{"id":24,"date":"2024-04-04T05:48:56","date_gmt":"2024-04-04T02:48:56","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/117-spetsiifilised-testid\/"},"modified":"2024-04-05T16:24:13","modified_gmt":"2024-04-05T13:24:13","slug":"117-spetsiifilised-testid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/117-spetsiifilised-testid\/","title":{"rendered":"11.7. Spetsiifilised testid"},"content":{"rendered":"

Terapeut peab sooritama vaid neid spetsiifilisi teste, mis v\u00f5imaldavad asjakohaselt kinnitada diagnoosi. Kui patsiendi anamneesis puudub trauma v\u00f5i korduvate liigutustega seostatav funktsionaalne probleem, siis s\u00f5ltuvalt patsiendi vanusest, v\u00f5ib teostada n\u00e4rvijuure kompressioontesti, et v\u00e4listada v\u00f5i kinnitada l\u00fclisamba kaelaosa patoloogia. \u00dcldised, k\u00fc\u00fcnarliigesega seotud spetsiifilised testid on liigessidemete ebastabiilsuse testid, lateraalse epikond\u00fcliidi test, k\u00fc\u00fcnarliigese painutustest ulnaarn\u00e4rvi hindamiseks ning s\u00f5rmede pigistamistest keskpidise n\u00e4rvi ja eesmise luudevahelise n\u00e4rvi hindamiseks.<\/span><\/p>\n

Valgus test<\/h4>\n

Valgus ja varus test k\u00fc\u00fcnarliigese piirkonnas v\u00f5imaldab tuvastada k\u00fc\u00fcnarliigese piirkonna sidemete ebastabiilsuse.<\/h6>\n

Liigessidemete testid v\u00f5imaldavad tuvastada k\u00fc\u00fcnarliigese valgus<\/i>\u2013 ja varus<\/i>asendiga seotud\u00a0<\/span>ebastabiilsuse.<\/span><\/p>\n

Et hinnata valgus<\/i>asendiga seotud k\u00fc\u00fcnarliigese sidemete ebastabiilsust, stabiliseerib terapeut \u00fche k\u00e4ega patsiendi \u00fclaj\u00e4seme k\u00fc\u00fcnarliigese piirkonnas mediaalselt ning teise k\u00e4ega randmeliigese piirkonnas. Terapeut rakendab patsiendi k\u00fc\u00fcnarvarre distaalses osas abduktsioon- ehk valgus<\/i>suunalist j\u00f5udu, eesm\u00e4rgiga palpatoorselt hinnata k\u00fc\u00fcnarliigese mediaalset ligamenti (valgus<\/i> ebastabiilsus) (joonis 9A). Valgus<\/i> testi sooritamisel on soovitav hoida patsiendi \u00f5lavars v\u00e4lisrotatsioonasendis. Test v\u00f5imaldab tuvastada k\u00fc\u00fcnarliigese ebastabiilsuse, k\u00fc\u00fcnarliigese liikuvuspiiratuse v\u00f5i valu, mida v\u00f5rrelda mittehaaratud j\u00e4semel.<\/span><\/p>\n

Varus test<\/h4>\n

Et hinnata varus<\/i>asendiga seotud k\u00fc\u00fcnarliigese sidemete ebastabiilsust, on patsiendi \u00fclaj\u00e4se painutatud k\u00fc\u00fcnarliigesest 20-30\u00b0 ning stabiliseeritud terapeudi poolt nii, et tema \u00fcks k\u00e4si toetab patsiendi k\u00fc\u00fcnarliigese piirkonda lateraalselt ning teine k\u00e4si randmeliigese piirkonda. Terapeut rakendab patsiendi k\u00fc\u00fcnarvarre distaalses osas adduktsioon- ehk varus<\/i>suunalist j\u00f5udu, eesm\u00e4rgiga palpatoorselt hinnata k\u00fc\u00fcnarliigese lateraalset ligamenti (varus<\/i> ebastabiilsus) (joonis 9B). <\/i>Normaalsel juhul tunneb terapeut surve avaldamisel ligamendi pinguldumist. Varus<\/i> testi sooritamisel on soovitav hoida patsiendi \u00f5lavars siserotatsioonasendis.<\/span><\/p>\n

Terapeut v\u00f5ib j\u00e4rjest tugevamat survet avaldades testi sooritada mitu korda, kuni muutuste tekkimiseni valu v\u00f5i liigesliikuvuse osas. Kui testi sooritamisel ilmneb liigessideme \u00fclem\u00e4\u00e4rane l\u00f5tvus v\u00f5i erineb liigese l\u00f5ppliikuvus normaalsest, on tegemist liigessideme vigastuse v\u00f5i k\u00fc\u00fcnarliigese posterolateraalse ebastabiilsusega. Posterolateraalne k\u00fc\u00fcnarliigese ebastabiilsus on enim levinud k\u00fc\u00fcnarliigese ebastabiilsuse vorm, mille korral k\u00fc\u00fcnarvarreluu asend \u00f5lavarreluu suhtes on nihkunud nii, et k\u00fc\u00fcnarvarreluu on \u00f5lavarreluu plokis \u00fclem\u00e4\u00e4rases supinatsioonasendis v\u00f5i roteerunud lateraalsele.<\/span><\/p>\n

