u2012ei seisa 30 sekundit toeta<\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

      \n\tKui patsient seisab 2 minutit ilma toeta, siis saab ta toeta istumise eest 4 punkti.<\/span><\/i>\n<\/p>\n

      \n\t3. Istumine selga toetamata, kuid labajalad aluspinnal. <\/span><\/b>Juhised: istu 2 minutit k\u00e4ed ristatud rinnal.<\/span>\n<\/p>\n

        \n
      • \n\t\t4\u2012istub iseseisvalt 2 minutit<\/span>\n\t<\/li>\n
      • \n\t\t3\u2012istub 2 minutit julgestusega<\/span>\n\t<\/li>\n
      • \n\t\t2\u2012istub 30 sekundit<\/span>\n\t<\/li>\n
      • \n\t\t1\u2012istub 10 sekundit<\/span>\n\t<\/li>\n
      • \n\t\t0\u2012ilma toeta ei suuda istuda 10 sekundit<\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

        \n\t4. Seismast istuma laskumine. <\/span><\/b>Juhised: istu.<\/span>\n<\/p>\n

          \n
        • \n\t\t4\u2012laskub seismast istuma minimaalse k\u00e4te toetusega<\/span>\n\t<\/li>\n
        • \n\t\t3\u2012 kontrollib istuma laskumist k\u00e4te toetusega<\/span>\n\t<\/li>\n
        • \n\t\t2\u2012toetab reie tagak\u00fcljed vastu tooli, et kontrollida istuma laskumist<\/span>\n\t<\/li>\n
        • \n\t\t1\u2012ei kontrolli istuma laskumist, kuid istub iseseisvalt<\/span>\n\t<\/li>\n
        • \n\t\t0\u2012ei kontrolli istuma laskumist, vajab toetust istumisel<\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

          \n\t5. Siirdumine. <\/span><\/b>Juhised: 2 tooli on asetatud vastastikku teineteisest 1m kaugusele. T\u00f5use toolilt, astu teise tooli juurde, p\u00f6\u00f6ra end istumiseks \u00fcmber ning lasku istuma. Siirdumiseks v\u00f5ib kasutada ka voodit ja tooli.<\/span>\n<\/p>\n

            \n
          • \n\t\t4\u2012siirdub iseseisvalt minimaalse k\u00e4te toetusega<\/span>\n\t<\/li>\n
          • \n\t\t3\u2012siirdub iseseisvalt k\u00e4te toetusega<\/span>\n\t<\/li>\n
          • \n\t\t2\u2012 vajab siirdumisel verbaalset juhendamist v\u00f5i julgestamist<\/span>\n\t<\/li>\n
          • \n\t\t1\u2012vajab siirdumisel \u00fcht abistavat inimest<\/span>\n\t<\/li>\n
          • \n\t\t0\u2012vajab siirdumisel kaht abistavat inimest<\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

            \n\t6. Ilma toeta silmad kinni seismine. <\/span><\/b>Juhised: sulge silmad ja seisa 10 sekundit.<\/span>\n<\/p>\n

              \n
            • \n\t\t4\u2012seisab iseseisvalt 10 sekundit<\/span>\n\t<\/li>\n
            • \n\t\t3\u2012seisab v\u00e4hem kui 10 sekundit<\/span>\n\t<\/li>\n
            • \n\t\t2\u2012seisab 3 sekundit<\/span>\n\t<\/li>\n
            • \n\t\t1\u2012ei suuda silmi 3 sekundit kinni hoida, vajab toetust<\/span>\n\t<\/li>\n
            • \n\t\t0\u2012vajab toetust kukkumise v\u00e4ltimiseks<\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

              \n\t7. Jalad koos ilma toeta seismine.<\/span><\/b> Juhised: pane labajalad kokku ja seisa.<\/span>\n<\/p>\n

