{"id":37,"date":"2024-04-04T05:48:57","date_gmt":"2024-04-04T02:48:57","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/135-konni-kineetilised-naitajad\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:29","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:29","slug":"135-konni-kineetilised-naitajad","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/135-konni-kineetilised-naitajad\/","title":{"rendered":"13.5. K\u00f5nni kineetilised n\u00e4itajad"},"content":{"rendered":"

\n\tK\u00f5ndimise ajal toimuvad keha liigutused t\u00e4nu lihastele, aluspinnaga seotud reaktsioonij\u00f5ududele, gravitatsioonile ning hooliigutustele. Kineetika on mehaanika osa, mis kirjeldab keha staatikat ja d\u00fcnaamikat.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tLihaste \u00fclesanne on tagada k\u00f5nni ajal liigutuste kiiruse suurendamine ning v\u00e4hendamine, l\u00f6\u00f6gij\u00f5udude absorbtsioon ning keha stabiilsus. Liigutuste kiiruse suurendamisega ehk lihaste kontsentrilise t\u00f6\u00f6re\u017eiimiga tagatakse keha edasiliikumine, liigutuste kiiruse v\u00e4hendamisega ehk lihaste ekstsentrilise t\u00f6\u00f6re\u017eiimiga tagatakse k\u00f5nnil sujuvad ning kontrollitud liigutused. Ka l\u00f6\u00f6gij\u00f5udude absorbtsiooni ajal t\u00f6\u00f6tavad lihased ekstsentriliselt. L\u00f6\u00f6gij\u00f5udude absorbtsiooni eesm\u00e4rk on v\u00e4hendada kehale m\u00f5juvaid j\u00f5udusid ajal, mil alaj\u00e4se puudutab aluspinda. Isomeetriliselt t\u00f6\u00f6tavate stabiliseerivate lihaste eesm\u00e4rk on tagada kehaosa stabiilsus k\u00f5nni ajal.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tK\u00f5nnits\u00fckli erineval perioodil t\u00f6\u00f6tab lihas \u00fchel hetkel liigutuskiiruse suurendajana, teisel hetkel liigutuskiiruse v\u00e4hendajana. K\u00f5nnits\u00fckli ajal ei ole k\u00f5ik lihased pidevalt aktiivsed \u2012 k\u00f5nni ts\u00fckliline aktiivsus, kus l\u00fchike lihast\u00f6\u00f6 vaheldub l\u00fchikese puhkeperioodiga, tagab pikemaajalise k\u00f5ndimisv\u00f5imekuse.\u00a0 Suure osa energiast tarbivad lihased k\u00f5nni toeperioodis liigutuste kiiruse suurendamisel ja v\u00e4hendamisel, v\u00e4iksema osa hooperioodis. Lihaste aktiivsus on suurim toeperioodi alguses ning hooperioodi l\u00f5pus, lihaste suhteline inaktiivsus esineb vertikaalmomendifaasis ning hooperioodil. Hooperioodil viib alaj\u00e4set edasi toeperioodi l\u00f5ppfaasis varba \u00e4rat\u00f5uke poolt tekitatud hooliigutus.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tEt osata juhendada patsiendi k\u00f5nnimustrit korrigeerivaid terapeutilisi harjutusi, tuleb teada, et vastavalt funktsioonidele jagatakse ka lihased l\u00f6\u00f6gij\u00f5udude absorbeerijateks, liigutuste stabilisaatoriteks, liigutuskiiruse suurendajateks ning liigutuskiiruse v\u00e4hendajateks. M\u00f5ned k\u00f5ndimisega seotud lihasfunktsioonid kattuvad, sest l\u00f6\u00f6gij\u00f5udude absorbtsioon n\u00f5uab liigutuskiiruse v\u00e4hendamist. <\/span>\n<\/p>\n

\n\tL\u00f6\u00f6gij\u00f5udude absorbeerijad
\n<\/h4>\n

\n\tL\u00f6\u00f6gij\u00f5udude absorbtsiooni eesm\u00e4rk on v\u00e4hendada kehale m\u00f5juvaid j\u00f5udusid algkontakti ajal.
\n<\/h6>\n

\n\tL\u00f6\u00f6gij\u00f5udude v\u00e4hendamiseks toimib reie nelipealihas k\u00f5nni toeperioodi alguses, kannal\u00f6\u00f6gifaasist amortisatsioonifaasini, l\u00f6\u00f6gij\u00f5udude absorbeerijana. L\u00f6\u00f6gij\u00f5ud absorbeeruvad kui alaj\u00e4se puudutab\u00a0<\/span>aluspinda ning aluspind l\u00fckkab keha l\u00f6\u00f6gi tagaj\u00e4rjel tagasi (ground reaction force<\/i> \u2013 toereaktsioon ehk k\u00f5nni toeperioodil aluspinna poolt keha m\u00f5jutav j\u00f5ud). Reie nelipealihas v\u00e4hendab p\u00f5lveliigese painutuse kiirust ning kontrollib p\u00f5lveliigese painutuse ulatust k\u00f5nnits\u00fckli alguses. Kannal\u00f6\u00f6gifaasi alguses, kui labajala eesmine osa ei ole kontaktis aluspinnaga, t\u00f6\u00f6tavad h\u00fcppeliigese dorsaalfleksiooni teostavad lihased isomeetriliselt, labajala aluspinnale langemist kontrollivad samad lihased k\u00f5nni toeperioodi j\u00e4rgmistes faasides ekstsentrilise t\u00f6\u00f6re\u017eiimiga, toimides samal ajal ka liigutuskiiruse v\u00e4hendajana ning l\u00f6\u00f6gij\u00f5udude absorbeerijana. <\/span>\n<\/p>\n

