{"id":33,"date":"2024-04-04T05:48:56","date_gmt":"2024-04-04T02:48:56","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/123-aktiivsed-liigutused\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:30","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:30","slug":"123-aktiivsed-liigutused","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/123-aktiivsed-liigutused\/","title":{"rendered":"12.3. Aktiivsed liigutused"},"content":{"rendered":"
\n\tRandmeliigese ulnaardeviatsioon on k\u00fc\u00fcnarvarreluu l\u00fchema tikkelj\u00e4tke t\u00f5ttu suurem kui radiaaldeviatsioon.
\n<\/h6>\n

\n\tS\u00f5ltuvalt vigastuse piirkonnast ning vigastuse astmest v\u00f5ib k\u00fc\u00fcnarvarre, randmeliigese ja labak\u00e4e funktsionaalne hindamine olla nii t\u00f6\u00f6mahukas kui piirduda vaid \u00fche v\u00f5i kahe liigese hindamisega. L\u00e4htuvalt teadmisest, et randmeliigese ja labak\u00e4e piirkonnas on palju liigeseid, luid, lihaseid ja liigessidemeid, peab terapeut teadma nimetatud kudede anatoomiat ning m\u00f5istma kudede vahelist koostoimimist. Oluline on teada, et randmeliigese ulnaardeviatsioon (abduktsioon) on k\u00fc\u00fcnarvarrel<\/span>uu l\u00fchema tikkelj\u00e4tke t\u00f5ttu suurem kui radiaaldeviatsioon (adduktsioon), k\u00fc\u00fcnarvarre supinatsioonj\u00f5ud on suurem kui pronatsioonj\u00f5ud ning, et ulnaardeviatsioonliikuvus on suurem k\u00fc\u00fcnarvarre supinatsioonasendis kui pronatsioonasendis. Nii patsiendi hindamist kui teraapiat m\u00f5jutab teadmine, et randmeliigese ulnaar- ja radiaaldeviatsioon on v\u00e4ikseim kui randmeliiges on t\u00e4ielikult sirutatud v\u00f5i painutatud, s\u00f5rmeliigeste sirutus ja painutus on ulatuslikum kui randmeliiges on neutraalasendis ning randmeliigese sirutus ja painutus on minimaalne kui k\u00fc\u00fcnarvars on pronatsioonasendis.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tNii randmeliiges kui labak\u00e4si omavad stabiilset ja mobiilset segmenti.
\n<\/h6>\n

\n\tNii randmeliiges kui labak\u00e4si omavad stabiilset ja mobiilset segmenti.\u00a0Randmeliigese stabiilne segment koosneb distaalse rea luudest (trapetsoidluu, trapetsluu, p\u00e4itluu, konksluu) ja teisest ning kolmandast k\u00e4mblaluust. Nimetatud luude vaheline v\u00e4ike liikuvus tagab randmeliigese ja labak\u00e4e stabiilsuse, peenmotoorselt t\u00e4psed liigutused ning j\u00f5uhaarde. Mobiilse segmendi moodustavad viis s\u00f5rme ning esimene, neljas ja viies k\u00e4mblaluu.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tRandmeliigese sirutusega kaasneb v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral radiaaldeviatsioon ning k\u00fc\u00fcnarvarre pronatsioon, suurim liikumine toimub sirutuse ajal radiokarpaalliigeses (ligikaudu 40\u00b0) ning v\u00e4ikseim randmeliigese kesksetes liigestes (ligikaudu 20\u00b0). Randmeliigese painutusega kaasneb v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral ulnaardeviatsioon ning k\u00fc\u00fcnarvarre supinatsioon, suurim liikumine toimub painutuse ajal randmeliigese kesksetes liigestes (ligikaudu 40\u00b0) ning v\u00e4ikseim radiokarpaalliigeses (ligikaudu 30\u00b0). Randmeliigese radiaaldeviatsioon toimub peamiselt randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel (0-20\u00b0), kusjuures proksimaalsed luud liiguvad k\u00fc\u00fcnarvarreluu suunas ning distaalsed luud kodarluu suunas. Randmeliigese ulnaardeviatsioon toimub peamiselt radiokarpaalliigeses (0-37\u00b0). <\/span>\n<\/p>\n

