{"id":23,"date":"2024-04-04T05:48:55","date_gmt":"2024-04-04T02:48:55","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/23-ruhihaired\/"},"modified":"2024-04-04T05:52:30","modified_gmt":"2024-04-04T02:52:30","slug":"23-ruhihaired","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/23-ruhihaired\/","title":{"rendered":"2.3. R\u00fchih\u00e4ired"},"content":{"rendered":"<h4 style=\"margin: 12pt 0cm\">\n\tK\u00fcfo-lordootiline kehahoid<br>\n<\/h4>\n<p>\n\tK\u00fcfo-lordootilise kehahoiu korral <span lang=\"et\" style=\",serif\">(joonis 3): pea eesasend, l\u00fclisamba kaelaosa \u00fclesirutatud (ingl k <i>hyperextended<\/i>), abaluud abdutseeritud (retraktsioonasendis), l\u00fclisamba rinnaosas suurenenud painutus (k\u00fcfoos), l\u00fclisamba nimmeosa \u00fclesirutatud, vaagna anterioorne kalle, puusaliigesed painutatud, p\u00f5lveliigesed v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral \u00fclesirutatud, h\u00fcppeliigestes v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral plantaarfleksioon, sest alaj\u00e4semed on keha keskteljest taga. <\/span>\n<\/p>\n<h6>\n\tT\u00fc\u00fcpilised kehat\u00fcvega seotud r\u00fchih\u00e4ired on k\u00fcfo-lordootiline kehahoid, lameselgsus ja \u201csway-back\u201d asend.<br>\n<\/h6>\n<p>\n\t<span lang=\"et\" style=\",serif\">K\u00fcfo-lordootilise kehahoiu korral on l\u00fchenenud ja \u00fcletoonuses lihased: kaela sirutajalihased ja puusaliigese painutajalihased, l\u00fclisamba nimmepiirkonna sirutajalihased, \u00fclemine trapetslihas, suur ja v\u00e4ike rinnalihas, abaluut\u00f5sturlihas, <i>m sternocleidomastoideus, mm scalenii<\/i>, kuklaalused lihased. Alaseljalihased on k\u00fcll \u00fcletoonuses, kuid lihasl\u00fchenemist ei pruugi esineda. Pikenenud\/venitunud ja n\u00f5rgad lihased: kaela painutajalihased, \u00fclakeha <i>m erector spinae<\/i>, nimmepiirkonna multifidius- ja rotaatorlihased,\u00a0 alumine ja keskmine trapetslihas, k\u00f5hulihased, romblihased, keeleluulihased (ingl k <i>hyoid muscles<\/i>). Hamstringlihased v\u00f5ivad olla v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral pikenenud, kuid ei pruugi olla n\u00f5rgad. <i>M rectus abdominis<\/i> ei pruugi olla pikenenud, sest rindkere allasurutud asend (ingl k <i>depressed position<\/i>) korvab anterioorse vaagnakalde m\u00f5ju. K\u00fcfo-lordootiline kehahoid seistes ja istudes l\u00fchendab puusa painutajalihastest \u00fcht liigest (ingl k <i>one-joint<\/i>) \u00fcletavaid lihaseid (<i>m. iliacus<\/i>). Kirjeldatud kehahoiut\u00fc\u00fcbi korral lameneb (ingl k <i>flatten<\/i>) alaselg istudes, mist\u00f5ttu alaseljalihaste l\u00fchenemist esineb v\u00e4hem kui puusaliigese painutajalihaste l\u00fchenemist. Asendi poolt m\u00f5jutatud liigesed: l\u00fclisamba kaela-, rinna-, nimmeosa, vaagnapiirkonna liigesed, puusaliigesed, abaluu-rindkere liigesed, glenohumeraalliigesed, atlanto-occipital liigesed, l\u00f5ualiigesed.<\/span>\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"174\" height=\"331\" class=\"alignnone wp-image-137\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/2-3.png\" title=\"2-3.png\" alt=\"K\u00fcfo-lordootiline kehahoid.\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/2-3.png 174w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/2-3-158x300.png 158w\" sizes=\"auto, (max-width: 174px) 100vw, 174px\">\n<\/p>\n<h5 style=\"text-align: center\">\n\t<span lang=\"et\"><span style=\"line-height:115%\"><span style=\",serif\">Joonis 3. K\u00fcfo-lordootiline kehahoid.<\/span><\/span><\/span><br>\n<\/h5>\n<h4 style=\"margin: 12pt 0cm\">\n\tLameselgsus<br>\n<\/h4>\n<p>\n\tLameselgsuse (ingl <em>flat-back posture<\/em>) korral (joonis 4) on patsiendi vaagnakalle anterioorsele umbes 20\u00b0 (normaalse nimmen\u00f5gususe korral 30\u00b0), pea on eesasendis, l\u00fclisamba kaelaosa on v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral sirutatud, l\u00fclisamba rinnaosa \u00fclemises piirkonnas on suurenenud painutus ning alumine osa on sirgelt, l\u00fclisamba nimmeosa on painutatud (sirge), esineb vaagna posterioorne kalle, puusa- ja p\u00f5lveliigesed on sirutatud, h\u00fcppeliigestes esineb v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral plantaarfleksiooni. Lameselgsuse korral on: l\u00fchenenud ja \u00fcletoonuses lihased: \u00fcht liigest \u00fcletavad puusapainutajad, l\u00fclisamba nimmepiirkonna sirutajalihased, kere s\u00fcvalihased (multifidius, rotaatorlihased), abaluude protraktsiooni teostavad lihased, eesmised roietevahelised lihased. Pikenenud\/venitunud ja n\u00f5rgad lihased: hamstringlihased, puusaliigese sirutajalihased, abaluude retraktsiooni teostavad lihased, l\u00fclisamba rinnaosa sirutajalihased. Sageli on vastava kehaasendi korral k\u00f5hulihased tugevad. Vaatamata sellele, et alaseljalihased on v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral pikenenud normaalse nimmen\u00f5gususe puudumise t\u00f5ttu, ei ole nimetatud lihased n\u00f5rgad. Asendi poolt m\u00f5jutatud liigesed: l\u00fclisamba rinna- ja nimmeosa, kaelaosa, vaagnapiirkonna liigesed, abaluu-rindkere liigesed.\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"356\" height=\"1110\" class=\"alignnone wp-image-139\" style=\"width: 150px;height: 468px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis2.3-4.png\" title=\"joonis2.3-4.png\" alt=\"Joonis 2.3-4\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis2.3-4.png 356w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis2.3-4-96x300.png 96w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis2.3-4-328x1024.png 328w\" sizes=\"auto, (max-width: 356px) 100vw, 356px\">\n<\/p>\n<h5 style=\"text-align: center\">\n\t<span lang=\"et\"><span style=\"line-height:115%\"><span style=\",serif\">Joonis 4. Lameselgsus.<\/span><\/span><\/span><br>\n<\/h5>\n<h4>\n\t\u201eSway-back\u201c t\u00fc\u00fcpi kehahoid<br>\n<\/h4>\n<p style=\"margin: 12pt 0cm\">\n\t\u201eSway-back\u201c t\u00fc\u00fcpi kehahoiu<span lang=\"et\" style=\",serif\"> korral (joonis 5) on vaagnakalle anterioorsele umbes 40\u00b0 ning l\u00fclisamba torakolumbaalpiirkonnas on kujunenud k\u00fcfoos (joonis 6). Esineb pea eesasend, l\u00fclisamba kaelaosa on v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral sirutatud ning rinnaosas on suurenenud painutus (ingl k <i>long kyphosis<\/i>), \u00fclakeha on sirutatud taha, l\u00fclisamba nimmeosa on painutatud (ingl k <i>flattening<\/i>), vaagnas on k\u00fcll posterioorne kalle, kuid esineb nihe anterioorsele, puusa- ja p\u00f5lveliigesed on \u00fclesirutatud, h\u00fcppeliigesed on neutraalasendis. \u201eSway-back\u201c kehahoiu korral on: l\u00fchenenud ja \u00fcletoonuses lihased: \u00fcht liigest \u00fcletavad puusa painutajalihased, k\u00f5hu v\u00e4limised p\u00f5ikilihased, l\u00fclisamba rinnaosa (alumised) sirutajalihased, k\u00f5hulihaste alumised kiud, kaela painutajalihased. Pikenenud\/venitunud ja n\u00f5rgad lihased: hamstringlihased, puusaliigese sirutajalihased, k\u00f5hup\u00f5ikilihaste \u00fclemised kiud, sisemised interkostaallihased, alaseljalihased on k\u00fcll l\u00fchikesed, kuid mitte \u00fcletoonuses. Asendi poolt m\u00f5jutatud liigesed: l\u00fclisamba kaela-, rinna-, nimmeosa, vaagnapiirkonna liigesed, puusaliigesed, abaluu-rindkere liigesed, glenohumeraalliigesed, atlanto-occipital liigesed, l\u00f5ualiigesed.<\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin: 12pt 0cm;text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"380\" height=\"1312\" class=\"alignnone wp-image-140\" style=\"width: 150px;height: 518px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis2.3-5.png\" title=\"joonis2.3-5.png\" alt=\"Joonis2.3-5\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis2.3-5.png 380w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis2.3-5-87x300.png 87w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis2.3-5-297x1024.png 297w\" sizes=\"auto, (max-width: 380px) 100vw, 380px\">\n<\/p>\n<h5 style=\"margin: 12pt 0cm;text-align: center\">\n\t<span lang=\"et\"><span style=\"line-height:115%\"><span style=\",serif\">Joonis 5. \u201eSway-back\u201c kehahoid.<\/span><\/span><\/span><br>\n<\/h5>\n<h4>\n\tR\u00fchih\u00e4ire \u00f5la-ja vaagnav\u00f6\u00f6tme ebas\u00fcmmeetria korral<br>\n<\/h4>\n<h6>\n\tM\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse \u00f5la- ja vaagnav\u00f6\u00f6tme ebas\u00fcmmeetria korral v\u00f5ib esineda ka l\u00fclisamba lateraalsuunaline k\u00f5verdumine ehk skolioos.