\n\tLiigutuste stabilisaatorid
\n<\/h4>\n
\n\tK\u00f5nnistabiilsuse tagavad puusaliigese sirutaja- ja kerelihased.
\n<\/h6>\n

\n\tEt s\u00e4ilitada k\u00f5ndimisel keha sirutatud asend ja ennetada kehat\u00fcve ning vaagna \u00fclem\u00e4\u00e4rast k\u00fclgsuunalist kallutust, t\u00f6\u00f6tavad puusaliigese sirutajalihased ning kerelihased liigutuste<\/span>\u00a0stabilisaatoritena. Suur tuharalihas v\u00f5imaldab k\u00f5ndimisel v\u00e4ltida kehat\u00fcve liigset ettepainutust, keskmine ja v\u00e4ike tuharalihas ning laisidekirmepingutaja stabiliseerivad vaagna lateraalsuunaliste liigutuste osas, selja sirutajalihas tasakaalustab pea, \u00fclaj\u00e4semed ja kehat\u00fcve vaagna suhtes. Nimetatud lihased saavutavad suurima aktiivsuse k\u00f5nni toeperioodi alguses ja l\u00f5pus kui keharaskus kantakse \u00fchelt alaj\u00e4semelt teisele. Laisidekirmepingutaja on aktiivne ka hooperioodi alguses, kus tema eesm\u00e4rk on stabiliseerida vaagen. <\/span>\n<\/p>\n

\n\tLiigutuskiiruse suurendajad
\n<\/h4>\n

\n\tLiigutuste kiiruse suurendamisega tagatakse keha edasiliikumine, liigutuste kiiruse v\u00e4hendamisega tagatakse k\u00f5nnil sujuvad ning kontrollitud liigutused.
\n<\/h6>\n

\n\tLiigutuskiiruse suurendajate aktiivsus on k\u00f5rge k\u00f5nni erinevates faasides. S\u00e4\u00e4re tagumised lihased demonstreerivad suurimat liigutuskiirust k\u00f5nni toeperioodi l\u00f5pus, mil t\u00f5ukej\u00f5uga viiakse alaj\u00e4se hooperioodis passiivselt ette. S\u00e4\u00e4re tagumiste, spetsiifiliselt h\u00fcppeliigese inversiooni ja eversiooni teostavate lihaste aktiivsus avaldub juba toeperioodi keskel, mil nad tagavad kontrolli ja stabiilsuse keharaskuse kandmiseks \u00fchelt alaj\u00e4semelt teisele. Kuna pindluulihased ja tagumine s\u00e4\u00e4relihas on aktiivsed kogu toeperioodil, siis \u00fclekoormus ning labajala puudulik biomehaanika soodustavad vastavate struktuuridega seotud tendinopaatia teket, mis sageli v\u00e4ljendub h\u00fcppeliigese \u00fclem\u00e4\u00e4rase pronatsioonasendi korral.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tHooperioodil t\u00f5stavad h\u00fcppeliigese ja varvaste dorsaalfleksiooni teostavad lihased labajala ning suunavad selle kannal\u00f6\u00f6gi faasiks \u00f5igesse asendisse.\u00a0\u00a0\u00a0 <\/span>\n<\/p>\n

\n\tPuusaliigese painutajalihaste aktiivsus on suurim hooperioodi alg- ja keskfaasis, mil toimub puusaliigese painutus ning labajala t\u00f5stmine aluspinnalt. Hooperioodil on reie l\u00e4hendajalihaste aktiveerumise eesm\u00e4rk\u00a0 hoida alaj\u00e4se tugijala l\u00e4hedal ning tagada kehat\u00fcve sirutus hetkel, mil tugijalg\u00a0<\/span>l\u00e4bib vertikaalmomendifaasi. <\/span>\n<\/p>\n

\n\tLiigutuskiiruse aeglustajad
\n<\/h4>\n

K\u00f5nni hooperioodil toimivad hamstringlihased p\u00f5lveliigese kaudu liigutuskiiruse aeglustajatena sujuva kannal\u00f6\u00f6gi tagamiseks ning toeperioodi alguses kehat\u00fcve viimiseks tugijala kohale. Toeperioodi alguses toimib reie nelipealihas nii l\u00f6\u00f6gij\u00f5udude absorbeerijana kui liigutuskiiruse aeglustajana. Liigutuskiirust aeglustavad k\u00f5nni toeperioodi alguses ka h\u00fcppeliigese dorsaalfleksiooni teostavad lihased.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

K\u00f5ndimise ajal toimuvad keha liigutused t\u00e4nu lihastele, aluspinnaga seotud reaktsioonij\u00f5ududele, gravitatsioonile ning hooliigutustele. Kineetika on mehaanika osa, mis kirjeldab keha staatikat ja d\u00fcnaamikat. Lihaste \u00fclesanne on tagada k\u00f5nni ajal liigutuste kiiruse suurendamine ning v\u00e4hendamine, l\u00f6\u00f6gij\u00f5udude absorbtsioon ning keha stabiilsus. Liigutuste …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-37","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/37","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=37"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/37\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":576,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/37\/revisions\/576"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=37"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}