\n\tRANDMELIIGESE FLEKSIOON JA EKSTENSIOON
\n<\/h4>\n

\n\tRandmeliigese normaalne fleksioonliikuvus on 80-90\u00b0.
\u00a0\u00a0
Randmeliigese normaalne ekstensioonliikuvus on 70-90\u00b0.
\n<\/h6>\n

\n\tRandmeliigese normaalne fleksioonliikuvus (palmaarfleksioon) on 80-90\u00ba ning ekstensioonliikuvus<\/span>\u00a0(dorsaalfleksioon) 70-90<\/span>\u00ba (tabel 1). L\u00f5ppliikuvusel on m\u00f5lema liigutuse puhul tunda kudede venitust. Lihtgoniomeetriga randmeliigese aktiivset fleksiooni ja ekstensiooni m\u00f5\u00f5tes patsient istub, tema labak\u00e4si on \u00fcle laua \u00e4\u00e4re, k\u00fc\u00fcnarvars toetatuna laual pronatsioonasendis, randmeliiges neutraalasendis ning s\u00f5rmed on randmeliigese fleksiooni m\u00f5\u00f5tmisel sirutatud ning ekstensiooni m\u00f5\u00f5tmisel v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral painutatud. Goniomeetri keskkoht asetatakse k\u00fc\u00fcnarvarreluu tikkelj\u00e4tke distaalsele servale, statsionaarne haar asetatakse paralleelselt k\u00fc\u00fcnarvarreluuga ning liikuv haar paralleelselt viienda k\u00e4mblaluuga. Patsiendil palutakse painutada (joonis 1A) ning seej\u00e4rel sirutada (joonis 1B) labak\u00e4si randmeliigesest maksimaalselt kuni valu taluvuseni v\u00f5i kompensatoorsete liigutuste tekkimiseni.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tGravitatsioonigoniomeetriga randmeliigese fleksiooni (joonis 1C) ja ekstensiooni (joonis 1D) m\u00f5\u00f5tmisel, asetatakse m\u00f5\u00f5tmisvahend labak\u00e4ele dorsaalselt.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"12-1\"\n<\/p>\n

\n\tJOONIS 1. RANDMELIIGESE FLEKSIOON JA EKSTENSIOON. A \u2013 L\u00d5PPASEND FLEKSIOONIL; B \u2013 L\u00d5PPASEND EKSTENSIOONIL LIHTGONIOMEETRIGA M\u00d5\u00d5TES; C \u2013 L\u00d5PPASEND FLEKSIOONIL; D \u2013 L\u00d5PPASEND EKSTENSIOONIL GRAVITATSIOONIGONIOMEETRIGA M\u00d5\u00d5TES.
\n<\/h5>\n

\n\tRANDMELIIGESE RADIAAL- JA ULNAARDEVIATSIOON
\n<\/h4>\n
\n
\n
\n\t\t\tRandmeliigese normaalne radiaaldeviatsioonliikuvus on 15\u00b0.
\u00a0
Randmeliigese normaalne ulnaardeviatsioonliikuvus on 30-45\u00b0.
\n\t\t<\/h6>\n<\/div>\n<\/div>\n

