{"id":27,"date":"2024-04-04T05:48:56","date_gmt":"2024-04-04T02:48:56","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/121-anamnees\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:30","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:30","slug":"121-anamnees","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/121-anamnees\/","title":{"rendered":"12.1. Anamnees"},"content":{"rendered":"<h6>\n\tPatsiendi k\u00fc\u00fcnarvarre, randmeliigese ja labak\u00e4e funktsionaalne hindamine on sageli ajamahukas paljude anatoomiliste struktuuride omavahelise seotuse t\u00f5ttu.<br>\n<\/h6>\n<p style=\"margin-top:12.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:12.0pt;margin-left:0cm\">\n\t<span lang=\"et\" style=\",serif\">L\u00e4htuvalt teadmisest, et \u00fclaj\u00e4semel on v\u00e4ga suur roll igap\u00e4evaelu tegevustes, aga ka sellest, et vigastusest v\u00f5ivad olla haaratud mitmed anatoomilised struktuurid, on patsiendi k\u00fc\u00fcnarvarre<\/span><span lang=\"et\" style=\",serif\">, randmeliigese ja labak\u00e4e hindamine sageli ajamahukam kui teiste liigespiirkondade hindamine.<\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-top:12.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:12.0pt;margin-left:0cm\">\n\t<span lang=\"et\" style=\",serif\">K\u00fc\u00fcnarvarre, randmeliigese ja labak\u00e4e d\u00fcsfunktsiooniga patsientide hindamisel peab selgitama patsiendi vanuse, sest artriidiga seotud muutused ilmnevad tavaliselt vanematel kui neljak\u00fcmne aastastel inimestel. Oluline on selgitada patsiendi amet, sest ametialane seotus v\u00f5ib selgitada korduvate liigutuste tagaj\u00e4rjel tekkinud \u00fclekoormuss\u00fcndroomi v\u00f5i traumaga seotud vigastuse.<\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-top:12.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:12.0pt;margin-left:0cm\">\n\t<span lang=\"et\" style=\",serif\"><strong>Milline oli trauma tekkemehhanism? <\/strong>Kukkumine v\u00e4ljasirutatud k\u00e4ele (ingl <i>fall on the outstretched hand<\/i>-FOOSH) v\u00f5ib tekitada kuuluu dislokatsiooni, Colles murru, lodiluu murru, aga ka s\u00f5rmeluude dislokatsiooni kui kukkumise hetkel olid s\u00f5rmed sirutatud. Rotatsioonsuunaline j\u00f5ud randmeliigese l\u00e4hedal p\u00f5hjustab Galeazzi murru, mis t\u00e4hendab kodarluumurdu ning k\u00fc\u00fcnarvarreluu distaalse osa dislokatsiooni.<\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-top:12.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:12.0pt;margin-left:0cm\">\n\t<span lang=\"et\" style=\",serif\"><strong>Millised tegevused valmistavad patsiendile toimetulekuraskusi? Kas on h\u00e4iritud n\u00f6\u00f6pide kinnipanek, riietumine, kingapaelte sidumine v\u00f5i muud igap\u00e4evategevused? <\/strong>Vastused annavad informatsiooni funktsionaalsete piirangute kohta.<\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-top:12.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:12.0pt;margin-left:0cm\">\n\t<span lang=\"et\" style=\",serif\"><strong>Millal tekkis vigastus, kui kaua on patsient olnud t\u00f6\u00f6v\u00f5imetu?<\/strong> Kui vigastuse teket on v\u00f5imalik ajaliselt t\u00e4pselt m\u00e4\u00e4ratleda, siis \u00fclekoormusvigastusega seotud t\u00f6\u00f6v\u00f5imetuse algust on raskem m\u00e4\u00e4ratleda, sest h\u00e4ire kujuneb teatud aja jooksul. Randmeliigese vigastused v\u00f5ivad esineda spordialadel, kus \u00fclaj\u00e4semele langeb keharaskuskoormus (v\u00f5imlemine, judo), kus esineb korduvat rotatsioon- ja ulnaardeviatsioonsuunalist randmeliigese liikuvust (tennis, sulgpall), aga ka l\u00f6\u00f6giga seotud tegevusi.<\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-top:12.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:12.0pt;margin-left:0cm\">\n\t<strong><span lang=\"et\" style=\",serif\">Kas patsiendil on varasemalt esinenud k\u00fc\u00fcnarvarre, randmeliigese v\u00f5i labak\u00e4e vigastust? Kas vigastuse mehhanism ja vigastuse t\u00fc\u00fcp olid samad, mis k\u00e4esoleval hetkel? Milline oli varasem ravi?<\/span><\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Patsiendi k\u00fc\u00fcnarvarre, randmeliigese ja labak\u00e4e funktsionaalne hindamine on sageli ajamahukas paljude anatoomiliste struktuuride omavahelise seotuse t\u00f5ttu. L\u00e4htuvalt teadmisest, et \u00fclaj\u00e4semel on v\u00e4ga suur roll igap\u00e4evaelu tegevustes, aga ka sellest, et vigastusest v\u00f5ivad olla haaratud mitmed anatoomilised struktuurid, on patsiendi k\u00fc\u00fcnarvarre, &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-27","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/27","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=27"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/27\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":586,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/27\/revisions\/586"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=27"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}