\n\tK\u00f5nni ajal toimuvad keha sinusoidaalsed liikumised on p\u00f5hjustatud muutustest liigeste liikuvusulatuses. Teatud liigeste liikuvusulatused k\u00f5nnil ei ole suured, kuid nad on olulised, et tagada sujuv k\u00f5ndimine. Liigutused toimuvad nii sagitaal-, frontaal- kui transversaaltasapindades. Kui liigutus \u00fches tasapinnas on piiratud, siis pole sujuv k\u00f5ndimine v\u00f5imalik. F\u00fcsioterapeut peab teadma<\/span>\u00a0k\u00f5ndimisega seotud liigeste liikumisj\u00e4rjestust ning liigeste liikumisulatusi, et funktsionaalsete probleemide korral need korrigeerida. Samuti on oluline teada, et keha raskuskeskme s\u00e4ilimist toepinna kohal toetab lisaks normaalsele lihasj\u00f5ule ning liigesliikuvusele ka k\u00f5ndimise ajal sirutatud ning neutraalasendis olev kehat\u00fcvi. Kehat\u00fcve liikumine on koosk\u00f5las vaagna liikumisega \u2012 kui vaagen p\u00f6\u00f6rdub \u00fches suunas, siis kehat\u00fcvi teises suunas. K\u00e4te hooliigutused assisteerivad kehat\u00fcve selle rotatsiooni ajal nii, et kehat\u00fcve liikumine on v\u00e4iksem. Kehat\u00fcve ja vaagna koordineeritud liigutused tagavad sujuva ja stabiilse k\u00f5ndimise.<\/span>\n<\/p>\n \n\tKuna kinemaatika on mehaanika osa, mis tegeleb keha liikumise matemaatilise kirjeldamisega, siis esitatakse allj\u00e4rgnevalt vaagna, puusa-, p\u00f5lve- ja h\u00fcppeliigese liikumised erinevatel k\u00f5nnifaasidel.<\/span>\n<\/p>\n \n\tKannal\u00f6\u00f6gifaasi ajal on vaagen sagitaaltasapinnas 5\u00b0 ulatuses anterioorses kaldes, vertikaalmomendifaasiks vaagna anterioorne kalle v\u00e4heneb. Frontaaltasapinnas on vaagen kannal\u00f6\u00f6gifaasi ajal eleveeritud 4\u00b0, hakates langema kohe p\u00e4rast kannal\u00f6\u00f6ki. Alaj\u00e4seme liikumisel kannal\u00f6\u00f6gifaasist vertikaalmomendifaasi toimub vaagna siserotatsioon 4\u00b0 ulatuses.<\/span>\n<\/p>\n \n\tKui alaj\u00e4se liigub k\u00f5nni toeperioodi l\u00f5ppu, on vaagen 5\u00b0 ulatuses posterioorses kaldes. Frontaaltasapinnas langeb vaagen alates vertikaalmomendifaasist kuni varba \u00e4rat\u00f5ukeni 8\u00b0. K\u00f5nni toeperioodi l\u00f5pus toimub vaagna v\u00e4lisrotatsioon kokku 8\u00b0 \u2012 algsest siserotatsioonist 4\u00b0 ning v\u00e4lisrotatsiooni 4\u00b0.<\/span>\n<\/p>\n \n\tHooperioodi alguses on eelnevalt posterioorses kaldes olnud vaagen liikunud 5\u00b0 ulatuses anterioorsele. Frontaaltasapinnas vaagen langeb, transversaaltasapinnas roteerub vaagen hooperioodi algfaasis 4\u00b0 v\u00e4lisrotatsioonasendist hooperioodi l\u00f5ppfaasiks 4\u00b0 ulatuses siserotatsioonasendisse.<\/span>\n<\/p>\n \n\tHooperioodi l\u00f5ppfaasis on vaagen sagitaaltasapinnas posterioorses kaldes, frontaaltasapinnas v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral eleveeritud ning transversaaltasapinnas siserotatsioonasendis<\/span>.