\"11-9\"<\/p>\n

Joonis 9. K\u00fc\u00fcnarliigese sidemete ebastabiilsuse hindamine. A \u2013 valgus test; B \u2013 varus test.<\/h5>\n

Lateraalse epikond\u00fcliidi test<\/h4>\n
\n
\n
Lateraalse ja mediaalse epikond\u00fcliidi test tuvastab vastavalt k\u00fc\u00fcnarliigese sirutaja- ja painutajalihaste kroonilisest \u00fclekoormusest tingitud lihas-k\u00f5\u00f5luse d\u00fcsfunktsiooni.<\/h6>\n

K\u00fc\u00fcnarliigese sirutajalihaste (tennisisti k\u00fc\u00fcnarliiges v\u00f5i lateraalne epikond\u00fcliit) v\u00f5i\u00a0 painutaja<\/span>lihaste (golfim\u00e4ngija k\u00fc\u00fcnarliiges ehk mediaalne epikond\u00fcliit) krooniline \u00fclekoormus tekitab k\u00f5\u00f5luste mikrotraumasid, mis omakorda p\u00f5hjustavad k\u00f5\u00f5luse degeneratiivseid muutusi ehk tendionopaatiat. Lateraalse v\u00f5i mediaalse epikond\u00fcliidi hindamisel, peab meeles pidama, et kiirguv valu k\u00fc\u00fcnarliigese piirkonnas v\u00f5ib tuleneda l\u00fclisamba kaelaosa patoloogiast v\u00f5i on seotud perifeerse n\u00e4rvi patoloogiaga.\u00a0 <\/span><\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n

MEETOD 1<\/span><\/strong><\/p>\n

Terapeut stabiliseerib p\u00f6idlaga patsiendi lateraalse epikond\u00fc\u00fcli (joonis 10A). Patsiendil palutakse panna s\u00f5rmed rusikasse ning proneerida k\u00fc\u00fcnarvars. Terapeut avaldab patsiendi labak\u00e4el dorsaalselt vastupanu ajal, mil patsient teostab randmeliigese radiaaldeviatsiooni ja sirutuse. Valu \u00f5lavarre lateraalse epikond\u00fc\u00fcli piirkonnas v\u00f5imaldab hinnata testi positiivseks. Et m\u00e4\u00e4rata valu lokalisatsioon, v\u00f5ib lateraalse epikond\u00fc\u00fcli piirkonda palpeerida.<\/span><\/p>\n

MEETOD 2<\/span><\/strong><\/p>\n

Lateraalse epikond\u00fc\u00fcli palpeerimise ajal proneerib terapeut passiivselt patsiendi k\u00fc\u00fcnarvarre, teostab randmeliigese t\u00e4ieliku painutuse ning sirutab k\u00fc\u00fcnarliigese (joonis 10B). Valu \u00f5lavarre lateraalse epikond\u00fc\u00fcli piirkonnas v\u00f5imaldab hinnata testi positiivseks. Kirjeldatud test v\u00f5ib avaldada survet ka radiaaln\u00e4rvile, mist\u00f5ttu radiaaln\u00e4rvi kompressiooni korral on s\u00fcmptomid sarnased lateraalsele epikond\u00fcliidile. Elektrodiagnostiline uuring v\u00f5imaldab eristada k\u00f5\u00f5luse ja n\u00e4rvi patoloogia.<\/span><\/p>\n

MEETOD 3<\/span><\/strong><\/p>\n

Terapeut takistab kolmanda s\u00f5rme distaalse kuni proksimaalse interfalangeaalliigeste sirutust, avaldades survet m extensor digitorum<\/i> lihasele ja selle k\u00f5\u00f5lusele (joonis 10C). Valu \u00f5lavarre lateraalse epikond\u00fc\u00fcli piirkonnas v\u00f5imaldab hinnata testi positiivseks.\u00a0 <\/span><\/p>\n

\"11-10\"<\/p>\n

Joonis 10. Lateraalse epikond\u00fcliidi testid. A \u2013 meetod 1; B \u2013 meetod 2; C \u2013 meetod 3.<\/h5>\n

