\n\tPatsiendi k\u00f5nni hindamisel v\u00f5rdleb terapeut patsiendi sooritust k\u00f5nni normaalsete tegurite ja n\u00e4itajatega. Patsiendil palutakse k\u00f5ndida nii jalatsites kui ilma, v\u00e4hene riietus v\u00f5imaldab anal\u00fc\u00fcsida\u00a0<\/span>patsiendi k\u00f5nnimustrit tervikuna.<\/span>\n<\/p>\n \n\tVaatamata sellele, et alloleval on kirjeldatud k\u00f5nni s\u00fcstemaatilist hindamist v\u00f5imaldavad aspektid, v\u00f5ib iga terapeut kohandada k\u00f5nni hindamise vastavalt patsiendi funktsionaalsele seisundile.<\/span>\n<\/p>\n \n\tAlgselt teostatakse patsiendi k\u00f5nni \u00fcldine vaatlus. Kuulatakse ning hinnatakse k\u00f5nnir\u00fctmi \u2012 kas r\u00fctm on \u00fchtlane, kas patsient k\u00f5nnib sujuvalt v\u00f5i esineb lonkamist? Kas \u00f5lav\u00f6\u00f6de roteerub vaagnav\u00f6\u00f6tme suhtes vastassuunas ning, kas vastavad roteerumised toimuvad etten\u00e4htud ulatuse piirides ning v\u00f5rdselt paremal ja vasakul kehapoolel? Ebav\u00f5rdsed v\u00f5i piiratud \u00f5la- ja vaagnav\u00f6\u00f6tme liigutused v\u00f5ivad viidata seljaprobleemidele. Kas k\u00e4te hooliigutused on v\u00f5rdsed ja pingevabad? Kui \u00fclaj\u00e4seme hooliigutus ei tule \u00f5laliigesest, vaid k\u00fc\u00fcnarliigesest, on p\u00f5hjust hinnata v\u00f5imalikku \u00f5laliigese d\u00fcsfunktsiooni. Kas kehat\u00fcvi ja pea on k\u00fclgvaates vaagna kohal v\u00f5i vaagna ees? Kui kehat\u00fcvi on vaagnast ees, v\u00f5ib esineda tuharalihaste n\u00f5rkus v\u00f5i puusaliigese painutajalihaste \u00fcletoonus. Kui pea on kehat\u00fcve suhtes ees, v\u00f5ib esineda anterioorselt \u00f5lav\u00f6\u00f6tme ja\/v\u00f5i kaelalihaste \u00fcletoonus v\u00f5i posterioorselt samade struktuuride n\u00f5rkus. Kui kaugel on labajalad teineteisest? Rohkem kui 5-8\u00b13,5 cm viitab tasakaaluprobleemidele v\u00f5i \u00fcletoonuses reie eemaldajalihastele.<\/span>\n<\/p>\n \n\tP\u00e4rast \u00fcldist k\u00f5nnivaatlust, j\u00e4tkatakse liigesp\u00f5hise hindamisega patsiendi eest-, tagant- ja k\u00fclgvaates, alustades kas labajalgade piirkonnast v\u00f5i kehat\u00fcvest nii, et \u00fckski segment ei j\u00e4\u00e4ks t\u00e4helepanuta.<\/span>\n<\/p>\n \n\tEest- ja tagantvaates hinnatakse pea ja \u00f5lav\u00f6\u00f6tme asendit, \u00f5lav\u00f6\u00f6tme roteerumist vaagnav\u00f6\u00f6tme suhtes, alaj\u00e4semete teljelisust, labajala ning kanna asendit toeperioodil.<\/span>\n<\/p>\n \n\tKui \u00fcks labajalg on rohkem v\u00e4lja roteeritud kui teine, v\u00f5ib see viidata s\u00e4\u00e4re torsioonasendile v\u00f5i puusaliigese \u00fclem\u00e4\u00e4rasele v\u00e4lisrotatsioonile. Kui \u00fche alaj\u00e4seme kannalt varbale rullumise faas on l\u00fchem, v\u00f5ib see viidata l\u00fchenenud sammupikkusele v\u00f5i kannak\u00f5\u00f5luse j\u00e4ikusele. Kas kandluu liigub kannal\u00f6\u00f6gi faasis pronatsioonasendisse ning vertikaalmomendifaasis inversioonasendisse v\u00f5i s\u00e4ilib pronatsioonasend kogu toeperiood? Kandluu