                \n
              • \n\t\t4\u2012paneb iseseisvalt jalad kokku ning seisab 1 minut<\/span>\n\t<\/li>\n
              • \n\t\t3\u2012paneb iseseisvalt jalad kokku ning seisab 1 minut julgestusega<\/span>\n\t<\/li>\n
              • \n\t\t2\u2012paneb iseseisvalt jalad kokku, kuid ei suuda 30 sekundit seista<\/span>\n\t<\/li>\n
              • \n\t\t1\u2012vajab abi algasendi v\u00f5tmisel, kuid seisab 15 sekundit<\/span>\n\t<\/li>\n
              • \n\t\t0\u2012vajab abi algasendi v\u00f5tmisel, kuid seisab v\u00e4hem kui 15 sekundit<\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

                \n\t8. Seistes haardeulatuse m\u00f5\u00f5tmine. <\/span><\/b>Juhised: seisa, ilma seinale toetamata, seina \u00e4\u00e4res, painuta \u00fclaj\u00e4se \u00f5laliigesest 90\u00b0, hoia s\u00f5rmed rusikas nii, et 3. metakarpaalluu on kohakuti m\u00f5\u00f5dulindi nullpunktiga ning painuta ette nii kaugele kui v\u00f5imalik, kuid nii, et s\u00e4iliks kindel tugipind.<\/span>\n<\/p>\n

                  \n
                • \n\t\t4\u2012painutab ette > 25 cm<\/span>\n\t<\/li>\n
                • \n\t\t3\u2012painutab ette > 13 cm<\/span>\n\t<\/li>\n
                • \n\t\t2\u2012painutab ette > 5 cm<\/span>\n\t<\/li>\n
                • \n\t\t1\u2012painutab ette, kuid vajab julgestust<\/span>\n\t<\/li>\n
                • \n\t\t0\u2012kaotab tasakaalu, vajab k\u00f5rvalist abi<\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

                  \n\t9. Seistes eseme haaramine maast. <\/span><\/b>Juhised: v\u00f5ta maast ese, mis on asetatud sinu ette.<\/span>\n<\/p>\n

                    \n
                  • \n\t\t4\u2012v\u00f5tab iseseisvalt eseme maast<\/span>\n\t<\/li>\n
                  • \n\t\t3\u2012v\u00f5tab iseseisvalt eseme maast, kuid vajab julgestust<\/span>\n\t<\/li>\n
                  • \n\t\t2\u2012s\u00e4ilitab tasakaalu, kuid ei saa eset k\u00e4tte<\/span>\n\t<\/li>\n
                  • \n\t\t1\u2012ei ole v\u00f5imeline eset maast haarama, vajab julgestust<\/span>\n\t<\/li>\n
                  • \n\t\t0\u2012vajab k\u00f5rvalist abi kukkumise v\u00e4ltimiseks<\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

                    \n\t10. Seistes, selja taha vaatamiseks p\u00f6\u00f6rata \u00fcle parema ja vasaku \u00f5la. <\/span><\/b>Juhised: p\u00f6\u00f6ra selja taha vaatamiseks \u00fcle vasaku \u00f5la, seej\u00e4rel \u00fcle parema \u00f5la. Pilgu fikseerimiseks v\u00f5ib valida m\u00f5ne objekti.<\/span>\n<\/p>\n

                      \n
                    • \n\t\t4\u2012siirdab keharaskuse vasakule alaj\u00e4semele ning vaatab \u00fcle vasaku \u00f5la, seej\u00e4rel siirdab keharaskuse paremale alaj\u00e4semele ning vaatab \u00fcle parema \u00f5la<\/span>\n\t<\/li>\n
                    • \n\t\t3\u2012vaatab ainult \u00fcle \u00fche \u00f5la, teisele poole ei suuda keharaskust siirdada<\/span>\n\t<\/li>\n
                    • \n\t\t2\u2012p\u00f6\u00f6rab ainult k\u00f5rvale, kuid s\u00e4ilitab tasakaalu<\/span>\n\t<\/li>\n
                    • \n\t\t1\u2012vajab p\u00f6\u00f6ramisel julgestust<\/span>\n\t<\/li>\n
                    • \n\t\t0\u2012vajab p\u00f6\u00f6ramisel abi<\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

