{"id":25,"date":"2024-04-04T05:48:56","date_gmt":"2024-04-04T02:48:56","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/12-randmeliigese-ja-labakae-funktsionaalne-hindamine\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:30","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:30","slug":"12-randmeliigese-ja-labakae-funktsionaalne-hindamine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/12-randmeliigese-ja-labakae-funktsionaalne-hindamine\/","title":{"rendered":"12. Randmeliigese ja labak\u00e4e funktsionaalne hindamine"},"content":{"rendered":"\n\t![\"12-0\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/screenshot_2021-02-22_at_14.54.23.png\" "\\"screenshot_2021-02-22_at_14.54.23.png\\"")
Kuna labak\u00e4si ja randmeliiges on \u00fclaj\u00e4seme k\u00f5ige aktiivsemad ning anatoomiliselt keerukaimad osad, siis on nad vastuv\u00f5tlikud traumadele. Labak\u00e4e ja randmeliigese trauma v\u00f5ib tekitada t\u00f5siseid igap\u00e4evaelu m\u00f5jutavaid funktsioonih\u00e4ired. T\u00f5sisest traumast taastumine on aja- ja t\u00f6\u00f6mahukas protsess. Randmeliigese ja labak\u00e4e liikuvus on m\u00f5jutatud \u00f5la- ja k\u00fc\u00fcnarliigese liikuvusest. Randmeliigese ja labak\u00e4e 28 luud, arvukad liigesed, 19 sisemist ning 20 v\u00e4limist lihast v\u00f5imaldavad suure varieeruvusega liigutusi. Labak\u00e4el on nii kommunikatiivne kui kaitsev roll, ta toimib\u00a0 nii motoorse kui sensoorse organina. Labak\u00e4si v\u00f5imaldab hinnata adekvaatselt materjali kuju, temperatuuri, tihedust, s\u00fcgavust, objekti liikumist.\n<\/p>\n
\n\tLabak\u00e4e ja randmeliigese hindamisel on vaja silmas pidada kaht eesm\u00e4rki: vigastuse m\u00f5ju adekvaatne hindamine nii, et teraapiale saab p\u00fcstitada \u00f5iged eesm\u00e4rgid ja olemasoleva funktsionaalsuse hindamine igap\u00e4evaelu tegevuste kontekstis.\n<\/p>\n
\n\tK\u00fc\u00fcnarvars, randmeliiges ja labak\u00e4si ei toimi isoleeritult, vaid funktsionaalsete gruppidena. \u00dche liigese asend m\u00f5jutab teise liigese asendit ning funktsiooni. Kui randmeliiges on painutatud, pole v\u00f5imalik teostada interfalangeaalliigestes t\u00e4ielikku painutust s\u00f5rmeliigeste sirutajalihaste ja nende k\u00f5\u00f5luste ebapiisava passiivse pikkuse t\u00f5ttu. Iga k\u00fc\u00fcnarvarre, randme- ja s\u00f5rmeliigeste funktsioon s\u00f5ltub liigese asendist ning liigutuskontrolli m\u00f5jutavatest tasakaalustatud j\u00f5ududest. Kui kirjeldatud tasakaal on trauma, n\u00e4rvivigastuse v\u00f5i muude faktorite t\u00f5ttu h\u00e4iritud, siis tasakaalustavate j\u00f5udude v\u00e4henemine tekitab liigesdeformatsioone ning lihasd\u00fcsfunktsioone. Et teostada labak\u00e4e ja randmeliigese korrektne hindamine, on vaja t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata \u00fclaj\u00e4seme kineetilisele ahelale tervikuna. \u00d5la-, k\u00fc\u00fcnar- ja randmeliigese normaalsed funktsioonid v\u00f5imaldavad labak\u00e4e viimise mistahes kehapiirkonda.\n<\/p>\n
\n\tDistaalne radiokarpaalliiges ehk randmeliiges<\/b> on kaheteljeline ellipsoidliiges. Kodarluu liigestub lodiluu (os scaphoideum<\/i>) ja kuuluuga (os lunatum<\/i>). Kodarluu distaalne osa ei ole sirge, vaid k\u00fc\u00fcnarvarreluu poole kaldu (15-20\u00b0), luu tagumine serv, mis tagab kodarluule toetuse, on v\u00e4ljaulatuv. Kuuluu ning kolmkantluu (os<\/i> triquetrum<\/i>) liigestuvad kolmnurkse fibroosk\u00f5hrelise diskiga (triangular fibrocartilage complex<\/i>-TFCC), kuid mitte k\u00fc\u00fcnarvarreluuga. Fibroosk\u00f5hreline disk, ulatudes distaalselt k\u00fc\u00fcnarvarreluust kodarluuni, kinnitub k\u00fc\u00fcnarvarreluu tikkelj\u00e4tkele. Nimetatud disk seob k\u00fc\u00fcnarvarreluu karpaalluude ja kodarluuga ning\u00a0 tagab randmeliigese stabiilsuse. Diski vigastus tekib randmeliigese j\u00f5ulise sirutuse ning k\u00fc\u00fcnarvarre pronatsiooni tagaj\u00e4rjel. Randmeliiges on puhkeasendis kui ta on neutraalasendis ning v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral ulnaardeviatsioonasendis, randmeliiges on lukkasendis kui ta on sirutatud.\n<\/p>\n