Mediaalse epikond\u00fcliidi test<\/h4>\n

Terapeut palpeerib patsiendi k\u00fc\u00fcnarvarrelu mediaalse epikond\u00fc\u00fcli, teostab passiivselt k\u00fc\u00fcnarvarre supinatsiooni ning sirutab nii k\u00fc\u00fcnar- kui randmeliigese. Valu \u00f5lavarre mediaalse epikond\u00fc\u00fcli piirkonnas v\u00f5imaldab hinnata testi positiivseks.\u00a0 <\/span><\/p>\n

K\u00fc\u00fcnarliigese painutustest<\/h4>\n

K\u00fc\u00fcnarliigese painutustest hindab ulnaarn\u00e4rvi neuroloogilist d\u00fcsfunktsiooni.<\/h6>\n

K\u00fc\u00fcnarliigese painutustest v\u00f5imaldab hinnata ulnaarn\u00e4rvi neuroloogilist\u00a0d\u00fcsfuntsiooni<\/span>. Patsiendil palutakse maksimaalselt painutada k\u00fc\u00fcnarliigesed, sirutada randmeliigesed, eemaldada v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral \u00f5lavarred kehat\u00fcvest, suruda \u00f5lav\u00f6\u00f6de alla ning s\u00e4ilitada kirjeldatud asend 3-5 minutit (joonis 11). Pareseesia ulnaarn\u00e4rvi innervatsioonialal k\u00fc\u00fcnarvarres v\u00f5i labak\u00e4es v\u00f5imaldab hinnata testi positiivseks. K\u00fc\u00fcnarliigese painutustest v\u00f5imaldab tuvastada ka ulnaarn\u00e4rvi patoloogiaga seotud kubitaalkanali s\u00fcndroomi.<\/span><\/p>\n

\"11-11\"<\/p>\n

Joonis 11. K\u00fc\u00fcnarliigese painutustest.<\/h5>\n

S\u00f5rmede surumistest<\/h4>\n

Kui s\u00f5rmede surumistestil suudab patsient teostada surumise s\u00f5rmepadjanditega, v\u00f5ib leid viidata mediaann\u00e4rvi d\u00fcsfunktsioonile.<\/h6>\n

Patsiendil palutakse suruda kokku nimetiss\u00f5rme ja p\u00f6idla distaalne osa. Normaalselt teostatakse<\/span>\u00a0surumine s\u00f5rmeots vastu s\u00f5rmeotsa (joonis 12A). Kui patsient pole v\u00f5imeline viima kokku s\u00f5rmeotsad, vaid paneb kokku s\u00f5rmede padjandid, viitab see eesmise luudevahen\u00e4rvi (n interosseus anterior<\/i>) ehk mediaann\u00e4rvi haru patoloogiale. Leid v\u00f5ib viidata eesmise luudevahen\u00e4rvi pitsumisele, kuna see kulgeb m pronator terese<\/i> kahe pea vahel.<\/span><\/p>\n

\"11-12\"<\/p>\n

Joonis 12. S\u00f5rmede surumistest. A \u2013 normaalne surumine B \u2013 normist k\u00f5rvalekalduv surumine.<\/h5>\n

Tineli test k\u00fc\u00fcnarliigese piirkonnas<\/h4>\n

Ulnaarn\u00e4rvi d\u00fcsfunktsiooni korral on Tineli test k\u00fc\u00fcnarliigese piirkonnas positiivne.<\/h6>\n

Ulnaarn\u00e4rv paikneb kubitaalkanalis, k\u00fc\u00fcnarnuki ja k\u00fc\u00fcnarvarreluu mediaalse epikond\u00fc\u00fcli vahel.\u00a0<\/span><\/p>\n

Tineli test k\u00fc\u00fcnarliigese piirkonnas on positiivne kui kubitaalkanali koputlemise ajal tekib ulnaarn\u00e4rvi innervatsiooni alal tundlikkush\u00e4ire ulnaarselt k\u00fc\u00fcnarliigese piirkonnast kuni labak\u00e4eni (joonis 13). Distaalseim piirkond, kus patsient tunneb patoloogilisi aistinguid, t\u00e4histab n\u00e4rvi taastumise piiri.<\/span><\/p>\n

\"11-13\"<\/p>\n

Joonis 13. Tineli test k\u00fc\u00fcnarliigese piirkonnas.<\/h5>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Terapeut peab sooritama vaid neid spetsiifilisi teste, mis v\u00f5imaldavad asjakohaselt kinnitada diagnoosi. Kui patsiendi anamneesis puudub trauma v\u00f5i korduvate liigutustega seostatav funktsionaalne probleem, siis s\u00f5ltuvalt patsiendi vanusest, v\u00f5ib teostada n\u00e4rvijuure kompressioontesti, et v\u00e4listada v\u00f5i kinnitada l\u00fclisamba kaelaosa patoloogia. \u00dcldised, k\u00fc\u00fcnarliigesega …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-24","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/24","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=24"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/24\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":682,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/24\/revisions\/682"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=24"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}