{"id":31,"date":"2024-04-04T05:48:56","date_gmt":"2024-04-04T02:48:56","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/133-konnitegurid\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:30","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:30","slug":"133-konnitegurid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/133-konnitegurid\/","title":{"rendered":"13.3. K\u00f5nnitegurid"},"content":{"rendered":"
\n\tKehat\u00fcve, vaagna, \u00fcla- ja alaj\u00e4semete koordineeritud koost\u00f6\u00f6 tagavad normaalse k\u00f5nnimustri.
\n<\/h6>\n

\n\tEt keha raskuskese saab k\u00f5ndides liikuda sinusoidaalselt nii vertikaal- kui horisontaalsuundades, peab toimuma efektiivne koost\u00f6\u00f6 kehat\u00fcve, vaagna ja alaj\u00e4semete vahel. K\u00f5ndimist m\u00f5jutavate teguritena<\/span>\u00a0on oluline, et vaagna rotatsiooni, vaagnakalde ja vaagna lateraalsuunalise liikumise n\u00e4itajad ning alaj\u00e4seme liigeste liikuvused oleksid vastavuses normaalset k\u00f5ndimist toetavate n\u00e4itajatega.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tVaagna rotatsioon toimub transversaaltasapinnas \u00fcmber vertikaaltelje. Kui \u00fcks alaj\u00e4se liigub hooperioodil ette, roteerub ette ka vaagen, eesm\u00e4rgiga pikendada sammu pikkust. Kahekordses toefaasis roteerub vaagen ette 4\u00b0 nii parema alaj\u00e4semega ette astumisel kui vasaku alaj\u00e4semega ette astumisel. Vaagna bilateraalne rotatsioonulatus on 8\u00b0. Kui vaagen roteerub alaj\u00e4seme etteviimisel optimaalselt, ei vaju keha raskuskese liiga alla.\u00a0 <\/span>\n<\/p>\n

\n\tFrontaalteljel vajub k\u00f5nni vertikaalmomendi faasis hooperioodis oleva alaj\u00e4seme poolne vaagen alla ligikaudu 5\u00b0. Vaagnakalde ulatust kontrollivad tugijala reie eemaldajalihased.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tKui inimene seisab kahel jalal, langeb keha raskuskese kahe alaj\u00e4seme vahele, kui seisab \u00fchel jalal, nihkub keha raskuskese tugijala labajalale. Kui seista nii, et reied on paralleelselt ning kanda keharaskus \u00fchelt alaj\u00e4semelt teisele, nihkub vaagen lateraalsuunas maksimaalselt 15 cm. Kuna anatoomiliselt ei ole reieluud paralleelselt vaid mediaalse nurga all ning p\u00f5lveliigeste piirkonnas on f\u00fcsioloogiline valgus<\/i>asend, siis vaagna lateraalsuunaline nihkumine keharaskuse kandmisega \u00fchelt alaj\u00e4semelt teisele toimub vaid 4,3 cm ulatuses.<\/span>\n<\/p>\n

\n\tKannal\u00f6\u00f6gifaasi ajal on p\u00f5lveliiges sirutatud, p\u00e4rast seda toimub p\u00f5lveliigese painutus kuni 15\u00b0 vertikaalmomendifaasis. P\u00f5lveliigese painutusega langeb keha raskuskese, mis oli sirutuse hetkel sinusoidaalse liikumisk\u00f5vera k\u00f5rgeimas punktis. H\u00fcppeliigesega seotud raskuskese on k\u00f5rgeim k\u00f5nni kannal\u00f6\u00f6gi- ja \u00e4rat\u00f5ukefaasis ning madalaim vertikaalmomendifaasis, mis on vastupidine p\u00f5lveliigesega seotud keharaskuskeskme liikumisega. P\u00f5lve- ja h\u00fcppeliigese kombineeritud liigutused v\u00e4hendavad keha raskuskeskme vertikaalsuunalist liikumist ning muudavad sujuvamaks selle sinusoidaalse k\u00f5vera.<\/span>\n<\/p>\n

Vaagna rotatsiooni, vaagnakalde ja p\u00f5lve- ning h\u00fcppeliigeste kombineeritud liigutuste koosm\u00f5jul nihkub keha raskuskese vertikaalselt v\u00e4hem kui 5 cm.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n

\n
\n
\n

\n\t\t\t\t\u00a0\n\t\t\t<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kehat\u00fcve, vaagna, \u00fcla- ja alaj\u00e4semete koordineeritud koost\u00f6\u00f6 tagavad normaalse k\u00f5nnimustri. Et keha raskuskese saab k\u00f5ndides liikuda sinusoidaalselt nii vertikaal- kui horisontaalsuundades, peab toimuma efektiivne koost\u00f6\u00f6 kehat\u00fcve, vaagna ja alaj\u00e4semete vahel. K\u00f5ndimist m\u00f5jutavate teguritena\u00a0on oluline, et vaagna rotatsiooni, vaagnakalde ja vaagna …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-31","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/31","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=31"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/31\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":582,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/31\/revisions\/582"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=31"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}