<\/span>\n<\/p>\n \n\tKannal\u00f6\u00f6gifaasi ajal on puusaliiges sagitaaltasapinnas painutatud 30\u00b0, frontaaltasapinnas l\u00e4hendatud 2-6\u00b0 ning transversaaltasapinnas v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral roteeritud sisse. Vertikaalmomendifaasi ajal on puusaliiges v\u00e4hem painutatud ning l\u00e4hendatud kui kannal\u00f6\u00f6gifaasi ajal ning v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral roteeritud v\u00e4lja.<\/span>\n<\/p>\n \n\tK\u00f5nni toeperioodi l\u00f5pus on puusaliiges sirutatud 10\u00b0 kannal\u00f6\u00f6gifaasis ning 5-0\u00b0 varba \u00e4rat\u00f5ukefaasis. Frontaaltasapinnas on puusaliiges kannal\u00f6\u00f6gifaasi ajal neutraalsendis, liikudes varba \u00e4rat\u00f5uke faasi ajaks 4\u00b0 adduktsiooni. Transversaaltasapinnas liigub puusaliiges vertikaalmomendifaasi j\u00e4rel siserotatsioonasendist neutraalasendisse kannal\u00f6\u00f6gifaasi ajaks ning 4\u00b0 v\u00e4lisrotatsioonasendisse varba \u00e4rat\u00f5uke faasi ajaks.<\/span>\n<\/p>\n \n\tHooperioodi algfaasis j\u00e4tkub painutus puusaliigeses kuni 20\u00b0-ni, toimub maksimaalne puusaliigese abduktsioon 5\u00b0 ulatuses ning s\u00e4ilib puusaliigese v\u00e4lisrotatsioonasend.<\/span>\n<\/p>\n \n\tVahetult enne hooperioodi l\u00f5ppfaasi on puusaliigese painutus 30\u00b0. Kuna puusaliiges on hooperioodi algfaasis maksimaalselt eemaldatud, siis hooperioodi l\u00f5ppfaasis v\u00f5i vahetult enne kannal\u00f6\u00f6gifaasi liigub puusaliiges frontaalteljel neutraalasendisse. Transversaaltasapinnas liigub puusaliiges vahetult enne kannal\u00f6\u00f6gifaasi v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral siserotatsioonasendisse.<\/span>\n<\/p>\n \n\tKannal\u00f6\u00f6gifaasi ajal on p\u00f5lveliiges t\u00e4ielikult v\u00f5i peaaegu t\u00e4ielikult sirutatud. S\u00e4\u00e4r on v\u00e4lisrotatsioonasendis 8-10\u00b0. Kui keharaskus alaj\u00e4semel suureneb, paindub p\u00f5lveliiges 15\u00b0 ning s\u00e4\u00e4re v\u00e4lisrotatsioon asendub siserotatsiooniga.<\/span>\n<\/p>\n \n\tVertikaalmomendifaasi ajal on p\u00f5lveliigeses toeperioodi k\u00f5ige suurem painutusnurk, kannal\u00f6\u00f6gifaasiks liigub p\u00f5lveliiges sirutusasendisse. P\u00e4rast seda kui s\u00e4\u00e4r on maksimaalses siserotatsioonasendis vahetult enne vertikaalmomendifaasi, liigub s\u00e4\u00e4r v\u00e4lisrotatsioonasendisse varba \u00e4rat\u00f5ukefaasiks. Vahetult enne varba \u00e4rat\u00f5ukefaasi toimub p\u00f5lveliigeses 35\u00b0 ulatuses passiivne painutus h\u00fcppeliigese aktiivse plantaarfleksiooni ja p\u00f5lveliigest painutavate j\u00f5udude toimel.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n \n\tHooperioodi algfaasis on p\u00f5lveliigeses maksimaalne painutus 60\u00b0, sest labajalg pole k\u00f5nni hooperioodil kontaktis aluspinnaga. Et s\u00e4\u00e4sta k\u00f5ndimise ajal energiat, on keskmine labajala kaugus (foot clearance<\/i>) aluspinnast k\u00f5igest 0,87cm. Reielihaste j\u00f5u langus v\u00f5i p\u00f5lveliigese liikuvuspiiratus v\u00e4hendab labajala kaugust aluspinna suhtes veelgi. S\u00e4\u00e4r, olles p\u00e4rast varba \u00e4rat\u00f5uget maksimaalses v\u00e4lisrotatsioonasendis, liigub hooperioodi alguses siserotatsioonasendi suunas.