pronatsioonasend kogu toeperioodil viitab \u00fclem\u00e4\u00e4ra elastsele labajalale ning on seotud labajala pronatsioonasendiga. Milline kannaosa puudutab aluspinda kannal\u00f6\u00f6gifaasis \u2012 lateraalne, keskmine v\u00f5i mediaalne osa? Kas kannal\u00f6\u00f6gi faasis toimub kannal\u00f6\u00f6k, mis v\u00f5imaldab labajalal rulluda pronatsioonasendisse v\u00f5i j\u00e4\u00e4b k\u00f5nni toeperioodil keharaskus labajala v\u00e4limisele osale? Keharaskus labajala v\u00e4limisel osal viitab j\u00e4igale labajala tagumisele osale ning k\u00f5rgele pikiv\u00f5lvile. Kui kannal\u00f6\u00f6gifaasis puudutab esimesena aluspinda labajala kesk- v\u00f5i eesosa, mitte kand, siis on sammupikkus l\u00fchike. Kui kand t\u00f5useb aluspinnalt varem kui peaks, v\u00f5ib esineda reie nelipealihase n\u00f5rkus v\u00f5i kannak\u00f5\u00f5luse j\u00e4ikus. Hinnates eestvaates labajala piirkonda, tuleb t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata varvastele, kas varvaste dorsaalfleksioon toimub bilateraalselt samas ulatuses ning kas toeperioodil on labajala pikiteljed samasugused v\u00f5i erinevad?<\/span>\n<\/p>\n \n\tKui eest- v\u00f5i tagantvaates n\u00e4htub p\u00f5lveliigeste vajumine mediaalsele, siis viitab see s\u00e4\u00e4re torsioon- v\u00f5i \u00fclem\u00e4\u00e4rasele puusaliigese siserotatsioonasendile. Kas m\u00f5lemad p\u00f5lveliigesed suunduvad k\u00f5nnil ette v\u00f5i rotateeruvad lateraalsele\/mediaalsele? Kui p\u00f5lvekedrad on suunatud mediaalsele, v\u00f5ib patsiendil esineda h\u00fcppeliigese \u00fclem\u00e4\u00e4rane pronatsioon- v\u00f5i s\u00e4\u00e4re rotatsioonasend, aga ka patellofemoraalne valus\u00fcndroom. P\u00f5lveliigese teljelisuse hindamine h\u00fcppe- ja puusaliigese suhtes v\u00f5imaldab tuvastada valgus<\/i>\u2013 v\u00f5i varus<\/i>asendi. Genu valgum<\/i> viitab n\u00f5rgale reie nelipealihasele, reite \u00fcmberm\u00f5\u00f5tude v\u00f5rdlus v\u00f5ib kinnitada reie nelipealihaste atroofia v\u00f5i h\u00fcpertroofia.<\/span>\n<\/p>\n \n\tVaagnav\u00f6\u00f6tme piirkonna hindamisel tuleb t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata tuharalihaste toonusele, aga ka sellele, kas vaagnav\u00f6\u00f6de s\u00e4ilitab bilateraalselt stabiilse tasandi v\u00f5i vajub \u00fcks vaagnapool k\u00f5nni hooperioodil alla. Vaagna allavaje viitab vastaspoole keskmise tuharalihase n\u00f5rkusele. Kui k\u00f5nni hooperioodil n\u00e4htub puusaliigese tasandil alaj\u00e4seme koonusliikumine, viitab see puusaliigese painutajalihaste n\u00f5rkusele v\u00f5i p\u00f5lveliigese liikuvuse piiratusele.