                      \n\t11. P\u00f6\u00f6re 360 kraadi. <\/span><\/b>Juhised: tee t\u00e4isring \u00fcmber oma telje, p\u00f6\u00f6rates paremale, seej\u00e4rel vasakule.<\/span>\n<\/p>\n

                        \n
                      • \n\t\t4\u2012p\u00f6\u00f6rab 360\u00ba m\u00f5lemale poole iseseisvalt 4 sekundit v\u00f5i kiiremini<\/span>\n\t<\/li>\n
                      • \n\t\t3\u2012p\u00f6\u00f6rab ainult \u00fchele poole 360\u00ba iseseisvalt 4 sekundit v\u00f5i kiiremini<\/span>\n\t<\/li>\n
                      • \n\t\t2\u2012p\u00f6\u00f6rab 360\u00ba m\u00f5lemale poole iseseisvalt, kuid aeglaselt<\/span>\n\t<\/li>\n
                      • \n\t\t1\u2012vajab v\u00e4hest julgestust v\u00f5i verbaalset juhendamist<\/span>\n\t<\/li>\n
                      • \n\t\t0\u2012vajab p\u00f6\u00f6ramisel abi<\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

                        \n\t12. Toeta seistes jala asetamine madalale pingile. <\/span><\/b>Juhised: astu vaheldumisi parema ja vasaku jalaga 4 korda stepp-pingile.<\/span>\n<\/p>\n

                          \n
                        • \n\t\t4\u2012seisab iseseisvalt ning astub 8 sammu 20 sekundiga<\/span>\n\t<\/li>\n
                        • \n\t\t3\u2012seisab iseseisavalt ja astub 8 sammu rohkem kui 20 sekundit<\/span>\n\t<\/li>\n
                        • \n\t\t2\u2012astub 4 sammu iseseisvalt, kuid vajab julgestust<\/span>\n\t<\/li>\n
                        • \n\t\t1\u2012 vajab abi 2 sammu astumiseks<\/span>\n\t<\/li>\n
                        • \n\t\t0\u2012pole v\u00f5imeline astuma \u00fchtegi sammu step-pingile<\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

                          \n\t13. Seismine tandemseisus. <\/span><\/b>Juhised: aseta \u00fche jala kand teise jala varba ette. Kui patsient ei suuda seista tandemseisus, siis ta saab 3 punkti, kui varba ja kanna vaheline kaugus on pikem labajala pikkusest.<\/span>\n<\/p>\n

                            \n
                          • \n\t\t4\u2012seisab tandemseisus 30 sekundit<\/span>\n\t<\/li>\n
                          • \n\t\t3\u2012seisab 30 sekundit nii, et varba ja kanna vaheline kaugus on pikem labajala pikkusest<\/span>\n\t<\/li>\n
                          • \n\t\t2\u2012seisab tandemseisus v\u00e4hem kui 30 sekundit<\/span>\n\t<\/li>\n
                          • \n\t\t1\u2012vajab abi asendi v\u00f5tmisel, seisab 15 sekundit<\/span>\n\t<\/li>\n
                          • \n\t\t0\u2012kaotab tasakaalu tandemseisu v\u00f5ttes v\u00f5i seistes<\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

                            \n\t14. \u00dchel jalal seismine. <\/span><\/b>Juhised: seisa ilma k\u00e4te toetuseta \u00fchel jalal nii kaua kui saad.<\/span>\n<\/p>\n

                              \n
                            • \n\t\t4\u2012v\u00f5tab asendi iseseisvalt ja seisab kauem kui 10 sekundit<\/span>\n\t<\/li>\n
                            • \n\t\t3\u2012v\u00f5tab asendi iseseisvalt ja seisab 5 \u2013 10 sekundit<\/span>\n\t<\/li>\n
                            • \n\t\t2\u2012v\u00f5tab asendi iseseisvalt ja seisab kuni 3 sekundit<\/span>\n\t<\/li>\n
                            • \n\t\t1\u2012proovib t\u00f5sta \u00fche alaj\u00e4seme, kuid pole v\u00f5imeline asendit s\u00e4ilitama<\/span>\n\t<\/li>\n
                            • \n\t\t0\u2012pole v\u00f5imeline t\u00f5stma \u00fcht alaj\u00e4set, vajab abi kukkumise v\u00e4ltimiseks<\/span>\n\t<\/li>\n<\/ul>\n

