\n\tPatsiendi k\u00fc\u00fcnarvarte, randmeliigeste ja labak\u00e4te anterioorne ning posterioorne vaatlus v\u00f5imaldab hinnata \u00fclaj\u00e4seme kasutamise valmidust ja v\u00f5imekust. K\u00fc\u00fcnarvarte<\/span>, randmeliigeste ning labak\u00e4te luulisi ja pehmekoe kontuure peab v\u00f5rdlema bilateraalselt, k\u00f5ik k\u00f5rvalekalded tuleb t\u00e4heldada. \u00dclaj\u00e4seme enimlevinud deformatsioone on v\u00f5imalik tuvastada \u00fclaj\u00e4seme puhkeasendis.\u00a0 <\/span>\n<\/p>\n \n\tVaatlusega hinnatakse \u00fclaj\u00e4seme ja labak\u00e4e naha v\u00e4rvust, turset, perifeersete n\u00e4rvide v\u00f5imalikku vigastust, perifeerseid vaskulaarseid h\u00e4ireid, diabeedi, Raynaud t\u00f5ve, Sudecki v\u00f5i \u00f5lav\u00f6\u00f6tme-labak\u00e4e s\u00fcndroomiga seotud s\u00fcmptomeid, labak\u00e4e lihaste h\u00fcpo- v\u00f5i h\u00fcpertroofiat, muu spetsiifilise diagnoosiga seotud asendi- v\u00f5i funktsioonih\u00e4ireid. T\u00e4helepanu tuleb p\u00f6\u00f6rata p\u00f6idla eemaldaja-, painutaja- ja l\u00e4hendajalihaste (ingl thenar eminence<\/i>) v\u00f5imalikule atroofiale seoses mediaann\u00e4rvi kahjustusega, v\u00e4ikse s\u00f5rme eemaldaja-, painutaja- ja l\u00e4hendajalihaste (ingl hypothenar eminence<\/i>) v\u00f5imalikule atroofiale seoses ulnaarn\u00e4rvi kahjustusega, aga ka esimesele dorsaalsele luudevahelihasele, mida innerveerib C7 l\u00fclivahemikust algav n\u00e4rv. Kui patsiendil esineb s\u00f5rmede piirkonnas tundlikkuse h\u00e4ire, siis v\u00f5ib ta vastavat s\u00f5rme eseme tuvastamisel, haaramisel v\u00f5i t\u00f5stmisel v\u00e4ltida ning kasutada selle asemel teist, normaalse tundlikkusega s\u00f5rme. Sellest tulenevalt on oluline m\u00e4rgata ebakorrektset liigutusmustrit, mis viitab patoloogiast tingitud liigutusmustrite kohandamisele. Patsiendi randmeliigese ja labak\u00e4e vaatlusel v\u00f5ivad anal\u00fc\u00fctilist informatsiooni anda haprad k\u00fc\u00fcned, peopesa liigne v\u00f5i puudulik higistamine, l\u00e4ikiv nahk, kahe labak\u00e4e erinev temperatuur. R\u00f6ntgenoloogiline t\u00f5estus labak\u00e4e luude osteoporoosist, s\u00f5rmede h\u00fcpertroofia seoses Paget t\u00f5ve, neurofibromatoosi v\u00f5i arteriovenoosse fistuliga eeldavad terapeudi ja patsiendi raviarsti koost\u00f6\u00f6d.<\/span>\n<\/p>\n \n\tHeberdeni ja Bouchardi s\u00f5lmede olemasolu labak\u00e4e piirkonnas tuleb t\u00e4heldada. Heberdeni s\u00f5lmed ilmnevad osteoartriidi korral distaalse interfalangeaalliigese dorsaalsele osale, Bouchardi s\u00f5lmed ilmnevad nii osteoartriidi kui gastrektaasia (maolaienemus) korral proksimaalse interfalangeaalliigese dorsaalsele osale. Haavandid v\u00f5ivad viidata nii neuroloogilistele kui vereringe h\u00e4iretele, nahav\u00e4rvuse muutused koos \u00fclaj\u00e4seme asendimuutustega viitavad samuti vereringe h\u00e4iretele. Haavade ja armide vaatlusega saab hinnata nende paranemisprotsessi \u2012 punetav arm viitab v\u00e4rskele, valge arm varasemale traumale v\u00f5i operatsioonile. Armi korral on oluline hinnata tema mobiilsust, liidete olemasolu, h\u00fcpertrofeerumist v\u00f5i \u00fcmbritsevast koest esile tungimist armkasvaja t\u00f5ttu, milles on ebaproportsionaalselt palju kollageeni. S\u00f5rmede teljelisuse h\u00e4ire v\u00f5ib viidata varasemale luumurrule. Reumatoidartriidi diagnoosiga patsientidel v\u00f5ib tuvastada k\u00e4mbla-s\u00f5rmeliigeste deviatsioonasendi ulnaarsele ning palmaarse subluksatsiooni. Lusikakujulised k\u00fc\u00fcned on sageli seenhaiguse, aneemia, rauapuuduse, pikaajalise diabeedi, lokaalse vigastuse, arenguh\u00e4ire, keemilise \u00e4rritaja, psoriaasi v\u00f5i p\u00e4rilike omaduste tagaj\u00e4rg. Kellaklaasi k\u00fc\u00fcned v\u00f5ivad olla k\u00fc\u00fcne all oleva pehmekoe h\u00fcpertroofia v\u00f5i kardiorespiratoors\u00fcsteemi h\u00e4ire (krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, kaasas\u00fcndinud s\u00fcdamehaigus) tagaj\u00e4rg.<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" K\u00fc\u00fcnarvarte, randmeliigeste ning labak\u00e4te luulisi ja pehmekoe kontuure peab vaatlusel v\u00f5rdlema bilateraalselt. Patsiendi k\u00fc\u00fcnarvarte, randmeliigeste ja labak\u00e4te anterioorne ning posterioorne vaatlus v\u00f5imaldab hinnata \u00fclaj\u00e4seme kasutamise valmidust ja v\u00f5imekust. K\u00fc\u00fcnarvarte, randmeliigeste ning labak\u00e4te luulisi ja pehmekoe kontuure peab v\u00f5rdlema bilateraalselt, k\u00f5ik …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-30","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/30","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=30"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/30\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":583,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/30\/revisions\/583"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=30"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}