\n\tRandmeliigese normaalne radiaaldeviatsioonliikuvus on 15\u00ba ning ulnaardeviatsioonliikuvus <\/span>30-45\u00ba. Normaalsel l\u00f5ppliikuvuse korral toimub m\u00f5lemal juhul liikumine luu vastu luud.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tLihtgoniomeetriga randmeliigese aktiivset radiaal- ja ulnaardeviatsiooni m\u00f5\u00f5tes patsient istub, tema labak\u00e4si ja k\u00fc\u00fcnarvars on toetatud lauale. Goniomeetri keskkoht asetatakse dorsaalselt randmeliigese keskele (p\u00e4itluule), statsionaarne haar on paralleelselt ning keskselt k\u00fc\u00fcnarvarreluul, liikuv haar paralleelselt kolmanda k\u00e4blaluuga. Patsiendil palutakse teostada randmeliigesest radiaaldeviatsioon (joonis 2A) ning seej\u00e4rel ulnaardeviatsioon (joonis 2B) maksimaalselt kuni valu taluvuseni v\u00f5i kompensatoorsete liigutuste tekkimiseni. Kirjeldatud m\u00f5\u00f5tmiste ajal ei tohi randmeliigest sirutada ega painutada.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tGravitatsioonigoniomeetriga randmeliigese radiaal- (joonis 2C) ja ulnaardeviatsiooni (joonis 2D) m\u00f5\u00f5tes toetub patsiendi k\u00fc\u00fcnarvars ulnaarselt lauale, labak\u00e4si on \u00fcle laua \u00e4\u00e4re. Goniomeeter asetatakse esimesele k\u00e4mbla- ja s\u00f5rmeluule radiaalselt.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"12-2\"\n<\/p>\n

\n\tJOONIS 2. RANDMELIIGESE RADIAAL- JA ULNAARDEVIATSIOON. A \u2013 L\u00d5PPASEND RADIAALDEVIATSIOONIL; B \u2013 L\u00d5PPASEND ULNAARDEVIATSIOONIL LIHTGONIOMEETRIGA M\u00d5\u00d5TES; C \u2013 L\u00d5PPASEND RADIAALDEVIATSIOONIL; D- L \u00d5PPASEND ULNAARDEVIATSIOONIL GRAVITATSIOONIGONIOMEETRIGA M\u00d5\u00d5TES.
\n<\/h5>\n

\n\tS\u00d5RMELIIGESTE FLEKSIOON JA EKSTENSIOON
\n<\/h4>\n

\n\tS\u00f5rmeliigeste normaalne fleksioonliikuvus on MCP liigeses 85-90\u00ba, PIP liigeses 100-115\u00ba ja DIP liigeses 80-90\u00ba.
\n<\/h6>\n

\n\tS\u00f5rmeliigeste normaalne fleksioonliikuvus on MCP liigeses 85-90\u00ba, PIP liigeses 100-115\u00ba ja DIP liigeses 80-90\u00ba.\u00a0V\u00e4ljatoodud liikuvusulatused v\u00f5imaldavad haarata nii suuri kui v\u00e4ikeseid esemeid. Joonisel 3 on n\u00e4idatud nimetiss\u00f5rme MCP liigese fleksioonliikuvuse m\u00f5\u00f5tmine s\u00f5rmeliigeste liikuvust m\u00f5\u00f5tva goniomeetriga. S\u00f5rmeliigeste normaalne ekstensioonliikuvus on MCP liigeses 30-45\u00ba, PIP liigeses 0\u00ba ning DIP liigeses 20\u00ba. \u00dclesirutus PIP liigeses v\u00f5ib olla seotud reumatoidartriidi diagnoosiga patsientidel esineva luigekaela deformatsiooniga. S\u00f5rmeliigeste l\u00f5ppliikuvusel on nii painutusel kui sirutusel tunda kudede venitust. S\u00f5rmede eemaldamine on v\u00f5imalik MCP liigeses 20-30\u00ba ulatuses. P\u00f6idla normaalne fleksioonliikuvus\u00a0 on CMC liigeses 45-50\u00ba, MCP liigeses 50-55\u00ba ja IP liigeses 80-90\u00ba. P\u00f6idla normaalne ekstensioonliikuvus on IP liigeses 0-5\u00ba. P\u00f6idla normaalne abduktsioonliikuvus on 60-70\u00ba ning adduktsioonliikuvus 30\u00ba. Erinevalt teistest s\u00f5rmedest, innerveerib p\u00f6idlalihaseid kolm n\u00e4rvi. Radiaaln\u00e4rv kontrollib p\u00f6idla ekstensiooni ja abduktsiooni, ulnaarn\u00e4rv kontrollib adduktsiooni ning tagab p\u00f6idla pigistusj\u00f5u, mediaann\u00e4rv kontrollib fleksiooni ja p\u00f6idla l\u00e4hendamist peopesale.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\"12-3\"\n<\/p>\n

