{"id":4,"date":"2024-04-04T05:48:54","date_gmt":"2024-04-04T02:48:54","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/11-fusioterapeutilise-hindamise-tahtsus\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:32","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:32","slug":"11-fusioterapeutilise-hindamise-tahtsus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/11-fusioterapeutilise-hindamise-tahtsus\/","title":{"rendered":"1.1. F\u00fcsioterapeutilise hindamise t\u00e4htsus"},"content":{"rendered":"<h6 dir=\"ltr\">\n\tF\u00fcsioterapeutilise hindamise eesm\u00e4rk on tuvastada patsiendi funktsionaalsed probleemid.<br>\n<\/h6>\n<p dir=\"ltr\">\n\tSkeleti-lihass\u00fcsteemi f\u00fcsioterapeutiline hindamine t\u00e4hendab korrektset ja s\u00fcstemaatilist patsiendi\u00a0 hindamist. Korrektne f\u00fcsioterapeutiline diagnoos s\u00f5ltub funktsionaalanatoomia teadmistest, patsiendi anamneesist, tema korrektsest vaatlusest ning p\u00f5hjalikust hindamisest. Patsiendi f\u00fcsioterapeutilise probleemi tuvastamine sisaldab lisaks kliiniliste s\u00fcmptomite ja patoloogia teadmistele, funktsionaalset hindamist, sealhulgas provokatiivsete testide ja palpatsiooni teostamist, aga ka vigastuse mehhanismide tundmist ning vajadusel laboratoorseid ja kliinilisi uuringuid. F\u00fcsioterapeutilise hindamise eesm\u00e4rk on t\u00e4ielikult ja selgelt m\u00f5ista patsiendi probleemi nii patsiendi kui terapeudi perspektiivist l\u00e4htudes, aga ka funktsionaalsel alusel eristatavatest s\u00fcmptomitest, mis on tinginud patsiendi kaebused.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\tVaatamata sellele, et edaspidi k\u00e4sitletavad testid on peamiselt m\u00f5eldud ambulatoorsetele patsientidele, saab neid kohandada ka statsionaarsete patsientide hindamiseks. Kuna statsionaarse ravi patsient on kliiniliselt diagnoositud enne f\u00fcsioteraapiat, siis f\u00fcsioterapeutiline hindamine j\u00e4lgib patsiendi reaktsiooni statsionaarse etapi f\u00fcsioteraapiale. Ambulatoorse etapi patsienti hinnatakse f\u00fcsioterapeutiliselt terve f\u00fcsioteraapia protsessi v\u00e4ltel, ka selles etapis kohandatakse hindamine vastavalt sellele, kuidas patsient reageerib teraapiale.\u00a0\u00a0\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\tF\u00fcsioterapeutiline hindamine peab olema h\u00e4sti organiseeritud ehk \u00fclevaatlikult liigendatud, kompleksne ning korratav. Kuna tavap\u00e4raselt v\u00f5rdleb f\u00fcsioterapeut tervet kehapoolt vigastatud\/patoloogilise kehapoolega, siis peab terapeut oskama eristada laialt varieeruvat normaalset hinnangut patoloogiast. \u00dchel ajahetkel peab terapeut keskenduma vaid \u00fchele hinnatavale aspektile, ehk enne vaatlust peab olema selgitatud patsiendi anamnees. Liigesvigastuse korral peab vigastatud liigese hindamisel t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama ka kineetilisele ahelale, millel on m\u00f5ju ka teistele liigestele. Ka vigastatud liigesest \u00fclal v\u00f5i all olevas liigeses v\u00f5ivad esineda muutused, sest nad kompenseerivad vigastatud liigese funktsioone.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>F\u00fcsioterapeutilise hindamise eesm\u00e4rk on tuvastada patsiendi funktsionaalsed probleemid. Skeleti-lihass\u00fcsteemi f\u00fcsioterapeutiline hindamine t\u00e4hendab korrektset ja s\u00fcstemaatilist patsiendi\u00a0 hindamist. Korrektne f\u00fcsioterapeutiline diagnoos s\u00f5ltub funktsionaalanatoomia teadmistest, patsiendi anamneesist, tema korrektsest vaatlusest ning p\u00f5hjalikust hindamisest. Patsiendi f\u00fcsioterapeutilise probleemi tuvastamine sisaldab lisaks kliiniliste s\u00fcmptomite ja &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-4","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=4"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":609,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/4\/revisions\/609"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=4"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}