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n \n\tP\u00e4rast seda kui p\u00f5lveliiges on hooperioodi algfaasis maksimaalselt painutatud, hakkab ta progresseeruvalt sirutuma, j\u00f5udes enne kannal\u00f6\u00f6gifaasi t\u00e4ielikku sirutusasendisse.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n \n\tK\u00f5nnits\u00fckli ajal on p\u00f5lveliigese t\u00e4ielik liikuvusulatus sagitaaltasapinnas 60\u00b0 ning s\u00e4\u00e4re rotatsioon 18\u00b0. P\u00f5lveliigese maksimaalne painutus toimub k\u00f5nni toeperioodil vertikaalmomendifaasi ajal ning hooperioodi keskfaasi ajal. S\u00e4\u00e4r on maksimaalses siserotatsioonasendis amortisatsioonifaasi ajal ning\u00a0<\/span>maksimaalses v\u00e4lisrotatsioonis varba \u00e4rat\u00f5uke ajal.<\/span>\n<\/p>\n \n\tKannal\u00f6\u00f6gifaasi ajal on h\u00fcppeliiges ja labajalg neutraalasendis. P\u00e4rast kannal\u00f6\u00f6gifaasi kui alaj\u00e4semele kantakse rohkem keharaskust liigub h\u00fcppeliiges 15\u00b0 plantaarfleksioonasendisse. Subtalaarliiges liigub pronatsioonasendisse, et aktsepteerida keharaskusega seotud l\u00f6\u00f6gij\u00f5udusid. Subtalaarliigese pronatsioon tagab labajala keskosa elastsuse, v\u00f5imaldab kohaneda erinevate tasapindadega ning toimib l\u00f6\u00f6gij\u00f5udude absorbeerijana. Varbad on kuni vertikaalmomendifaasini neutraalasendis.<\/span>\n<\/p>\n \n\tKui alaj\u00e4se liigub vertikaalmomendifaasi, liigub h\u00fcppeliiges 10\u00b0 dorsaalfleksioonasendisse. Nimetatud 10\u00b0 tagab alaj\u00e4seme sujuva liikumise \u00fcle toepinna. V\u00e4iksem h\u00fcppeliigese dorsaalfleksioon tingib keha kaldumise lateraalsele vertikaalmomendifaasi ajal. Vahetult enne vertikaalmomendifaasi, liigub subtalaarliiges supinatsioonasendisse. Labajala pikitelg pikeneb passiivselt alates kannal\u00f6\u00f6gist vertikaalmomendifaasini. Kannal\u00f6\u00f6gifaasi ajal toimub labajala esmane kontakt aluspinnaga kanna posterioorse osaga, v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral labajala keskteljest lateraalsel. Keha liikudes ette, kantakse rohkem keharaskust kannalt labajala keskosale.<\/span>\n<\/p>\n \n\tVertikaalmomendifaasi j\u00e4rel liigub h\u00fcppeliiges dorsaalfleksioonasendist varba \u00e4rat\u00f5uke ajaks 20\u00b0 plantaafleksioonasendisse. Kandluu liigub inversioonasendisse, subtalaarliiges j\u00e4tkab liikumist supinatsioonasendisse tagades labajalale stabiilsuse varba \u00e4rat\u00f5uke faasiks. Labajala pikitelg l\u00fcheneb ning MTP-liigesed sirutuvad 30\u00b0 p\u00e4rast vertikaalmomendifaasi ning varba \u00e4rat\u00f5ukeks 60\u00b0. IP-liigestes on neutraalasend nii k\u00f5nni toe- kui hooperioodil. Kui vertikaalmomendifaasi ajal on keharaskus metatarsaalluude pea taga, siis varba \u00e4rat\u00f5ukeks kantakse keharaskus esimese ja teise MTP-liigese piirkonda.<\/span>\n<\/p>\n \n\tP\u00e4rast varba \u00e4rat\u00f5uget liigub h\u00fcppeliiges dorsaalfleksioonasendisse kuni j\u00f5uab neutraalasendisse. Hooperioodi keskfaasiks on nii h\u00fcppeliiges kui varbad neutraalasendis.