\n\tJOONIS 3. NIMETISS\u00d5RME K\u00c4MBLA-S\u00d5RMELIIGESE FLEKSIOON.
\n<\/h5>\n
\n\tTABEL 1. RANDME- JA S\u00d5RMELIIGESTE NORMAALSED LIIKUVUSULATUSED.
\n<\/h5>\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n
\n

\n\t\t\t\t\tRandmeliigese palmaarfleksioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t80-90\u00ba<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tRandmeliigese dorsaalfleksioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t70-90\u00ba<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tRandmeliigese radiaaldeviatsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t15\u00ba<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tRandmeliigese ulnaardeviatsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t30-45\u00ba<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tS\u00f5rmeliigeste fleksioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tMCP 85-90\u00ba; PIP 100-115\u00ba; DIP 80-90\u00ba<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tS\u00f5rmeliigeste ekstensioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tMCP 30-45\u00ba; PIP 0\u00ba; DIP 20\u00ba<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tS\u00f5rmeliigese abduktsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t20-30\u00ba<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tS\u00f5rmeliigeste aduktsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t0\u00ba<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tP\u00f6idla fleksioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tCMC 45-50\u00ba, MCP 50-55\u00ba, IP 85-90\u00ba<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tP\u00f6idla ekstensioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\tMCP 0\u00ba, IP 0-5\u00ba<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tP\u00f6idla abduktsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t60-70\u00ba<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n

\n

\n\t\t\t\t\tP\u00f6idla adduktsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n

\n

\n\t\t\t\t\t30\u00ba<\/span><\/span><\/span><\/span>\n\t\t\t\t<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

\n\tRandme- ja s\u00f5rmeliigeste aktiivsed liigutused v\u00f5ivad olla piiratud nii neuroloogilistel p\u00f5hjustel kui lihasprobleemide t\u00f5ttu. Karpaalkanali s\u00fcndroomina tuntud mediaann\u00e4rvi kompressioon karpaalkanalis m\u00f5jutab nii labak\u00e4e kui s\u00f5rmede motoorset ja sensoorset funktsiooni. Kui turse, valu v\u00f5i liigeskontraktuuri t\u00f5ttu esineb liigesliikuvuse piiratus ning liigese aktiivse liikuvusulatuse m\u00f5\u00f5tmine on raskendatud, v\u00f5ib hindamisel kasutada joonlauda v\u00f5i m\u00f5\u00f5dulinti(joonis 4). S\u00f5rmeotsa kauguse m\u00f5\u00f5tmine peopesast annab informatsiooni teraapia efektiivsuse kohta. Labak\u00e4e \u00fcldise funktsionaalsuse seisukohalt on oluline, et s\u00f5rme- ja p\u00f6idlaliigestes oleks v\u00f5imalik v\u00e4hemalt 5 cm abduktsioon ning, et s\u00f5rmeliigeste fleksioon oleks v\u00f5imalik v\u00e4hemalt 1-2 cm. <\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Randmeliigese ulnaardeviatsioon on k\u00fc\u00fcnarvarreluu l\u00fchema tikkelj\u00e4tke t\u00f5ttu suurem kui radiaaldeviatsioon. S\u00f5ltuvalt vigastuse piirkonnast ning vigastuse astmest v\u00f5ib k\u00fc\u00fcnarvarre, randmeliigese ja labak\u00e4e funktsionaalne hindamine olla nii t\u00f6\u00f6mahukas kui piirduda vaid \u00fche v\u00f5i kahe liigese hindamisega. L\u00e4htuvalt teadmisest, et randmeliigese ja labak\u00e4e …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-33","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/33","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=33"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/33\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":580,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/33\/revisions\/580"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=33"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}