\n\tKorrektse, staatilise kehahoiu korral v\u00f5ib k\u00fclgvaates n\u00e4ha sirget gravitatsioonijoont, mis l\u00e4bib k\u00f5rva v\u00e4limise kuulmeava, l\u00fclisamba kaelaosa l\u00fclikehad, \u00f5lavarreluupea, rinnakorvi, l\u00fclisamba nimmeosa l\u00fclikehad, reieluu suure p\u00f6\u00f6rla ja v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral anterioorselt p\u00f5lveliigese kesktelje ning s\u00e4\u00e4reluu lateraalse pekse (joonis 1). <\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n \n\tKorrektse r\u00fchi korral avaldub minimaalne surve (ingl k stress<\/i>) igale liigesele ning lihasaktivatsioon on kehaasendi s\u00e4ilitamisel minimaalne. Vaatamata inimese evolutsiooni k\u00e4igus arenenud \u00fclakeha sirutusele ning n\u00e4gemisv\u00e4lja laienemisele, avaldab kahel jalal liikumine m\u00f5ju alaj\u00e4semetele, vaagnale, l\u00fclisambale, s\u00fcdametegevusele ning keha stabiilsusele. Ajaliselt kaua p\u00fcsiv staatiline kehaasend, mis avaldab liigestele liigset koormust, tekitab r\u00fchih\u00e4ire, sest \u00fche liigese ebakorrektne asend avaldab m\u00f5ju teistele liigestele. Tugevate ja elastsete lihaste korral ei pruugi ebakorrektne kehaasend m\u00f5juda liigestele koormavalt, sest liigest \u00fcmbritsevate stabiilsete lihaste korral ei ole surve liigestele \u00fclem\u00e4\u00e4rane. Kui liigesed on alaliikuvad (ingl k. hypomobile<\/i>) v\u00f5i \u00fcleliikuvad (ingl k hypermobile<\/i>), kui lihased on n\u00f5rgad (ingl k weak<\/i>), l\u00fchenenud (ingl k shortened<\/i>), pikenenud\/venitunud (ingl k lengthened<\/i>), siis on raske saavutada korrektset r\u00fchti ning areneb teatud patoloogia. Patoloogia v\u00f5ib olla kumulatiivse (kuhjunud), korduva, v\u00e4ikese, ajaliselt kaua kestnud koormuse tagaj\u00e4rg (mikrotrauma) aga ka suure, ajaliselt l\u00fchikesel perioodil kestnud \u00fclem\u00e4\u00e4rase koormuse tagaj\u00e4rg (makrotrauma).<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n \n\t \n\tKui kehale m\u00f5juvad eba\u00f5iged ja suured koormused, siis v\u00f5ib kroonilise \u00fclekoormuse tagaj\u00e4rjel tekkida skeleti-lihass\u00fcsteemi struktuurides akuutne patoloogia. \u00dclem\u00e4\u00e4rane koormus avaldab t\u00f5mbe- ja t\u00f5ukej\u00f5ududega m\u00f5ju keha struktuuridele nii, et keha kohaneb eba\u00f5ige \u00fclekoormusega. Liigest \u00fcmbritsevad pehmed koed (lihased, ligamendid, liigeskapsel, fastsia) n\u00f5rgenevad, venituvad, on \u00fcle- v\u00f5i alatoonuses ning neis areneb \u00fclekoormuss\u00fcndroom, mis v\u00e4ljendub ebamugavus- v\u00f5i valutundena. Liigse koormuse tagaj\u00e4rjel v\u00f5ivad liigespindadele arenenda osteof\u00fc\u00fcdid (luukasvised), v\u00f5ib tekkida l\u00fclisamba l\u00fclikehade vaheliste diskide haigestumus (diski prolaps). R\u00fchih\u00e4ired ei tekita alati s\u00fcmptomeid, kuid erineval ajaperioodil v\u00f5ivad inimesel esineda kaebused.<\/span>\n<\/p>\n \n\tKorrektne r\u00fcht tagantvaates: pea- keskasendis, ei ole painutatud k\u00f5rvale ega roteeritud; l\u00fclisamba kaelaosa- sirgelt gravitatsioonijoonel; \u00f5lav\u00f6\u00f6de- s\u00fcmmeetriliselt, ei ole t\u00f5stetud (ingl k elevated<\/i>) ega alla surutud (ingl k depressed<\/i>); abaluud- keskasendis, abaluude mediaalsed servad paralleelselt ning 7-10 cm teineteisest eemal; l\u00fclisamba rinna- ja nimmeosa- sirgelt gravitatsioonijoonel; vaagen- s\u00fcmmeetriliselt, m\u00f5lemad tagumis-\u00fclemised niudeluuharjad (lad k. posterior superior iliac spine<\/i>) samal transversaaltasapinnal; puusaliigesed- keskasendis, ei ole eemaldatud (ingl k abducted<\/i>) ega l\u00e4hendatud (ingl k adducted<\/i>); alaj\u00e4semed- sirgelt, ei esine O- ega X-jalgsust (ingl k bowed, knock-kneed <\/i>v\u00f5i genu varum, genu valgus<\/i>); jalad\/labajalad- paralleelselt v\u00f5i v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral varbad suunatud v\u00e4lja, s\u00e4\u00e4reluu lateraalne pekse ja labajala v\u00e4lisserv samal vertikaalteljel nii, et labajalg ei ole proneeritud ega supineeritud, kannak\u00f5\u00f5lus vertikaalteljel otse (joonis 2).<\/span>\n<\/p>\n \n\t \n\tKehat\u00fcve, vaagna ning alaj\u00e4semete stabiliseerimisel aktiveeruvad korrektse r\u00fchi korral j\u00e4rgmised lihasr\u00fchmad ning lihased (joonis 2): bilateraalselt kehat\u00fcve painutajalihased, puusaliigese l\u00e4hendajad ja eemaldajad, m tibialis posterior, m flexor hallucis longus, m flexor digitorum longus, m peroneus longus ja brevis<\/i>.<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" R\u00fcht on seistes korrektne kui sirge gravitatsioonijoon l\u00e4bib patsienti k\u00fcljelt vaadates k\u00f5rva v\u00e4limise kuulmeava, \u00f5lavarreluupea, reieluu suure p\u00f6\u00f6rla ning s\u00e4\u00e4reluu v\u00e4limise pekse.\u00a0 Korrektse r\u00fchi korral avaldub minimaalne surve igale liigesele ning lihasaktivatsioon on kehaasendi s\u00e4ilitamisel minimaalne. Terminoloogia: eesti k: r\u00fcht, …<\/p>\n","protected":false},"author":9,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-19","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/19","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/users\/9"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=19"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/19\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":594,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/19\/revisions\/594"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/fysioterapeutilinehindamine\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=19"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"Joonis](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis2-1-1.png\" "\\"joonis2-1-1.png\\"")
\n<\/p>\n\n\tJoonis 1. Korrektne r\u00fcht k\u00fclgvaates.<\/span><\/span><\/span>
\n<\/h5>\n\n\tTeadmised korrektsest ehk standardsest r\u00fchist on aluseks r\u00fchih\u00e4irete tuvastamisel.
\n<\/h6>\n![\"Joonis](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/414\/joonis2.1-2.png\" "\\"joonis2.1-2.png\\"")
\n<\/p>\n\n\tJoonis 2. Korrektne r\u00fcht tagantvaates.<\/span><\/span><\/span>
\n<\/h5>\n