<br>\n<\/h6>\n<p>\n\tR\u00fchih\u00e4ire \u00f5la-ja vaagnav\u00f6\u00f6tme ebas\u00fcmmeetria korral<strong> <\/strong>v\u00e4ljendub parema ja vasaku kehapoole \u00f5la- ja vaagnav\u00f6\u00f6tme k\u00f5rguste erinevus. Tavaliselt on vastava r\u00fchih\u00e4ire korral pea keha keskteljel otse, kuid v\u00f5ib esineda ka pea lateraalsuunalist kallet ning rotatsioonasendit. L\u00fclisamba kaelaosa on sirgelt keskteljel juhul kui ei esine peaasendi muutust. Parema \u00f5lav\u00f6\u00f6tme madalama ning parema vaagnav\u00f6\u00f6de k\u00f5rgema asendi korral v\u00f5ivad esineda j\u00e4rgmised luu- ning lihasstruktuuride d\u00fcsbalansid: parem abaluu allasurutud (ingl <em>depressed<\/em>), l\u00fclisamba torakolumbaalosas kumerus vasakule, vaagna lateraalsuunaline kalle \u2013 parem vaagen k\u00f5rgemal, parem puusaliiges l\u00e4hendatud ning m\u00f5\u00f5dukalt siserotatsioonasendis, vasak puusaliiges eemaldatud, venitunud ja n\u00f5rgad lihased vasakul kere k\u00fclgmised lihased, paremal puusaliigese eemaldajad lihased (eriti <em>m gluteus medius<\/em>), vasakul puusaliigese l\u00e4hendajalihased, paremal <em>m peroneus longus et brevis<\/em>, vasakul <em>m tibialis posterior<\/em>, <em>m flexor hallucis longus<\/em>, <em>m flexor digitorum longus<\/em>, paremal <em>m tensor fasciae latae<\/em> v\u00f5ib\/ei pruugi olla n\u00f5rk. L\u00fchenenud ja \u00fcletoonuses lihased on paremal kere k\u00fclgmised lihased, vasakul puusaliigese eemaldajad lihased, paremal puusaliigese l\u00e4hendajalihased, vasakul <em>m peroneus longus et brevis<\/em>, paremal <em>m tibialis posterior<\/em>, <em>m flexor hallucis longus<\/em>, <em>m flexor digitorum longus<\/em>. Vasak m tensor fasciae latae on sageli \u00fcletoonuses ning v\u00f5ib tekitada iliotibiaaltrakti j\u00e4ikuse. Kuna parem alaj\u00e4se on \u201eposturaal-adduktsioon\u201c (ingl \u201e<em>postural adduction<\/em>\u201c) asendis, siis tekitab vaagna lateraalsuunaline kalle pikema jala fenomeni paremal.\n<\/p>\n<p style=\"margin-top:12.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:12.0pt;margin-left:0cm\">\n\tJoonisel 6 v\u00f5ib tuvastada pea lateraalsuunalise kalde vasakule, \u00f5lav\u00f6\u00f6tme ning taljekolmnurkade ebas\u00fcmmeetria ning abaluude protraktsioonasendi, sealjuures vasak \u00f5lav\u00f6\u00f6de ning abaluu on madalamal v\u00f5rreldes parema \u00f5lav\u00f6\u00f6tme ja abaluuga. Vasaku kehapoole teravam taljekolmnurk viitab vasaku niudeluu k\u00f5rgemale asetusele.\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"margin: 12pt 0cm;text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"199\" height=\"281\" class=\"alignnone wp-image-138\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/2-6.png\" title=\"2-6.png\" alt=\"R\u00fchih\u00e4ire \u00f5lav\u00f6\u00f6tme ebas\u00fcmmeetria korral.\">\n<\/p>\n<h5 style=\"margin: 12pt 0cm;text-align: center\">\n\t<span lang=\"et\"><span style=\"line-height:115%\"><span style=\",serif\">Joonis 6. R\u00fchih\u00e4ire \u00f5lav\u00f6\u00f6tme ebas\u00fcmmeetria korral.<\/span><\/span><\/span><br>\n<\/h5>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>K\u00fcfo-lordootiline kehahoid K\u00fcfo-lordootilise kehahoiu korral (joonis 3): pea eesasend, l\u00fclisamba kaelaosa \u00fclesirutatud (ingl k hyperextended), abaluud abdutseeritud (retraktsioonasendis), l\u00fclisamba rinnaosas suurenenud painutus (k\u00fcfoos), l\u00fclisamba nimmeosa \u00fclesirutatud, vaagna anterioorne kalle, puusaliigesed painutatud, p\u00f5lveliigesed v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral \u00fclesirutatud, h\u00fcppeliigestes v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral plantaarfleksioon, sest &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-23","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/23","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=23"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/23\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":590,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/23\/revisions\/590"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=23"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}