                              \n\tBergi tasakaalutesti maksimaalne punktisumma 56 n\u00e4itab head funktsionaalset tasakaalu<\/span>. Punktisumma v\u00e4iksem kui 45 viitab kukkumisriskile.<\/span>\n<\/p>\n

                              \n\tToonekure tasakaalutest
                              \n<\/h4>\n

                              \n\tToonekure tasakaalutest hindab sportlaste staatilist tasakaalu ja alaj\u00e4semete vigastusriski.
                              \n<\/h6>\n

                              \n\tToonekure tasakaalutest hindab sportlaste ja kehaliselt aktiivsete inimeste staatilist tasakaalu ning\u00a0<\/span>alaj\u00e4semete vigastusriski. Testi sooritamiseks on vaja stabiilset aluspinda ja stopperit. Enne testi v\u00f5ib sportlane teha kuni 10-minutilise soojenduse. Testi eel seisab sportlane sirgelt, k\u00e4ed puusas, vaade suunatud ette. Seej\u00e4rel palutakse painutada \u00fcks alaj\u00e4se p\u00f5lveliigesest ning asetada selle labajalg tugijala sisemisele k\u00fcljele, p\u00f5lveliigese k\u00f5rgusele. Ligikaudu 1 minut on aega, et harjuda tasakaaluga kirjeldatud asendis. Kui sportlane t\u00f5useb tugijala varvastele, k\u00e4ivitatakse stopper. Testiaeg peatatakse kui \u00fclest\u00f5stetud jalg kaotab kontakti tugijalaga, kui tugijala kand puudutab maad v\u00f5i k\u00e4ed eemalduvad puusalt. Toonekure tasakaalutest sooritatakse m\u00f5lema jalaga. Testi sooritatakse kolm korda, arvesse l\u00e4heb parim tulemus (tabel 1). <\/span>\n<\/p>\n

                              \n\t\"Joonis\"\n<\/p>\n

                              \n\tJOONIS 3. TOONEKURE TASAKAALUTEST.
                              \n<\/h5>\n
                              \n\tTABEL 1. TOONEKURE TASAKAALUTESTI TULEMUSED.
                              \n<\/h5>\n\n\n\n\n\n\n\n\n
                              \n

                              \n\t\t\t\t\tTulemus<\/span><\/span><\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

                              		\n

                              \n\t\t\t\t\tAeg (sekundites)<\/span><\/span><\/strong>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

                              \n

                              \n\t\t\t\t\tSuurep\u00e4rane<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

                              		\n

                              \n\t\t\t\t\t\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 > 50<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

                              \n

                              \n\t\t\t\t\tHea<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

                              		\n

                              \n\t\t\t\t\t\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 40-50<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

                              \n

                              \n\t\t\t\t\tKeskmine<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

                              		\n

                              \n\t\t\t\t\t\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 25-39<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

                              \n

                              \n\t\t\t\t\tHalb<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

                              		\n

                              \n\t\t\t\t\t\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 10-24<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

                              \n

                              \n\t\t\t\t\tV\u00e4ga halb<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

                              		\n

                              \n\t\t\t\t\t\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 < 10<\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

                              \n\t\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

                              Tasakaal on v\u00f5ime s\u00e4ilitada keha raskuskese tugipinna kohal. Tasakaal ehk posturaalne stabiilsus on v\u00f5ime s\u00e4ilitada keha raskuskese (center of mass) tugipinna\u00a0kohal. Normaalse posturaalse stabiilsuse korral toimub keha pidev k\u00f5ikumine (sway) ehk keha raskuskeskme nihkumine tugipinna suhtes. Inimene s\u00e4ilitab tasakaalu kui …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-41","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/41","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=41"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/41\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":572,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/41\/revisions\/572"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=41"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}