<\/span>\n<\/p>\n \n\tH\u00fcppeliiges ja varbad j\u00e4\u00e4vad neutraalasendisse kuni hooperioodi l\u00f5puni. Subtalaarliiges on kogu\u00a0<\/span><\/span><\/span>hooperioodil pronatsioonasendis.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Oluline on teada liigeste liikumisulatusi ning liigeste liikumisj\u00e4rjestusi k\u00f5ndimisel. K\u00f5nni ajal toimuvad keha sinusoidaalsed liikumised on p\u00f5hjustatud muutustest liigeste liikuvusulatuses. Teatud liigeste liikuvusulatused k\u00f5nnil ei ole suured, kuid nad on olulised, et tagada sujuv k\u00f5ndimine. Liigutused toimuvad nii sagitaal-, frontaal- …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-34","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/34","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=34"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/34\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":579,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/34\/revisions\/579"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=34"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}\n\tVaagna liikumine kannal\u00f6\u00f6gifaasist vertikaalmomendifaasini
\n<\/h4>\n\n\tVaagna liikumine vertikaalmomendifaasist varba \u00e4rat\u00f5ukeni
\n<\/h4>\n\n\tVaagna liikumine hooperioodi algfaasis
\n<\/h4>\n\n\tK\u00f5nnits\u00fckli ajal toimub vaagna antero-posterioorne liikumine 4\u00b0 ulatuses, vaagna lateraalsuunaline kalle 8\u00b0 ulatuses ning rotatsioonid 8\u00b0 ulatuses.
\n<\/h6>\n\n\tVaagna liikumine hooperioodi l\u00f5ppfaasis
\n<\/h4>\n\n\tPuusaliigese liikumine kannal\u00f6\u00f6gifaasist vertikaalmomendifaasini
\n<\/h4>\n\n\tPuusaliigese liikumine vertikaalmomendifaasist varba \u00e4rat\u00f5ukeni
\n<\/h4>\n\n\tPuusaliigese liikumine hooperioodi algfaasis
\n<\/h4>\n\n\tK\u00f5nnits\u00fckli ajal toimub puusaliigeses painutus- ja sirutusliigutus 43\u00b0 ulatuses, abduktsioon- ja adduktsioonliigutus 13\u00b0 ulatuses ning rotatsioonid 8\u00b0 ulatuses.
\n<\/h6>\n\n\tPuusaliigese liikumine hooperioodi l\u00f5ppfaasis
\n<\/h4>\n\n\tP\u00f5lveliigese liikumine kannal\u00f6\u00f6gifaasist vertikaalmomendifaasini
\n<\/h4>\n\n\tP\u00f5lveliigese liikumine vertikaalmomendifaasist varba \u00e4rat\u00f5ukeni
\n<\/h4>\n\n\tP\u00f5lveliigese liikumine hooperioodi algfaasis
\n<\/h4>\n\n\tP\u00f5lveliigese liikumine hooperioodi l\u00f5ppfaasis
\n<\/h4>\n\n\tK\u00f5nnits\u00fckli ajal toimub p\u00f5lveliigeses sirutus- ja painutusliigutus 0-60\u00b0 ning rotatsioonid 18\u00b0 ulatuses.
\n<\/h6>\n\n\tH\u00fcppeliigese liikumine kannal\u00f6\u00f6gifaasist vertikaalmomendifaasini
\n<\/h4>\n\n\tH\u00fcppeliigese liikumine vertikaalmomendifaasist varba \u00e4rat\u00f5ukeni
\n<\/h4>\n\n\tH\u00fcppeliigese liikumine hooperioodi algfaasis
\n<\/h4>\n\n\tK\u00f5nnits\u00fckli ajal toimub h\u00fcppeliigese plantaar- ja dorsaalfleksioonliikuvus 30\u00b0 ulatuses.
\n<\/h6>\n\n\tH\u00fcppeliigese liikumine hooperioodi l\u00f5ppfaasis
\n<\/h4>\n