(swing phase<\/i>). K\u00f5nnits\u00fckli toeperioodil on labajalg kontaktis aluspinnaga ning alaj\u00e4se kannab osaliselt v\u00f5i t\u00e4ielikult keharaskust. Toeperiood on jaotatud nelja faasi: kannal\u00f6\u00f6gifaas ehk algkontakt, amortisatsioonifaas, vertikaalmomendifaas ja \u00e4rat\u00f5ukefaas.<\/span>\n<\/p>\n\n\tKannal\u00f6\u00f6gifaasi (heel strike, initial contact<\/i>) iseloomustab hetk, mil kand puudutab aluspinda. Kannal\u00f6\u00f6gifaas moodustab k\u00f5nnits\u00fckli esimesed 0-2%. Teatud patoloogiate korral, aga ka n\u00e4iteks jooksmisel labajala maha asetamise viisist, kasutatakse k\u00f5nnits\u00fckli algkontakti s\u00fcnon\u00fc\u00fcmina ka labajala keskosa kontakti (midfoot strike<\/i>) v\u00f5i labajala eesosa kontakti (forefoot strike<\/i>).<\/span>\n<\/p>\n\n\tToeperiood jaguneb kannal\u00f6\u00f6gi-, amortisatsiooni-, vertikaalmomendi- ja \u00e4rat\u00f5ukefaasiks.
\n<\/h6>\n
\n\tAlgkontakti ajal kandub keharaskus tugijalale, sest teine alaj\u00e4se eemaldub aluspinnalt<\/span>. Amortisatsioonifaasi (loading responce<\/i>) ajal aktsepteerib tugijalg keharaskust ning absorbeerib keharaskusega avalduvad j\u00f5ud. Amortisatsioonifaas moodustab k\u00f5nnits\u00fckli 2-10%.<\/span>\n<\/p>\n\n\tVertikaalmomendifaasi ajal (mid-stance<\/i>) liigub keha \u00fcle eesoleva tugijala, labajalg on t\u00e4ielikus kontaktis aluspinnaga. Kuna vertikaalmomendifaasi ajal on keharaskus tugijalal ning teine alaj\u00e4se on hooperioodi keskfaasis, siis nimetatakse vertikaalmomendifaasi ka \u00fchekordseks toefaasiks (single-leg support<\/i>). Vertikaalmomendifaas moodustab k\u00f5nnits\u00fckli 10-30%.<\/span>\n<\/p>\n\n\t\u00c4rat\u00f5ukefaasi ajal (terminal stance, heel-off<\/i>) kantakse keharaskus labajala eesosale. Enne kui kand t\u00f5stetakse, on tugijalal veel osaline keharaskus, teine alaj\u00e4se on taas kontaktis aluspinnaga. Esimene ja viimane 10% k\u00f5nni toeperioodist on kahekordne toefaas (double-limb support<\/i>). \u00c4rat\u00f5ukefaas moodustab k\u00f5nnits\u00fckli 30-50%. \u00dcleminekut k\u00f5nnits\u00fckli toeperioodist hooperioodi nimetatakse eelhoofaasiks (pre-swing<\/i>), mida iseloomustab \u00e4rat\u00f5ukefaasi l\u00f5petav varba \u00e4rat\u00f5uge (toe-off<\/i>) ning keharaskuse kandmine teisele alaj\u00e4semele. Eelhoofaas moodustab k\u00f5nnits\u00fckli 50-60%.<\/span>\n<\/p>\n\n\tHooperiood jaguneb alg-, kesk- ja l\u00f5ppfaasiks.
\n<\/h6>\n
\n\tK\u00f5nnits\u00fckli hooperioodil ei ole labajalg kontaktis aluspinnaga ning keharaskus ei ole kantud alaj\u00e4semele. Hooperiood algab kohe p\u00e4rast varba \u00e4rat\u00f5uget ning on jaotatud alg-, kesk- ja l\u00f5ppfaasiks<\/span>. Hooperioodi algfaasis (initial swing<\/i>) liigub alaj\u00e4se varba \u00e4rat\u00f5ukelt saadud t\u00f5ukej\u00f5u m\u00f5jul kiirendusega edasi. Hooperioodi algfaas moodustab k\u00f5nnits\u00fckli 60-73%. Hooperioodi keskfaasis (mid swing<\/i>) j\u00e4tkub alaj\u00e4seme edasiliikumine nii et, painutatud p\u00f5lveliiges sirutatakse. Hooperioodi keskfaas moodustab k\u00f5nnits\u00fckli 73-87%. Hooperioodi l\u00f5ppfaasis (terminal swing<\/i>) toimub alaj\u00e4seme edasiliikumiskiiruse v\u00e4hendamine enne kanna kontakti aluspinnaga. Hooperioodi l\u00f5ppfaas moodustab k\u00f5nnits\u00fckli 87-100%.<\/span>\n<\/p>\n\n\t\u00dcks k\u00f5nnits\u00fckkel alates toeperioodi algusest kuni hooperioodi l\u00f5puni moodustab 100%, millest toeperiood on \u00fcmardatult 60% ning hooperiood 40%. Perioodide protsendid v\u00f5rdsustuvad k\u00f5nnikiiruse lisandudes. Jooksmisel on hooperiood pikem kui toeperiood. K\u00f5nnits\u00fckli terminite tundmine v\u00f5imaldab \u00fcheselt m\u00f5istetavat k\u00f5nni hindamist ning hindamistulemuste anal\u00fc\u00fcsi.\u00a0 <\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"K\u00f5nnits\u00fckkel jaguneb toe- ja hooperioodiks. \u00dcks k\u00f5nnits\u00fckkel (gait cycle) on ajavahemik, mil sama alaj\u00e4seme kand puudutab aluspinda kahel j\u00e4rjestikusel korral. K\u00f5nnits\u00fckkel jaguneb toeperioodiks (stance phase) ja hooperioodiks\u00a0(swing phase). K\u00f5nnits\u00fckli toeperioodil on labajalg kontaktis aluspinnaga ning alaj\u00e4se kannab osaliselt v\u00f5i t\u00e4ielikult …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-26","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/26","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=26"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/26\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":587,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/26\/revisions\/587"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=26"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}