\n\tSeistes on keha raskuskese (center of gravity<\/i>) teise ristluu l\u00fclikeha (S2) suhtes 5 cm anterioorselt.\u00a0<\/span>Meeste keha raskuskese on \u00f5lav\u00f6\u00f6tme suurema massi t\u00f5ttu m\u00f5nev\u00f5rra k\u00f5rgemal. K\u00f5ndimisel liigub keha raskuskese vertikaalselt ja horisontaalselt. Keha raskuskeskme liikumine v\u00e4ljendub pea ja \u00fclakeha liikumisega, mil need k\u00f5nni toeperioodil t\u00f5usevad ning hooperioodil langevad.<\/span>\n<\/p>\n \n\tK\u00f5ndimisel on t\u00e4htis viia keha edasi v\u00f5imalikult t\u00f5husalt. Keha raskuskeskme liikumise s\u00e4ilitamine v\u00f5imalikult minimaalsena tagab efektiivse k\u00f5ndimise. Liigesed, alates vaagnast kuni varvasteni, v\u00f5imaldavad keha raskuskeskme asukoha muutusi hoida k\u00f5nnil minimaalsena, sest keha liikumisel erinevatel tasapindadel liigesnurgad muutuvad.<\/span>\n<\/p>\n \n\tSujuvaks ja t\u00f5husaks k\u00f5ndimiseks, liigutuskiiruse kontrollimiseks ning kehaasendi s\u00e4ilitamiseks peab lihastel olema piisavalt j\u00f5udu. T\u00f5husa k\u00f5ndimise korral absorbeerib keha talle m\u00f5juvad l\u00f6\u00f6gij\u00f5ud, mis tulenevad keharaskuse kandmisest \u00fchelt alaj\u00e4semelt teisele. Kui nimetatud teguritest \u00fcks on puudulik, tekivad k\u00f5nnimustrih\u00e4ired, liigutuskvaliteedih\u00e4ired, vigastused v\u00f5i k\u00f5nnitakse k\u00f5rge energiavajadusega.<\/span>\n<\/p>\n \n\tKahe alaj\u00e4seme osalemine k\u00f5ndimisel tagab keha raskuskeskme efektiivse sinusoidaalse liikumise. Keha raskuskeskme liikumisvahemik \u00fcles ning alla on keskmiselt 4 cm. Keha raskuskeskme liikumine sinusoidaalselt v\u00f5i laineliselt s\u00e4\u00e4stab energiat ning v\u00e4hendab l\u00f6\u00f6gij\u00f5ude.\u00a0 <\/span>\n<\/p>\n \n\tKeha raskuskeskme asend, mis muutub k\u00f5ndides, s\u00f5ltub alaj\u00e4seme liigeste ning alaj\u00e4semete asendist k\u00f5nnil, aga ka k\u00f5nnits\u00fckli pikkusest, sammu laiusest ning k\u00f5nni kiirusest.<\/span>\n<\/p>\n Sammu moodustab distants \u00fche alaj\u00e4seme kannal\u00f6\u00f6gist teise alaj\u00e4seme kannal\u00f6\u00f6gini.\u00a0<\/p>\n Keskmine sammu laius on 5-8\u00b13,5 cm.\u00a0<\/p>\n Keskmine k\u00f5nnir\u00fctm on 80-120 sammu minutis. \n\tK\u00f5nnits\u00fckli pikkus (stride length<\/i>) ehk kahe sammu pikkus on distants, mille moodustab sama\u00a0<\/span>alaj\u00e4seme kannal\u00f6\u00f6k kahel j\u00e4rjestikusel korral. Sammu pikkus (step length<\/i>) on distants \u00fche alaj\u00e4seme kannal\u00f6\u00f6gist teise alaj\u00e4seme kannal\u00f6\u00f6gini \u00fches k\u00f5nnits\u00fcklis. Olgugi, et k\u00f5nnits\u00fckli pikkus s\u00f5ltub<\/span>\u00a0inimese pikkusest, on keskmine k\u00f5nnits\u00fckli pikkus 156 cm.<\/span>\n<\/p>\n \n\tSammu laiuse (stride witdh<\/i>) m\u00e4\u00e4rab keha k\u00fclgsuunaline liikumine, mis on tingitud keharaskuse kandmisest \u00fchelt alaj\u00e4semelt teisele. Sammu laiust n\u00e4itab kaugus \u00fche alaj\u00e4seme keskjoonest teise alaj\u00e4seme keskjooneni k\u00f5nni vertikaalmomendifaasis. Vaatamata sellele, et ka sammu laius s\u00f5ltub<\/span>\u00a0inimese pikkusest ja keha suurusest, on keskmine sammu laius 5-8\u00b13,5 cm.<\/span>\n<\/p>\n \n\tNii nagu k\u00f5nnikiirus (gait speed,<\/i> velocity<\/i>) varieerub indiviiditi, nii erinevad ka keskmised k\u00f5nnikiiruse n\u00e4itajad. Uuringute kohaselt peetakse keskmiseks k\u00f5nnikiiruse n\u00e4itajaks nii 60 sammu minutis kui 101 kuni 122 sammu minutis. Keskmiselt k\u00f5nnib inimene 1,4 meetrit sekundis. Keskmine<\/span><\/span><\/span>\u00a0k\u00f5nnir\u00fctm (cadence<\/i>) on 90-120 sammu minutis, sealjuures astuvad naised 6-9 sammu minutis kiiremini kui mehed.\u00a0 <\/span><\/span><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Keha raskuskese paikneb seismise ajal teise ristluu l\u00fclikeha ees. Seistes on keha raskuskese (center of gravity) teise ristluu l\u00fclikeha (S2) suhtes 5 cm anterioorselt.\u00a0Meeste keha raskuskese on \u00f5lav\u00f6\u00f6tme suurema massi t\u00f5ttu m\u00f5nev\u00f5rra k\u00f5rgemal. K\u00f5ndimisel liigub keha raskuskese vertikaalselt ja horisontaalselt. …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-28","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/28","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=28"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/28\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":585,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/28\/revisions\/585"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=28"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}\n\tK\u00f5nnits\u00fckli, mille pikkus on keskmiselt 156 cm, moodustab sama alaj\u00e4seme kannal\u00f6\u00f6k kahel j\u00e4rjestikusel korral.\u00a0\n<\/h6>
\n\n<\/p>