\n\tRandmeliigese stabiilsuse tagavad lisaks fibroosk\u00f5hrelisele diskile ka liigessidemed, neist olulisemad on lodiluud, kuuluud ning kolmkantluud stabiliseerivad sidemed. Kodarluu-lodiluu-kuuluusideme (ligamentum radioscapholunatum<\/i>) vigastust esineb k\u00f5ige rohkem, kuid just tema tagab intaktsena randmeluude stabiilsuse. Kodarluu-lodiluu-kuuluusideme vigastus tekib tavaliselt kukkumisel \u00fclaj\u00e4semele, mis on randmeliigesest sirutatud, ulnaardeviatsioon ning supinatsioonasendis. Labak\u00e4e pihkmised sidemed on oluliselt tugevamad kui labak\u00e4e selgmised sidemed.\n<\/p>\n
\n\tRandmeluude vahelised liigesed<\/b> (ingl intercarpal joints<\/i>) moodustuvad randmeluude proksimaalse rea (lodiluu, kuuluu, kolmkantluu) eraldiolevate luude vahelistest liigestest ning randmeluude distaalse rea (trapetsoidluu-os<\/i> trapezoideum<\/i>, trapetsluu-os trapezium<\/i>, p\u00e4itluu-os<\/i> capitatum<\/i>, konksluu-os<\/i> hamatum<\/i>) eraldiolevate luude vahelistest liigestest. Randmeluude vahelised liigesed on omavahel seotud v\u00e4ga v\u00e4ikese amplituudiga luudevahelisi libisevaid liigutusi v\u00f5imaldavate randmeluude vaheliste dorsaalsete, palmaarsete ja luudevaheliste sidemetega. Hernesluu (os pisiforme<\/i>) ja kolmkantluu vahel olev liiges (pisotriquetral joint<\/i>) ei osale randmeluude vahelistel liigutustel, sest hernesluu asetseb kolmkantluu peal.\u00a0\u00a0\n<\/p>\n
\n\tRandmeliigese kesksed liigesed<\/b> (ingl midcarpal joints<\/i>) moodustuvad randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel olevatest liigestest. Nimetatud liigesed, mis on omavahel seotud dorsaalsete ja palmaarsete sidemetega, tagavad randmeliigese suurima liikuvuse.\n<\/p>\n
\n\tP\u00f6idla randme-k\u00e4mblaliiges<\/b> (ingl carpometacarpal joint<\/i>) on unikaalne sadulliiges, mis v\u00f5imaldab sooritada painutus-, sirutus-, eemaldamis-, l\u00e4hendamis-, rotatsioon- ning koonusliigutusi. Teise kuni viienda s\u00f5rme randme-k\u00e4mblaliigesed on tasapinnalised, kus on v\u00f5imalikud vaid libisemisliigutused. II kuni V s\u00f5rme randme-k\u00e4mblaliigesed on omavahel seotud nii dorsaalsete, palmaarsete kui luudevaheliste sidemetega. P\u00f6idla randme-k\u00e4mblaliiges on \u00fchendatud lisaks dorsaalsele ja palmaarsele sidemele ka tugeva v\u00e4limis-k\u00fclgmise sidemega, mis ulatub trapetsluult esimesele k\u00e4mblaluule. Kui teine ja kolmas randme-k\u00e4mblaluuliiges on suhteliselt liikumatud, siis neljas ja viies randme-k\u00e4mblaluuliiges on rohkem liikuvamad, v\u00f5imaldades labak\u00e4el haaramise ajal kohaneda erineva kujuga esemetega. Ka p\u00f6ial kohandub peopesa suhtes erinevate asenditega.\u00a0\n<\/p>\n
\n\tK\u00e4mbla-s\u00f5rmeliigesed<\/b> (ingl metacarpophalangeal joints-<\/i>MCP), distaalsed s\u00f5rmeliigesed<\/b> (ingl distal interphalangeal joints<\/i>-DIP) ning proksimaalsed s\u00f5rmeliigesed<\/b> (ingl proximal interphalangeal joints<\/i>-PIP) on plokkliigesed, millede k\u00fclgsidemed on pingul kui s\u00f5rm on painutatud ning l\u00f5dvestunud kui s\u00f5rm on sirutatud. Lisaks seob s\u00f5rmeliigeseid palmaarside ning s\u00fcgav k\u00e4mblaluudeside. Kui k\u00f5ikides s\u00f5rmeliigestes on v\u00f5imalik painutusliigutus, siis sirutusliigutuse saab aktiivselt teostada vaid MCP ning DIP liigestes.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Kuna labak\u00e4si ja randmeliiges on \u00fclaj\u00e4seme k\u00f5ige aktiivsemad ning anatoomiliselt keerukaimad osad, siis on nad vastuv\u00f5tlikud traumadele. Labak\u00e4e ja randmeliigese trauma v\u00f5ib tekitada t\u00f5siseid igap\u00e4evaelu m\u00f5jutavaid funktsioonih\u00e4ired. T\u00f5sisest traumast taastumine on aja- ja t\u00f6\u00f6mahukas protsess. Randmeliigese ja labak\u00e4e liikuvus on …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-25","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/25","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=25"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/25\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":588,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/25\/revisions\/588"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=25"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}