<\/span>\n<\/p>\n \n\tPatsiendi k\u00f5nni hindamine k\u00fclgvaates pakub t\u00e4iendavat teavet juba tuvastatud funktsioonih\u00e4iretele v\u00f5i v\u00f5imaldab tuvastada seni t\u00e4helepanuta j\u00e4\u00e4nud h\u00e4ire. K\u00fclgvaates k\u00f5ndi hinnates tuleb t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata p\u00f5lveliigese asendile toeperioodi kannal\u00f6\u00f6gi-, vertikaalmomendi- ja \u00e4rat\u00f5ukefaasis, pea, kehat\u00fcve ning vaagnav\u00f6\u00f6tme asendile, ala- ja \u00fclaj\u00e4semete hooliigutustele ning kannal\u00f6\u00f6gi ja varba \u00e4rat\u00f5uke ajastusele. Iga kannal\u00f6\u00f6k ning iga varba \u00e4rat\u00f5uge peavad toimuma toeperioodi samas faasis, kui see nii ei ole, v\u00f5ib esineda jalgade pikkuse erinevus, puusaliigese sirutaja- v\u00f5i painutajalihaste unilateraalne \u00fcletoonus v\u00f5i teatud puusa- v\u00f5i p\u00f5lveliigest \u00fcmbritseva lihase n\u00f5rkus. Kui kand puudutab aluspinda, kas h\u00fcppeliiges on neutraalasendis, kas h\u00fcppeliigese neutraalasend s\u00e4ilib kogu hooperiood?<\/span>\n<\/p>\n \n\tK\u00fclgvaates p\u00f5lveliigese piirkonda hinnates tuleb j\u00e4lgida, kas kannal\u00f6\u00f6gi faasi ajal on p\u00f5lveliiges sirutatud ning kas p\u00f5lveliigeses toimub painutus kui keharaskus kantakse tugijalale ning kand t\u00f5useb aluspinnalt. Kas hooperioodil liigub p\u00f5lveliiges vabalt ligikaudu 60\u00b0 painutusse?\u00a0\u00a0 <\/span>\n<\/p>\n \n\tKas hooperioodil saavutab puusaliiges suurima painutusulatuse ning toeperioodil vahetult enne kanna t\u00f5usmist aluspinnalt suurima sirutusulatuse? Kui puusaliigese normaalse sirutuse ajal s\u00e4ilib teatud ulatuses painutus, siis v\u00f5ib esineda kas puusaliigese painutajalihaste \u00fcletoonus v\u00f5i sirutajalihaste n\u00f5rkus. Ka liigne vaagna anterioorne asend viitab \u00fcletoonuse puusaliigese painutajalihastele.<\/span>\n<\/p>\n \n\tK\u00fclgvaates peavad pea, \u00f5la- ja vaagnav\u00f6\u00f6de olema sirgel pikiteljel. K\u00f5nni hindamisel leitud funktsionaalsed h\u00e4ired kinnitatakse vastavate struktuuride funktsionaalse hindamisega. N\u00e4iteks, kui k\u00f5nnil ilmneb \u00fclakeha ettepainutatud asend, siis hinnatakse k\u00f5nnih\u00e4ire v\u00f5imalike p\u00f5hjustena puusaliigese sirutajalihaste j\u00f5ud v\u00f5i puusaliigese painutajalihaste elastsust. K\u00f5nnih\u00e4ire tuvastamise j\u00e4rgselt sooritatakse probleemi lahendamiseks eesm\u00e4rgip\u00e4rased harjutused.<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Patsiendi k\u00f5nni hindamine tugineb s\u00fcstemaatilisele k\u00f5nni hindamise p\u00f5him\u00f5ttele ning kohandub patsiendi kaebuse ja funktsioonih\u00e4iega. Patsiendi k\u00f5nni hindamisel v\u00f5rdleb terapeut patsiendi sooritust k\u00f5nni normaalsete tegurite ja n\u00e4itajatega. Patsiendil palutakse k\u00f5ndida nii jalatsites kui ilma, v\u00e4hene riietus v\u00f5imaldab anal\u00fc\u00fcsida\u00a0patsiendi k\u00f5nnimustrit tervikuna. Vaatamata …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-39","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=39"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":574,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/39\/revisions\/574"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=39"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}