\n\tKorrektset r\u00fchti m\u00f5jutavad mitmed patoloogilised, kongenitaalsed (kaasas\u00fcndinud), struktuursed (anatoomilised) v\u00f5i posturaalsed (r\u00fchiga seotud) ise\u00e4rasused, mis tekitavad erinevaid funktsionaalseid probleeme. Enimlevinud r\u00fchih\u00e4ire p\u00f5hjus on eba\u00f5ige posturaalne harjumus, mis valdavalt v\u00f5ib olla seotud patsiendi suutmatusega (teadmatusega) s\u00e4ilitada head r\u00fchti. T\u00fc\u00fcpiline r\u00fchih\u00e4ire, mis avaldub seistes v\u00f5i istudes, on k\u00fcfootiline kehahoid. Hea r\u00fchi s\u00e4ilitamine n\u00f5uab tugevaid, elastseid ja keskkonnamuutusega kohanduvaid lihaseid. Lihased peavad pidevalt t\u00f6\u00f6tama gravitatsiooni vastu ning koost\u00f6\u00f6s \u00fcksteisega, et s\u00e4ilitada sirutatud kehahoid.<\/span>\n<\/p>\n \n\tLihaste d\u00fcsbalanss (ingl k imbalance, dysbalance<\/i>) v\u00f5i nende kontraktuur (j\u00e4ikus, l\u00fchenemine, \u00fcletoonus) on \u00fcks ebakorrektse r\u00fchi p\u00f5hjus. N\u00e4iteks tekitab \u00fcletoonuses m iliopsoas<\/i> liigse nimmen\u00f5gususe aga ka vaagna anterioorse kalde. Valu esinemine m\u00f5jutab r\u00fchti- nt surve n ischiadicus<\/i>ele tekitab valu alaseljas ja\/v\u00f5i alaj\u00e4semes. Valu v\u00e4ltimiseks kannab patsient keharaskust nt istudes vastaskehapoole tuharale v\u00f5i seistes valuvabale alaj\u00e4semele. Patoloogilise protsessi pikaajalisuse korral v\u00f5ib tekkida skolioos (l\u00fclisamba k\u00f5verdumine) ning s\u00fcveneb vaagna lateraalsuunaline kalle. \u00dcldine lihasn\u00f5rkus, \u00fclekaalulisus, lihaste spastilisus (tserebraalparal\u00fc\u00fcs), h\u00fcpermobiilsuse s\u00fcndroom, traumaj\u00e4rgsed seisundid (liigese kontraktuur, lihaste d\u00fcsbalanss, keharaskuse ebav\u00f5rdne kandmine alaj\u00e4semetele, k\u00f5nnimustrih\u00e4ire) tasakaalu-\/propriotseptsioonih\u00e4ired on r\u00fchih\u00e4irete tekke aluseks. Strukturaalsed deformatsioonid, mis v\u00f5ivad olla seotud kongenitaalse arenguh\u00e4irega, on tekkinud traumade v\u00f5i teatud haiguste j\u00e4rgselt, m\u00f5jutavad peamiselt luukude, nende korrigeerimine vajab s\u00fcmptomite leevendamiseks lisaks r\u00fchi n\u00f5ustamisele ja r\u00fchti korrigeerivatele harjutustele teatud juhtudel ka kirurgilist sekkumist.<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Hea r\u00fchi s\u00e4ilitamine n\u00f5uab tugevaid, elastseid ning keskkonnamuutusega kohanduvaid lihaseid. Korrektset r\u00fchti m\u00f5jutavad mitmed patoloogilised, kongenitaalsed (kaasas\u00fcndinud), struktuursed (anatoomilised) v\u00f5i posturaalsed (r\u00fchiga seotud) ise\u00e4rasused, mis tekitavad erinevaid funktsionaalseid probleeme. Enimlevinud r\u00fchih\u00e4ire p\u00f5hjus on eba\u00f5ige posturaalne harjumus, mis valdavalt v\u00f5ib olla …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-21","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/21","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=21"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/21\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":592,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/21\/revisions\/592"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=21"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}\n\tEt v\u00e4ltida sekundaarseid skeleti-lihass\u00fcsteemi h\u00e4ireid v\u00f5i olemasolevate h\u00e4irete s\u00fcvenemist, on patsiendi r\u00fchialase teadlikkuse t\u00f5stmine v\u00e4ga oluline.
\n<\/h6>\n